SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat tutvustab fookusgrupi olemust, selle kasutamist ja kasutamisalasid ning fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4]
14. Millal tuleb avatust uuringutes suurendada?1) Probleemide avastamine2) Pilootuuringud 3) - eksperiment ei tohi katsealuseid kahjustada. Tundmatute valdkondade uurimine 4) Uued kultuurinähtused 5) Aktuaalne probleem 34. Nimeta modereerija funktsioonid fookusgrupi intervjuu läbiviimisel. 15. Millised on erinevate valimite liigid?1) Väike grupp - kõik2) Juhuvalim – raske moodustada, peab Moderaator on fookusgrupi intervjuu läbiviimisel juht. Välib välja 3-4 küsimust, mis olema esinduslik. Suur, miinimum 100 inimest. 3) Mugavusvalim – nt. jaotad ankeedid sõprade kaudu peavad käivitama arutelu ja mida reguleerib moderaator kord elavdades kord tagasi
Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, aga kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Kvalitatiivuuringute peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp ja süvaintervjuu. Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respodentide grupile grupijuht (moderaator). Fookusgrupi genereerimiseks soovitused: 1. võimalikult homogeenne 1. ei peaks olema tuttavad 2. välja jätta “proffesionaalsed respodendid” 4. respodentidel kokkupuuted toote /teemaga. 17
Olemuselt uurimuslik intervjuu ning andmete organiseerimine ja süntees sellise intervjuu alusel pole lihtne ja sirgjooneline. Eeldab uurijalt teatud kogemust). Struktureerimata ja struktureeritud intervjuu tunnuseid kombineerivad poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena kas nõustumist või mittenõustumist. 3. Fookusgrupi intervjuu kui meetod andmete kogumiseks. Fookusgrupp (e. rühmaarutlus, rühmaintervjuu). Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis (6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus.
ja tekitavad majanduse arengut. Igasugune "teistsugune rakendamine" majanduslikus sfääris on innovatsioon. * ideede genereerimise meetodid AJURÜNNAK JA AJURÜNNAKU VARIATSIOONID: Tagurpidi ajurünnak Meetod 551 või 654 või 356 (5 inimest paneb 5 minuti jooksul kirja 1 ideed mida teha, kuidas edasi minna, seejärel annab paberi edasi, järgmine lisab omalt poolt 1 täienduse, kombineerib, muudab jne. Avatud ruumi meetod Maailmakohvik Fookusgrupi meetod POSTKAST SEINALEHED KUUS MÕTLEMISKÜBARAT TRIZ ideede genereerimine probleemide lahendamise vahendit kasutades * Kübarad VALGE KÜBARA MÕTLEMINE võimalikult objektiivne: faktid, arvnäitajad, vajalik ja puuduv informatsioon, arvandmed KOLLASE KÜBARA MÕTLEMINE positiivne ja optimistilik: positiivsed põhjused, mis viiks edule ja annaks loodetavat kasu, miks miski on kasulik ja väärtuslik
Kvalitatiivsete meetodite ja statistika omavaheline seos või seosetus Mis on sotsiogramm ja kuidas seda vormistada? 2.rühm Argisotsioloogia on analüüsioskus. Paarivõrdlusmeetod on... Eksperimendi võimalikud vead on: · Õige hüpotees, halb töö · Tahtlikud ja tahtmatud vead · Juhuslikud ja süstematilised · Vea mõju oleneb objektide hulgast Mis on reiting ja kuidas seda uurida/vormistada? Ankeet võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvantitatiivne meetod. Fookusgrupi intervjuu trumbid ja puudused võrreldes süvaintervjuuga · Kerge analüüsida · Raske juhtida · Vastastikku mõjutavad · Raske leida ühist aega · Ebaõnnestumise oht Kuidas teha etnograafilist uurimust? Kvantitatiivsed uurimismeetodid on ankeet ning test. See meetod on ametlik, tähtsad on numbrid, tulemus on kontrollitav ja mõõdetav, etapid on erinevad, uurija ja inimene on sõltumatud.
c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim? a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12.Uurimistöö struktuur a. Tiitelleht b. sisukord c
kirjeldas saadud tulemusi esilekerkinud teemadest lähtuvalt. 42. Kirjanduse ülevaate eesmärk on... Vali üks või enam: a. Siduda uuring laiema dialoogiga antud teema valdkonnas, täita teatud lünki ja täiendada eelnevaid uurimusi b. Luua uurimusele raamistik, mis näitab uurimuse olulisust ja võrrelda uurimust teiste eelnevalt tehtud uuringutega c. Tutvustada uurijale samalaadsete uuringute tulemusi 43. Kui suur peaks olema fookusgrupi intervjuu puhul grupi suurus? Põhjenda lühidalt. Parimaks suuruseks on 6-8 osalejat, piirideks aga alates 5 kuni 12 osalejat. Suurema või väiksema grupi kasuks otsustamine sõltub arutelu teemast. Suuremas grupis tuleb esile rohkem ideid, aga seda on raskem kontrollida ja grupp võib jaguneda mitmeks väiksemaks grupiks. Väikest gruppi on lihtsam ohjata ja ka info saab kergemini kätte, kuid on oht, et info hulk ei vasta fookusgrupi läbiviijate ootustele.
