Franz Kafka - Protsess (5)

Franz Kafka
„Protsess“
Lühikokkuvõte
Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. 
Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles 
inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja 
elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas  Josef  perenaise ees 
oma vahistamist, kuid  perenaine  tundus seda mitte pahaks panevat. 
Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada  ka tema ees, sest 
ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, 
kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See 
aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner  palus  Josefil 
lahkuda. Enne  lahkumist suudles Josef Bürstnerit.
Josefile öeldi, et uurimine  toimub  järgmisel pühapäeval. Ta 
sattus hämmingusse, kui ta nägi, et kohtuks on  korterelamu   vaesunud  
naabruses. Kuna tal polnud täpset aadressi, siis pidi ta hakkama õiget 
ruumi selles korterelamus  otsima . Talle tuli vastu üks pesunaine, kes 
viis ta kohtusaali. Peale enese tutvustamist protesteeris ta enda 
kohtlemise üle ning mõistis hukka kohust ja selle ametnikke. Kui ta oli 
oma kõne lõpetanud, märkas ta, et kohturuum oli täitunud 
ametnikega. Talle öeldi, et ta oli oma käitumisega tõsiselt kahjustanud 
oma kohtuprotsessi. Josef keeldus istungist osa võtmisest ning lahkus 
kohtusaalist.  
Siiski otsustas ta järgmisel nädalal kohtusse tagasi minna. 
Seekord ei olnud kohtu töös. Pesunaine näitas talle kohtusaali. 
Õigusteaduse õpilane viis pesunaise ära. Tuli kohtusekretär, kes 
pakkus Josefile ekskursiooni kohturuumidesse.  Unarusse  jäetud 
ruumides nägi Josef veel teisigi süüdistatavaid. Korraga tundis Josef 
umbses ruumis nõrkust ning ta saadeti värske õhu kätte, kus ta kiiresti
toibus. 
Tööl kolikambriust avades avastas ta et, seal peksti kahte 
valvurit, kes teda varem arreteerinud olid. Josefile tuli külla ta onu, kes 
oli mures kohtuprotsessi pärast. Ta viis Josefi oma sõbrast advokaadi 
Huldi juurde. Samal ajal kui onu arutas  teistega  kohtuprotsessi üle, 
häiris Josefit Huldi põetaja, kes teda võrgutama hakkas. Pärast kohtus 
Josef uuesti onuga, kes purustas kõik ta lootused võita see 
kohtuprotsess .  
Kohtuprotsess venis edasi ja Josef ei suutnud enam tööl 
keskenduda, ta oli väga häiritud. Ta ei olnud Huldiga rahul, sest ta ei 
teinud selle juhtumiga mingeid edusamme. Pangas olles soovitas üks 
ta klientidest minna Titorelli juurde. Josef läkski ning ta nägi seal 
kohtunike portreesid. Titorelli rääkis talle, et õigeksmõistmine on 
ebatõenäoline ning ainus võimalus on lõpliku otsuse lõputu 
edasilükkamine. Titorelli tahtis, et Josef ostaks talt mõne tema tehtud 
maali. 
Josef otsustas Huldi teenetest lahti öelda ning kogu asi enda teha
võtta. Kui ta oli advokaadile oma otsuse teatavaks teinud, lasi 
advokaat tal vaadata, kuidas ta teiste klientidega käitub. Josef veendus
oma teo õigsuses, kui ta nägi, kuidas Huld oma klienti halvasti kohtles. 
Pangas sai Josef ülesande näidata itaallasest kliendile kohalikku 
toomkirikut. Ta läks toomkirikusse, kuid itaallane ei tulnud kohale. 
Josef tahtis minema hakata, kuid  preester  hüüdis ta nime. Preester oli 
vangla  kapten. Preester rääkis talle mõistukõnes loo mehest, kes otsis 
juurdepääsu õigusele, kuid väravavalvur takistas tal seda tegemast. Ta
palus preestrilt abi seoses oma juhtumiga, kuid preester keeldus.
Aeg oli nii kaugele jõudnud, et käes oli Josefi sünnipäev. Ta tahtis
õhtul välja minna, kuid tema üllatuseks tulid talle järgi kaks meest, kes
ta karjääri viisid. Karjääris pussitati Josefit südamesse.
 
Tegelased
Josef K. on raamatu peategelane. Ta töötas pangas. Ta oli oma 
eduga tõusuteel, kuid ühel  hommikul  arreteeriti ta ilma mingi 
põhjuseta. Sealt peale hakkab üha suurenema tema meeleheide 
nähes, et ta kohtus võitu ei suuda saavutada. Selle all hakkas 
kannatama ka tema töö. Tal tekkisid keskendumisraskused. Ta proovis 
leida abi kuid tulutult. Kui oli möödunud aastat kohtuprotsessi 
algusest, tulid kaks meest talle järgi ja  tapsid  ta karjääris.  
Onu Karl heitis Josefile ette kohtuprotsessi hooletusse jätmist. Ta 
tutvustas talle advokaat Huldi.
Huld otsustas Josefit kohtuprotsessis aidata. Tema lootis sellega 
endale  kuulsust  teenida. Mingit kasu temast eriti ei olnud, sest ta 
tegutses Josefi juhtumiga väga aeglaselt, kuni Josef tema teenetest 
viimaks lahti ütles. Huld kohtles väga halvasti ühte oma klientidest, ta 
lausa alandas teda. Tal oli väga suur võim oma klientide üle.   
 
Põhiprobleem
 Josef pidi otsustama mida teha, kas proovida tõestada oma 
süütust või teha karjääri. Aega tal kaotada polnud. Pannes põhirõhku 
ühele jäi teine paratamatult hooletusse. Lõpuks otsustas ta siiski 
kohtus enese süütust tõestada, kuigi  lahendust sellele  juhtumile  ei 
paistnud olevat. Ta võitles vaenlasega, kelle poolt oli loo lõpplahendus 
juba  ammu ära määratud. Ainus võimalus oli  lõplikku  otsust muudkui 
edasi lükata.
Minu arvamus
Raamat ise oli huvitav, kuigi minu jaoks see lemmikute hulka ei 
sattunud. Raamatu sisu oli päris raske. Alguses tundus raamat huvitav,
kuid lõpplahendus mida ma ootasin jäi ära. Ma lootsin midagi 
konkreetsemat, kui lihtsalt peategelase  tapmine  karjääris. Aga viga 
võib olla ka  minus , et ma pole veel liiga küps mõistma terviklikult seda 
teost. Raamatut  lugedes  tekkisid huvitavad seosed, näiteks minu 
arvates võib Josefi onu  seostada  mehega, kellest preester oma 
mõistukõnes jutustas.