enam organisatsiooni juhtimisel ja otsustamisprotsessis. Liikudes tsentraalsetele struktuuridele ja gruppidele lähemale, loob töötaja väärtuslikke sidemeidorganisatsiooni võtmeisikutega. Niisugune liikumine võimaldab töötajal saada kesksemaid, olulisemad, võimukamaid või autoriteetsemaid ülesandeid ning aitab teda vertikaalseks karjääriks paremini ette valmistada. Schein vaatleb organisatsiooni kui koonust, mille kolm põhidimensiooni aitavad formaliseerida töötajate organisatsioonisisest liikumist. Erinevatel organisatsioonidel on nendes dimensioonides erinevad struktuurid ja piirid. Kõrgemaid võimutasandeid ihkavad töötajad peaksid esmalt liikuma horisontaalselt ja radiaalselt, et saavutada vajalikke teadmisi ja oskusi vertikaalseks karjääriks (Türk 1999: 225-228) . 3
viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile). Ajendid, kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes. 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi.
materialistlikud väärtused) 12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2. Kvantiteet (Quantity) 3. Asjakohasus (Relation) 4. Viis/laad (Manner) 15. küsimus Ajendid viisakusteooriate loomiseks: 1. Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?
Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab Barthes müüdi all allegoorilist figuuri. Seda tendentsi iseloomustavad esseed kätshist, fotograafiast, filmikunstist. Müüt on siin sümboli staatusesEsimesed esseed on niisiis konkreetsele sümboolikale üles ehitatud, milles iga mask, iga zhest, tähendab midagi ning see tähendus hõlbustab tegelikkuse "lugemist", situatsioonid on lavastuslikud ning märgid peamiselt esteetika valdkonda kuuluvad (tukk, higistamine)
kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis:1) Kvaliteet (ära valeta; ära anna infot, milles pole kindel) 2) Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem infot kui tarvis) 3) Asjakohasus (anna relevantset infot) 4) Viis/laad (ole selge, väljendu lühidalt) 14
kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. a. Põhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida: iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. i. Kvaliteet (Quality) - ära valeta, ära anna infot, milles kindel pole ii. Kvantiteet (Quantity) - ära anna infot rohkem ega vähem, kui tarvis iii. Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni iv. Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt. 15
1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et on probleem) 3. Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist) 4. Teadvustamata pädevus (teeme asju loomulikult teistmoodi) Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1)Kvaliteet (Quality) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel 2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis 3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni 4)Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt 14
vahetav entiteet; LÄHTEKOHT koht, kust midagi liikuma hakkab; SIHTKOHT koht või objekt, kuhu poole liikumine toimub;TEE. 6. Semantilisi teooriaid: generativism, sõötuvusgrammatika, konstruktsioonigrammatika. a. Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi(keeles väljendatud) tähendusi. Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks kõik grammarilised laused, kuid ühtki mittegrammatilist lauset. GG grammatika esindaja on Naom Chomsky b. Sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige seda, mis on endatsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle laiendid.
aastate alguses, mil vastavat tegevust paljudes suurettevõtetes piirati. Autori hinnangul on väga raske arendada strateegiat sruktureeritud ja formaliseeritud protsessi kaudu ning raske ette näha tegevuskeskkonna muutumist. Juhtkonda ja juhtimist ei saa asendada süsteemiga ning ettevõtjalikku mõtteviisi ei saa luua formaalse protsessi abil. Koolkonna peamised kriitikud on väitnud, et strateegia väljatöötamise protsessi ei saa formaliseerida.(Tom Peters) Ette on heidetud ka seda, et erinevaid planeerimistehnikaid on mõnikord kasutatud otsustamise umbisikulisemaks muutmiseks. Otsuse vastuvõtmise protsess on kujundatud niimoodi, et otsuselangetaja väldib riski, mis kaasneb ütlusega ,,See on minu otsus’’. Planeerimise käigus teostatud analüüsidest on kindlasti kasu ja ettevõtteid, mis neid kasutavad, saavad eelise nende ees, mis üldse strateegiliste küsimuste peale ei mõtle.
