Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Franz Kafka ''Protsess'' arvustus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
josef, kafka, hommikul, kohtuprotsess, huld, titorelli, süütu, inimlikkus, arvustus, lugesin, edukast, arvab, teebki, kohut, karjäär, tapma, kõri, noaga, kaasakiskuv, ootamatult, advokaat, põhjusel, kuulsust, tegelenud, eeliseid, inimeseks, tunnistab, hukkub, helen"Protsess" (Franz Kafka) Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 Prahas. Kuulsus saabus Kafkal alles pärast surma,kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oma elu ajal väljastas Kafka ainult üksikuid novelle. Franz Kafka suri 1924 Austrias Viinis. Raamat jutustab ambitsioonikast Josef K. nimelisest panga ametnikust, kes arreteeritakse ilma mingi kindla põhjuseta, tema kolmekümnendal sünnipäeval. Keegi talle ei ütle miks seda tehti, öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema, kus on korraldatud kohtu protsess temale. Siiski peab K. ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Josef K teeb ennast kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul
Franz Kafka ,,Protsess" Kokkuvõte (subjektiivne*) Romaan Josef K. nimelisest mehest, kes ühel hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Arreteerimine Ühel hommikul veidi enne K. kolmekümnendat sünnipäeva ilmuvad tema elukohta ametnikud, kes teevad K.le selgeks, et ta on arreteeritud, täpsustamata mille eest. Siiski peab K. ilmuma Asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Siiski, pärast seda, kui tal lubatakse vahetada öösärk ülikonna vastu, kohtub ta politseiülemaga, kes tundub k.le isegi meeldiv. Pärast jutuajamist ametnikud lahkuvad ja jätavad k. omapead. K. ulatas uurijale käe, millele too ei vastanud
Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta
Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K
Bürokraatia kujutamine Franz Kafka teoses ,,Protsess" Franz Kafka (18831924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk
Kongstadile töö tagasi annaks ja seetõttu saadab viimane Helmerile kirja, milles ta räägib võlast. Kui Helmer sellest loeb, ei luba ta enam Noral lapsi valvata ning seetõttu Nora lahkub kodust, sest tundis, et temaga on terve elu kui nukuga ringi käidud. Kafka ,,Protsess" Romaan Josef K. nimelisest pangatöötajast, kes ühel Lõpetu ja sisutühi hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega protsess. Ühiskonna ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et korruptsioon ja mõttetus. ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Toimub 3 kohtuistungit ning päev enne 31.
Imede Õu oli koht kerjustele, vaestele ja äratõugatutele. Seal Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimusid vargused, mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja. veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda. Ta sattus Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid Poomisest võis pääseda, kui abiellub kellegagi Imede Õuest. tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb
aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid
kui käevõru pole kinni, jäta ta. -----Taevas on üleni pilves - on juba hilja. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. 85 -----Kes oled Sa, lugeja, kes loed saja aasta pärast mu laule? -----Ma ei saa saata Sulle ühtegi õit sellest kevade küllusest, ühtegi kuldset viiru taamal pilvedest. -----Ava oma uksed ja vaata õue. -----Nopi oma õitsevast aiast lõhnamälestusi saja aasta eest hääbunud õitest. -----Tunne oma südamerõõmus seda elurõõmu, mis kord kevadisel hommikul lauldes saatis saja aasta taha oma rõõmsa hääle. ("Aednik") Millised tunded ja mõtted avalduvad Tagore eeltoodud värssides? Milles avaldub looduslähedus? Modernistlik e avangardne luule XX sajandil Sõna modernism võib tõlgendada mitmeti: selles võib näha kitsalt sajandi alguses briti ja ameerika kirjanduses tekkinud ja viljeldud suunda või, vastupidi, seda võib pidada ka väga laiaks nähtuseks, mis hõlmab peaaegu kogu kahekümnenda sajandi kultuuri. Sai alguse 19
Kohalikud ei olnud mõisapõletamisega seotud. Kohalikud tahtsid hoopis hingemaad endale, maad mis hoiaks neil hinge sees, oma maad. Mõlemad lõpetasid koos vanglas. Tugev ühiskonnakriitika. ,,Popi ja Huhuu" Sümbolismi esindaja. Idee tekkis Pariisis väikeste Hollandlaste natüürmorte, kirjutas 3 päevaga valmis. Tekib tunne nagu olekski tegu maaliga, sündmusi käivitavateks tegevusteks on valgus. Sümboleid seletamata: Elab Isand, kes hommikul tõuseb ja paneb riidesse. Tal taksikoer Popi ja nurgas puur, kus elab ahv Huhuu. Hommikul patsutab koera, avaldab poolehoidu ja ahvile vibutab sõrme. Dialooge pole, ahvi ja koera lugu. Kogu sündmustik kirjeldusena, popi arusaamast. Isand on kaua ära, Huhuu saab puurist välja ja hakkab laamendama, paneb isanda riided selga, joob isanda alkoholi ära. Popile on see arusaamatu, kardab. Ühel hetkel hakkab popi mõistus hägustuma, popi arvab et äkki see ongi Isand.