Peamiselt tähendab teadmus oskust ja tahet õpitut kasutada. Teadmus ei suurene märgatavalt õppimise protsessi jooksul, see suureneb siis, kui indiviidid hakkavad õpitud rakendama. Ilmutatud teadmist saab väljendada läbi teatud koodi või keele ja seetõttu saab seda kergelt edastada, töödelda, säilitada. Ilmutatud teadmus võib esineda teatud andmete, valemite, käsiraamatute vms kujul. Ilmutamata teadmus on aga isikuline/personaalne ning seda on raske formaliseerida. Ilmutamata teadmus eksisteerib tegevustes, protseduurides, kohustustes, väärtustes, emotsioonides. Seetõttu on sellist tüüpi teadmist raske edastada. Ilmutamata teadmuse omandamine toimub läbi kogemuste jagamise, vaatluste, imiteerimise. Ilmutatud ja ilmutamata teadmus on teineteist täiendavad. Uus teadmus luuakse läbi olemasoleva ilmutamata ehk vaikiva ning ilmutatud teadmise kooskasutamise. Samuti võib üks
l 1980 – 2015 – laiendamine teiste programmeerimis- paradigmadega l paralleelsus, OO, andmetüübid jm l palju Prologi dialekte 1.3 LP meetod l Piiritleda valdkond: l reaalse maailma modelleeritav situatsioon (domain, use-cases) l määratleda sellega seotud põhimõisted l defineerida mõisteid iseloomustavad attribuudid ja nende omadused l defineerida seosed attribuutide vahel l Formaliseerida valdkonna objektid ja seosed LP keeles l tekib faktide/tuletusreeglite struktuur l Saadud teadmiste struktuuridel formuleerida päringud LP “õrnad” kohad l Teadmiste esitamine on otsingureeglite tundlik • l päringu tulemus oleneb otsingureeglist ja faktide järjestusest teadmusbaasis • l tagasivõtu (backtracking) mehhanismist arusaamine nõuab otsingumootori tundmist l Keeruline saavutada “puhast deklaratiivsust”
17.ORGANISTASIOONI ELUTSÜKKEL · Faas 1 kasv loovusega: "süda" on asutaja(d), kellelt tulevad kõik ideed, otsused jne. Valdav lihtstruktuur ja mitteformaalne juhtimine. Tulemus asutajate ülekoormatus operatiivsete detailidega (ei suuda kõigega toime tulla). Järgneb "eestvedamise kriis". Faasi kestus on pöördvõrdeline kasvu kiirusega, selle suudab läbida 60...70%. · Faas 2 kasv suunamisega: eestvedamise kriisist väljumiseks tuleb juhtimine formaliseerida, kujundada strateegia. EV kasvab ja küpseb ning saabub hetk, kus "ülalt alla" juhtimisstiil (retrograadne plaanimine) muutub vastutöötavaks ning saabub faasi lõpetav autonoomia kriis. · Faas 3 kasv delegeerimisega: autonoomiakriisist väljumine tingib delegeerimisvajaduse, kuid raskusi tekitab asutajate püüd teha võimalikult palju ise. · Faas 4 kasv koordineerimisega: ületatakse juhtimise kriis, võttes üle parima nii delegeerimise kui suunamise faasist: ehk
Välitöö tähistab viibimist vahetult uurimisobjekti asukohas, kus viiakse läbi vaatlus või tehakse intervjuusid. Välitöö märkmed sisaldavad aruannet sellest, mida uurija näeb, kuuleb, kogeb ja mõtleb andmete kogumise käigus. Need kirjeldavad inimesi, ruume, tegevust, suhteid, dialoogi. Siia märgitakse ka uurija ideed, mõtted ja tähelepanekud. Enamasti on need olemuselt kirjeldavad ja neis ei sisaldu hinnangut. Märkmete tegemine on oluline, sest see aitab tähelepanekuid formaliseerida. Välitöö märkmed võivad koosneda poolikutest lausetest ja olla nö jämedakoelised, kuid ülesmärkimine on oluline probleemi sügavama mõistmise seisukohalt. Välitöö märkmed võivad olla kas kirjeldavad koht, inimesed, tegevused, vestlused või analüütilised ideed, küsimused, mis vaatluse käigus tekivad. Vaatluse märkmetes peegeldatakse 5 aspekti:
KVANDI EKSAM Lineaarsed planeerimisülesanded: Mõisted: · Matemaatilised meetodid võimaldavad majandusprobleeme formaliseerida ja neid lahendada. Tegelevad optimaalsete lahendite väljatöötamisega · Lineaarne planeerimisülesanne ülesanne leida tundmatutele sellised mittenegatiivsed väärtused mis kajastaksid sihifunktsiooni optimaalset väärtust, rahuldades kõiki kitsendusi. · Lubatav lahend ehk plaan - sellised lahendid, mis rahuldavad kõiki kitsendusi ja tingimussüsteemi mittenegatiivsuse nõuet
Määratleda sihifunktsiooni kordajad, mis otseselt mõjutavad sihifunktsiooni kuuluvate tundmatute väärtuste kujunemist. Määratleda kitsendused, nende sisu ja mõju juhtimiseesmärgi saavutamisele. Selgitada ressursside olemasolevad kogused ja nende kulunormid (kitsendustesüsteemi kordajad). Esitada majandussituatsiooni iseloomustavad tunnused ja tingimused tabelina (vajadusel ja võimalusel). Formaliseerida matemaatiliste funktsioonidena sihifunktsioon ja kitsendused, s.t. esitada majandusprobleemi matemaatiline mudel. Kontrollida formuleeritud ülesannet, s.t. võrrelda majandusprobleemi ja formuleeritud lineaarset planeerimisülesannet, sest valesti formuleeritud ülesande lahendamine on ohtlik, kuna tehakse valed järeldused majandusprobleemi lahendamise ja saadud lahendi kohta. LINEAARSE PLANEERIMISÜLESANDE GRAAFILINE LAHENDAMINE 2.1
kunagi tuli selleks tellida eraldi andmesideliin. On elementaarne, et B2B saab toimida ainult juhul, kui on kokku lepitud vahetatava informatsiooni formaadis. Olgu selleks siis UN/EDIFACT (ÜRO soovituslik standard Electronic Data Interchange for Administration, Commerce and Transport) või Eesti Panga initsiatiivil fikseeritud e-arve formaat. Samas on tegelikus elus pea võimatu kogu vahetatavat informatsiooni rangelt ja kõigile ühtmoodi formaliseerida. Kuna andmeid või informatsiooni, mida ühe või teise ettevõtte infosüsteemis on vaja vastu võtta või saata, on tänu erinevale sisule lõpmatutes variatsioonides, siis tähendab tänane B2B infovahetus praktiliselt ikkagi mitmeid erinevaid spetsiifilisi liideseid ja rakendusi. E-arve varal on ilmekas iseloomustada, kuidas B2B infovahetust üldse ette kujutatakse. Kui hulk aastaid tagasi lubati Eestis hakata raamatupidamisdokumendina aktsepteerima
2. Defineerida sihifunktsioon. Määratleda sihifunktsiooni kordajad, mis otseselt mõjutavad z-ni kuuluvate muutujate väärtuse kujunemist. 3. Määratleda kitsendused, nende sisu ja mõju juhtimiseesmärkide saavutamisele. 4. Selgitada ressursside olemasolu ja nende kulunormid (kitsendussüsteemi kordajad) 5. Mittenegatiivsuse nõue 6. Majandussituatsiooni iseloomustavad tunnused ja tingimused tabelisse. 7. Formaliseerida matemaatiliste funktsioonidena sihifunktsioon ja kitsendused. Koostada majandusprobleemi matemaatiline mudel 8. Kontrollida formuleeritud ülesannet. Võrrelda majandusprobleemi ja formuleeritud LPÜ. Max-põhikujul LPÜ: (Min) a) Nõutakse Z maximumi (min) b) Kõikidel muutujatel mittenegatiivsusenõue (≥0) c) Kõik kitsendused on antud võrratustena ≤ 2 Kanooniline LPÜ:
Faasi kestus on pöördvõrdeline kasvu kiirusega, selle suudab läbida 60-70% ettevõtteid. rõhuasetust meeskonnatööle. Tulemus: rühm inimesi vastutab suurema ja terviklikuma Faas 2 kasv suunamisega (growth through direction) eestvedamise kriisist ülesande eest ning genereeritakse lahendusi. Rõhuasetuseks saab juhtimisalane väljumiseks tuleb juhtimine formaliseerida, kujundada strateegia. Ettevõte kasvab ja koolitus ja personali arendus (kui varasemates faasides näis see ülearuse luksusena, küpseb ning saabub moment, kus "ülalt alla" juhtimisstiil (ja retrograadne plaanimine) siis käesolevas juba hea investeeringuna). Juurutatakse maatriksstruktuur (mis on ka muutub vastutöötavaks ning saabub faasi lõpetav autonoomia kriis