plaatidega? Vastus oli: sest inimene võib jäljetult kaduda ja pole majanduslikku huvigruppi, kes rõhuks, et nii ei juhtuks. Aga piraatplaatide puhul selline huvigrupp on. Viidates Ülo Vooglaiult valitud motole, tuleb küsida: kas EV-s on võimalik, et formaalselt õigeks mõistetud inimene on tegelikult kurjategija (näiteks "ristiisa"), ja vastupidi, et formaalselt süüdi mõistetud inimene on taustaõigluse mõttes süütu või pole talle inkrimineeritud kuritegu tegelikult sooritanudki. Jah, mõlemat tüüpi juhud on EV õiguskaitsesüsteemis võimalikud. Sest EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI FILOSOOFIAKS EI OLE ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS, VAID FORMAALNE ÕIGUS JOKK-SKEEMI MÕTTES. Kodanike ausameelset suhet ühiskonda ja riigisse ning aumehelikku vastutuse võtmist ei eeldatagi, eeldatakse, et kodanike eesmärgiks on vastutuse vältimine ning kui see saavutatakse juriidilise skeemi abil, siis ongi
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand"
Tahtis korraldada mässu. lõpuks laostunud, kui olid Nanaga Alguses näljutasid, pärast koos olnud. Suri lõpuks rõugetesse laamendasid ja lõhkusid. Tuli sõjavägi neid ohjama->10 inimest saavad surma. Hommikul tööle tagasi. Lõpuks otsustas Pariisi kolida *omakasu(Nana, Laurent, proua Raquin) *sotsiaalne seisus oluline(Nana, Laurent) *ebavõrdsus ühiskonnas *ootamatu lõpp(tapmine, rõuged)
Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust kuid varsti diagnoositi tal närvihaigus ning peale seda pühendus ta vaid kirjutamisele. Järgnevad aastad olid talle traagilised, sest surid tema õde ja isa ning kirjanik kolis ema ja õetütre juurde. G.Flaubert oli elulõpuni vaba mees. Ta reisis ringi(Egiptus, Lähis-Ida jne). 1856(1857 valmis) asus kirjutama peateost ,,Madam Bovary'', rahva hulgas teost saatis suur menu, aga autorile tõis kaasa see suure pahanduse. Sellepärast oli kohtuprotsess, kui autorit kinni ei pandud. Reisis Aafrikasse, et koguda materjali uue teose ,,Salambo,, jaoks. Kirjanik elas tagasihoidlikult, vaeselt ja teda kimbutasid rahamured. 1880 suri Flaubert ajurabandusse. ,,Madam Bovary,,- tema abikaasa oli Charles Bovary, kellega ta kohtus kui too tema isa kais ravimas, sest ta oli väga haige. Madam Bavary elas priiskavat elu, tõmbas teiste meestega ringi ning ei hoolinud oma lapsest. Võttis ka palju laene mõtlemata seda kuidas ta need tagasi suudab maksta
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
D astub dialoogi ka vene kirjanikega (Gogol). D lemmikkirjanikud on Gogol ja Puskin. Selle romaani kirjutamise protsessis huvitab D-t rohkem Gogol. Gogolit peetakse esimeseks väikse inimese kujutajaks. Väike inimene on sotsiaalses plaanis tühine inimene. Gogoli ,,Sineli" peategelase nimi on Basmatskin tuletatud sõnast saabas. Akaki Akakijevits Basmatskin D tegelane on Makar Aleksejevits Devuskin akaki kr keeles süütu, heasüdamlik. Devuska vn k neiu (süütus). Ka Makar on heasüdamlik, ta pole õel. Makar kr k õnnis; inimene peaks maailma sündima õndsana. Mõlemale peategelasele antakse ühesugune isanimi. Nad on vaimsetes sugulassidemetes, reaalselt on nad väga kauged sugulased. Naispeategelane on Varvara Aleksejevna. Varvara kr k võõras; vaatamata sugulusele muututakse moondunud maailmas võõraks. Süzee on projitseeritud ,,Sineli" süzeele. Akakil pole loominguvõimet, ta kirjuatb ümber
erinevate karakteritega. Palju sees religioosseid probleeme. Jätkab ,,Idioodi" problemaatikaga: inimlik headus põrkub sots probleemide, -piiride ja -reeglitega. 13 Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei
i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti
Miilits lausa passis meid KuKu ees, sest meie käest andis ju trahvi võtta." Teet Kallase sõnul oli Kaugver harmooniline inimene. Seda harmooniat iseloomustas samavõrd suur töövõime kui alkoholitaluvus. Mees võis kirjutada 1415 tundi päevas ja tütre mäletamist mööda ei tohtinud talle siis isegi võileiba pakkuda. Kahe päevaga kirjutas kuuldemängu. Juhtus, et hakkas öösel kell üks novellivõistlusele tööd kirjutama, kui hommikul oli tähtaeg. Kuu ajaga tegi ta romaani valmis ja siis kulus ülejäänud aasta elamise peale. Elu oli teadagi puhuti üsna metsik. Ülo Tuuliku väitel kuulub Kaugverile ja Ardi Liivesele kestvusjoomise rekord eesti kirjanduses: Võsu puhkekodu kultorgidena olid nad napsitanud vahepeal kaineks saamata 49 päeva järjest. Tollasel loojate joomaharrastusel olid nagu marksismilgi nii sotsiaalsed, filosoofilised kui ka gnoseoloogilised allikad
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius. 17Ndal sajandil ki
köömneid ära tuua. Seejärel läks ta loomaaeda. Seal ootas ta tööpäeva lõppu. Siis uinutas ta ninasarviku ning saagis tollelt sarve ära. Ninasarviku puuri ronimiseks kasutas ta kasti, milles oleva linnu oli enne vabaks päästnud. Kui ta surnuaialt lahkus, lendas lind talle järele ja üritas tema auto pagasiruumi hüpata. Lõpuks õnnestus tal siiski lindu maha jättes minema kihutada. Varsti oli Raufil salv valmis. Nüüd hingas Rauf igal hommikul hingas Rauf enne auto käivitamist sisse omavalmistatud salvi lõhna. Vestlusest naisega selgus, et Rauf polnud asunud tööle omal erialal, nooremaks teadustöötajaks botaanika alal. Vahepeal käitus ta üleolevalt oma hoovinaabri suhtes, keda oli aastaid häirinud Raufi ebaseaduslikult ehitatud garaaz. Rauf oli teda ähvardustega oma suurtest tutvustest kogu aeg sundinud tekkinud olukorda taluma. Siis helistas Raufile ootamatult uurija Asgjärov. Keegi oli näinud loomaaja juures Raufi autot
Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud üsna mitmetele muudele kunstiteostele, ooper, ballett, filmitud, ameeriklased teinud variandi, kus Anna on õnnetu narkomaan, inglased on teinud väga seriaali, kõige parema filmi venelased ise. Anna on väga keerulise hingeeluga naine. Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg. Inimese elu peaks minema ainult tõusuteel. Igal hommikul ootab meid ees kolm juhust, kuna me elame oma igapäevases juhus, siis see kaitseb meid nende juhuste eest, harilikult astume nendest juhustest, mis võiksid meie elu muuta, astuma mööda. Anna ja Vrsonski kohtumine on juhus, kohtusid vaksalis. Oleks võinud ju täielikult olemata olla. Anna kandis leina, oli mustaks riietatud, ilus naine, pöörati palju tähelepanu siiski. Miks Anna üldse sõidab roninga? Perekondlikud põhjused, peab minema lepitama
Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" - jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud
Lugu: Elas koos abikaasaga, kes oli rätsep ja joodik. Mehe halvad elukombed hakkasid tallegi külge ja nad mõlemad leidsid sarnase otsa, kuigi üks varem ja teine hiljem. Perekond: mees Alfred Pääsuke; Surmapõhjus: Uppus sügisel maanteekraavi. 4.9. Helmuth Liiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiline: "voolamisfilosoofia"; pidas ennast tavaliseks; Filosoofia: Kõik voolab: sisse ja välja, peale ja alla, kõrvale, kahele poole. Kõik voolab ruumis ja ajas, päeval ja öösel, hommikul, õhtul ja keskpäeval, sügisel ja kevadel. Ka inimesed voolavad. Arvas, et ruum hoiab teda koos. Inimestel ei saanud olla selgroogu, sest kuidas nad muidu voolata oleks saanud. Lugu: Ta elas pisikeses kambrikeses. Elu oli täiesti tavaline. Hukkus puid raiudes. Surmapõhjus: Ühel märtsihommikul kukkus talle Tsirgusilma metsas puu kaela ja purustas selgroo. 4.10. Herbert Rannamees 7 Sünnikoht: Harala Amet: Sõdur idapataljonis
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline.
annaabi.ee 