Esimese seaduse põhjal peaksme saama mõlemal juhul ühesuguse tulemi, teise põhjal peaks muundunud energiahulk olema väiksem. · 21. Väide, et energia läbides ökosüsteemi kaotab võimet teha tööd, tugineb termodünaamika teisele seadusele muundumisel osa energiast hajub ning seda ei saa enam kasutada ehk kasutatava energiahulk süsteemis väheneb. III Toitumissuhted ja produktiivsus · 22. [2 p.] Toitumissuhteid taimede ja loomade vahel on võimalik formaliseerida diagrammidega, nimeta need: 22. · a)toiduahela diagramm - korduv üksteisele järgnev ärasöömiste jada, mille käigus kandub energia ühelt organismilt teisele. b) Toitumisvõrgu diagramm - mitu ristuvat toiduahelat moodustavad keeruka toitumisvõrgu. · 23. [2 p.] Milliste toitumissuhteid iseloomustavate diagrammidega on tegemist joonistel? A B d j i
ebaõnnestus mul täielikult." Jälle on kus õpetajate loovusel on eluõigust ja vastandlikud pooled ühte liidetud. kus seda ergutatakse. Magus piin. On tõsi, et uued ideed Õpetamine ja õppimine need mõlemad sünnivad tihti loomingulistes kannatustes. on ju looming. Loomingut ei saa lõpuni Näiteks kunstnik Heiki Ernits on formaliseerida ega standardiseerida, öelnud, et ,,peksab" endast karikatuure seda ei saa taandada numbritele ja välja. Aga kui lahendus on leitud, siis ollakse koolihinnetele. Kui õppimine on lastele õnnelik. Magus piin selline oksüümoron looming, pole probleem selles, et õpilased sobib loova inimese olukorra ei taha õppida, vaid vastupidi neid iseloomustamiseks
- jaapanlased usaldus, kompromiss, piirangud, kohustused, elu lõpuni) Pragmaatika: keeleteaduse haru, mis uurib keelt kasutuses, seda, kuidas me väljendame rohkem või midagi erinevat sellest, mis ütleme. Sõltumata koolkonnast põhineb pragmaatika alati interferentsiaalsel (järelduslikul) kommunikatsioonimudelil. - Relevantsusteooria on ainult üks pragmaatika koolkondadest koolkondade erinevus seisneb suuresti selles, kuidas püütakse formaliseerida keele ja konteksti koosmõju 1. Lokutsioon lause nii, nagu seda öeldakse. Lokutsioon kannab lause tähendust (= semantiline representatsioon = loogiline vorm). Rikastatud (enriched) lokutsioon on aluseks 2. propositioonile=väitele (mis võib olla vale või õige) Propositsioon on aluseks. 3. illokutsioonile, mis kannab kõneleja tähendust. Ka kõneleja tähenduseni jõutakse kontekstiabil. Kultuuriti (aga ka kultuurisiseselt) erineb
Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida ( vormidesse suruda), eriti süntaksi kohalt. Generatiivse grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks kõik keele grammatilised laused, kuid mitte ühtki agrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes
teadmine on kord omandatud, peab see juhtima inimese käitumist. Jeesus ise aga ei olnud filosoof, vaid lihtne mees piiratud eesmärkidega, kes oli huvitatud pigem üksikindiviidi religioossest arengust kui oma arusaamade formaliseerimisest ja süstematiseerimisest. Kuivõrd ükski Jeesuse õpetuste kirjapanijatest ei olnud teda iial kohanud, on jätkuvalt spekulatsioonide küsimus, kui palju on tegelikult tema algupäraseid mõtteid nendes paljudes katsetes tema ideid formaliseerida. Igal juhul hakati neid, kes väitsid, et tegemist on jumala pojaga, kutsuma kristlasteks. Kuid enne, kui kristlus võis saada läänemaailma domineerivaks mõttesuunaks, vajas see filosoofilist baasi ning selleks sai suures ulatuses Platoni filosoofia. Varane kristlik kirik oli, nagu juba öeldud, segu judeo-kristlikust traditsioonist ja platonismist, täpsemalt neoplatonismist (s.t kreeka mõjud). See segunemine toimus järk-järgult ning saavutas haripunkti St. Augustiniga, keda
võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut
Näiteks võivad organisatsioonis uue projektiga alustavad isikud pöörduda teabeallikate poole, et tutvuda parimate kogemustega, mis on seotud varasemate sarnaste projektidega; et uurida, kuidas lahendada kerkinud probleeme ja millised oleksid projektijärgsed tegevused ja kontroll. Teadmusjuhtimisega tegelevad praktikud pakuvad süsteeme, andmebaase ja kogemusi, et hõlbustada ja formaliseerida neid tegevusi. Teadmisi võib ka omandada ja kirja panna enne projekti rakendamist, näiteks siis, kui projekti meeskond tegeleb projekti esialgse analüüsiga. Samuti võib protokollida projekti käigus omandatud kogemusi ning ka projekti tulemuste läbivaatamisel võidakse saada uusi teadmisi ning kogemusi, mis jäädvustatakse tuleviku tarvis. Erinevad organisatsioonid on rakendanud erinevaid teadmiste omandamise motivatsioone, sh kohustuslikku
võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut
võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi
Näiteks töötajate saabumist ja lahkumist puudutavad protseduurireeglid, juhised õnnetuse korral tegutsemiseks, sünnipäevade korraldamiseks, organisatsiooni autode kasutamiseks võivad suurtes organisatsioonides olla detailselt reguleeritud, samas kui väikestes organisatsioonides võivad sellised reeglid üldse puududa. Teisalt on aga organisatsiooni siseselt erinevate positsioonide formaliseerituse määr varieeruv. Üldjuhul on korduvaid ja lihtsaid tegevusi otstarbekam formaliseerida kui loovust ja kõrgeid professionaalseid oskusi vajavat tööd. Siin on aga erandeid. Näiteks raamatupidajate töö peab olema kõrgelt formaliseeritud, millega neilt nõutakse detailset tegevuse dokumenteerimist, kuna täpne arvepidamine on eelduseks korrektsete rahaliste suhete toimimiseks. (Organisatsiooni struktuur ja disain 1999) Töötajate vaheline üldine tööjaotus kajastub organisatsiooni struktuuri skeemis. Peale
selliselt) · satelliitgrupid, keda iseloomustab kaudne mõju eesmärkide formuleerimisel (võõrkapitali omanikud, kliendid, konkurendid, hankijad, kellega tuleb eesmärkide formuleerimisel arvestada) See põimub selgelt keskkonnaga. (kas on turgu nendele toodetele, mida otsustatakse toota) Juhid ja omanikud peaksid koos eesmärgid paika panema. EESMÄRKIDE sisu määrab kindlaks selle, mida tahetakse saavutada lk 70 · formaalsed eesmärgid- mida saame formaliseerida, põhilised (kõige üldisemad eesmärgid) eesmärgid-eesmärk vahendseoses- kasum, rentaablus, tootlikkus. Paneme paika lõpptulemuse, mida tahame saavutada. Näiteks kui palju soovime kasumit teenida. Näiteks soovime teenida 1000 000, siis tuleb arvestada, kui palju kulutatakse sellel, et teenida see miljon. Rentaablus- kasumisuhtest kapitalisse ja ka käibesse. Tulude ja kulude vahe = kasum -kõige üldisem seos., lk 71
Suulise diskursuse all mõeldakse tavaliselt kahesuunalist vestlust. Diskursuse liigid on nt argivestlus, väitlus, jutustus ja ametlik kõne (kõigil neil on oma iseloomulikud tunnused) Tekstide olulisemad omadused on struktuurne sidusus ja sisuline koherentsus. Sidusus ilmeb eelkõige sõnavalikus, semantiliselt kokkukuuluvate sõnade kaudu. Suhtluse diskursuse tasandi normid on lõdvemad kui morfosüntaksi normid ja suhtluse norme ei ole võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme poleks olemas või neid poleks võimalik kirjeldada. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus e tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav sisuline homogeensus e koherentsus. 53. Situatsioonitähendus. Deiktiline element, mis seob lauselausungi antud kõnehetke olukorraga.(täna, eile, homme, siin jne) Deiktilised on ka demonstratiivpronoomenid e näitavad asesõnad.
lause, kuid võib olla ka ühe lause pikkune või veel lühemgi. LISA: 1970. aastatel tehti katseid kirjutada tekstigrammatikaid tavalise lausesüntaksi, eriti fraasistruktuurigrammatika eeskuju järgides. Need pidid kirjeldama hästi moodustatud tekste ja eristama need halvasti või ebatavaliselt moodustatud tekstidest. Sellised katsed ebaõnnestusid. Suhtluse diskursuse tasandi (loomulikud) normid on lõdvemad kui morfosüntaksi normid ja suhtluse norme ei ole võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme ei oleks olemas või et neid ei oleks võimalik kirjeldada. Pigem nõuab nende kirjeldamine sotsiaalsemat lähenemist kui näiteks morfoloogia ja süntaksi kirjeldamisel tavaliselt kasutataks. Selline lähenemine ongi tüüpiline suulise diskursuse, näiteks vestluse uurimisele. Diskursuseanalüüs- selle mõiste kinnistus 1970. Aastatel Suurbritannias suulise suhtluse lingvistilise uurimise tähenduses
propositsioonide) komplektist, millest üks on lõppjäreldus ning ülejäänud on eeldused; järeldamine järeldamise protsess; lõppjäreldus järeldamisprotsessi tulemus, selle sünonüümideks on tulem5 ja tuletis, harvem ka järeldatu; Kõiki ülaltootud täpsustuses esitatud oskussõnu võib kasutada nii kokkuleppelise mõtlemise vormi kui ka sellele vastava keeles väljendatud teksti või väitlause kohta. Loogika ülesandeks on formaliseerida seadused ja printsiibid, mis loogilise paratamatusega tagavad tõestest eeldustest tõese lõppjärelduse saamise. Et rõhutada lõppjärelduse paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eeldus(t)e ja tulemi seoseks. Arutluses saab teha kaht laadi vigu: a) mõni eeldus võib olla väär ja tõene tulem ei ole tagatud isegi mitte siis, kui arutluse
matemaatik. Muuhulgas loetakse tema teeneks funktsionaalanalüüsi rajamist. Matemaatika ja loogika arengut mõjutas tugevasti 1900. aasta matemaatikakongressil Hilberti poolt pakutud loetelu 23 peamisest senilahendamata matemaatikaprobleemist: osa nimetatud probleemidest on praegusajaks lahendatud, osa probleemide jaoks on näidatud, et Hilberti poolt ettekujutatud lahendust ei saagi olla, ning osa probleeme on siiani lahendamata. Loogikuna soovis Hilbert nagu logitsistidki formaliseerida matemaatika alused range aksiomaatikana, millest saaks siis tuletada kõik matemaatikateoreemid. Erinevalt logitsistidest väitis Hilbert, et matemaatilise mõtlemise objektideks on formaliseerimisel kasutatud sümboolika ja formaalselt esitatud väited ise, mitte aga selle sümboolika ``ettekujutatav'' matemaatiline sisu, ja kuna matemaatika ei ole looduslik objekt, siis ei saa matemaatikast mõelda teisiti, kui abstraktsioonide ehk sümbolite süsteemist.
hoolimata Rousseau kinnismõttelisest püüdest kaitsta üksikisiku vabadust. Mõned kriitikud väidavadki, et Rousseau mõtlemises võib märgata fasistlikke või totalitaristlikke ülemtoone. Kasvatusega tuleb inimesi vormida nii, et nad unustaksid iseennast riigi huvides. Vastuseks sellisele kriitikale tuleb öelda kahte asja. Esiteks, Rousseau eeldab, et rahvast seovad tava ja traditsiooni sidemed juba enne seda, kui ta on küps seadusi vastu võtma. Seega on kasvatus viis, kuidas formaliseerida ja tihendada sidemeid, mis on ühiskonnas juba olemas, mitte aga kunstliku korra pealesundimine erisuguste inimeste rühmale. Teiseks, Rousseaule ei valmistaks ülearu palju muret, kui ta kuuleks, et mõned tema poolt kaitstavad abinõud ei ole moodsate liberaalide meele järgi. See on isegi veel selgem kahe teise abinõu puhul, mida ta soovitab sotsiaalse ühtsuse tagamiseks "tsensuur" ja "kodanikureligioon".
järelduse. Mittemonotoonne loogika (ik non-monotonic logic) Laused võivad osutuda vääradeks, kui me saame konkreetse olukorra kohta täpsustatud informatsiooni. Klassikaline loogika on monotoonne, sest temas kehtib, et loogiliste järelduste hulk ei kahane eelduste hulga kasvamisel. Mittemonotoonsete arutluste korral see ei kehti. Lineaarloogika (ik linear logic) Lineaarloogika on klassikalise loogika laiendus, milles püütakse formaliseerida ressursside liikumisega seotud probleeme. Tema autoriks on prantsuse loogik Jean-Yves Girard. A-st B järeldamine tarvitab A ära, nii et pärast järeldusreegli rakendamist enam A-d alles pole. Füüsikas ja keemias nimetatakse sellist protsessi reaktsiooniks. Samas annab lineaarloogika võimaluse käsitleda järeldust soovi korral klassikaliselt: lineaarloogika annab vahendid järelduse tähendust soovi kohaselt määrata. Informaalne loogika (ik informal logic).
propositsioonide) komplektist, millest üks on lõppjäreldus ning ülejäänud on eeldused; järeldamine – järeldamise protsess; lõppjäreldus – järeldamisprotsessi tulemus, selle sünonüümideks on tulem5 ja tuletis, harvem ka järeldatu; Kõiki ülaltootud täpsustuses esitatud oskussõnu võib kasutada nii kokkuleppelise mõtlemise vormi kui ka sellele vastava keeles väljendatud teksti või väitlause kohta. Loogika ülesandeks on formaliseerida seadused ja printsiibid, mis loogilise paratamatusega tagavad tõestest eeldustest tõese lõppjärelduse saamise. Et rõhutada lõppjärelduse paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eeldus(t)e ja tulemi seoseks. Arutluses saab teha kaht laadi vigu: a) mõni eeldus võib olla väär ja tõene tulem ei ole tagatud isegi mitte siis, kui arutluse loogilise skeemiga kõik korras on
Strateegilisi otsustusi ei saa langetada juhi kui solisti ambitsioonidest või isiklikest äranägemistest lähtuvalt, sest erinevalt poliitikast on strateegia valdavalt objektiivse põhjaga fenomen. Strateegia koostamise metoodikaid on palju. Neist üks õnnestunumaid ja kaasaegsemaid rajaneb SWOT - analüüsil. Kuigi strateegia oma süvaolemuselt on tulevikukujutlus, mis võib esineda ka inimeste peas, on otstarbeks strateegia formaliseerida s.o. dokumenteerida. Strateegia kirjeldus antakse strateegia üldiseloomustus ning avatakse selle sisu võtmetulemuste valdkondade kaupa. Viimaste all mõeldakse neid tegevusvaldkondi ja -suundi, mis tulenevad antud organisatsiooni spetsiifikast ning mis aitavad kindlustada tema missiooni adekvaatse realiseerumise. Tavapärasteks võtmetulemuste valdkondadeks organisatsioonides on põhitegevus, tehnoloogia, kvaliteet,
annaabi.ee 