Lähtekohaks osalejate rühmas toimimine ja teineteise mõjutamine (eri arvamused, ka vaidlused, ühisele seisukohale jõudmine või ka mitte) Soovime saada erinevaid arvamusi (mille eesmärgiks võib ka olla näit. ankeedi koostamine) Palju kasutatud marketingiuuringutes, sest ei olda huvitatud mitte üksiku persooni arvamusest, vaid kollektiivsest arvamusest Rühmaintervjuu alaliigid Paariintervjuu (intervjueeritakse kaht inimest, näit. abielupaari) Fookusgrupi intervjuu (focus group interview) Telefoniintervjuud Kasutatakse eriti turu-uuringutes Eeliseks ökonoomsus, võidakse korraldada osaliselt automatiseeritult, ka infot saab töödelda kiiresti, kogu protsess on küllaltki hästi kontrolitav Tavaliselt kasutatakse struktureeritud intervjuu vormi Mida intervjueerija peab tegema Tee endale selgeks intervjuu põhistruktuur Tea, kus intervjuu (intervjueeritav) asub ja kuidas sinna jõuda
tahavad ilmselt öelda, et seeläbi tuleksid uurimustööde teemad suuresti just reaalsest maailmast ning oleksid käesoleva ühiskonnaga ja selle vajadustega paremas ühenduses, kui mingi teema, mis vastab uurimustöö tingimustele, aga millel pole välismaailma jaoks mingit rakendust). Eesmärk: Kirjeldada ja analüüsida ideede, tudengite ja juhendajate sobitamist ja ühendamist, et edendada teemade koostamist ja valimist. Info kogumise meetodid: Intervjuud, tähelepanekud, fookusgrupi arutlused ja info-logi (data- log) pooleteise aasta kestel. Tulemused ja arutlus: Tudengid hindavad seda, kui neile antakse uurimustöö teema koostamisel (valimisel) nii palju informatsiooni ja inspiratsiooni, kui võimalik. Käesolev mudel koosneb ühest semestrist, mille käigus tuleb mõelda ja luua ning selle perioodi kestel on kättesaadavad ideed juhendajatelt, äriettevõtetelt ja avaliku sektori organisatsioonidelt.
sisuanalüüsi teel ning pole arvulised.K.lähenemise puhul tehaxe järeldusi,liikudes üksikjuhtumilt üldisele e induktiivselt.lähenemise korral järeldused deduktiivsedeeldataxe,et üldise puhul kehtiv on üldistav ka üksikjuhtumile. Uuring annab vastuse küsimusele kuidas? Millist?Miks? Kvantitatiivuuringu meetodid? Küsitlus, eksperiment,vaatlus. Kvalitatiivuuringu meetodid? fookusgrupp,süvaintervjuu (vähemal määral vaatlus) Rühmavestluse e fookusgrupi ja süvaintervjuu vahe? F. puhul valitud sihtrühma esindajaid intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator).S. puhul toimub intervjuu uurija ja sihtrühmaesindaja vahel. Millised eeldused peavad olema täidetud,et andmeid saaks esitada aegreas?Mõõdetav tunnus arvuline, mõõtmed on toimunud võrdsete ajavahemike järel,mõõtmistingimused ühesugused. Faktoranalüüsi? Kasut. juhul kui soovitaxe uurida mingite muutujate põhistruktuuri v
Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: Laste ja teismeliste intervjueerimine Naiste, meeste intervjueerimine Vähemuste ja haavatavate gr. kuuluvate inimeste intervjueerimine Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine Eliidi intervjueerimine Ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Millal võib või tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis Kui grupp on piisavalt homogeenne, nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed – horisontaalne homogeensus Kui intervjueeritavad kuuluvad staatuse poolest rõhutud gruppi, nt lapsed, vähemused, kuid mitte eakad või haiged Kui uurimise objektiks on ühes sfääris töötavate või homogeensete rühmadesse kuuluvate inimeste jaoks olulise teema käsitlemine (nt meie uurimused: õpetajad
peaksime. Nimelt sai meile üsna kiiresti selgeks, et ankeetküsitlus ei avaks meie probleemi täielikku tagamaad, ega kirjeldaks selle olemust. Välistasime ka dokumentide või kirjanduse analüüsi, sest tahtsime fookusesse võtta tudengi, kui inimese, keda antud reform kõige otsesemalt puudutab. Valikusse jäigi siis kvalitatiivne intervjuu või töö fookusgrupiga. Argumenteeriti, et peaksime kokku koguma fookusgrupi, kes kõik siis sellel teemal arutleks, kuid mõistsime, et seal tehtav töö peaks olema meie poolt ka kuidagi salvestatav ja kontrollitav. Seega valisime pisut teistsuguse lähenemise ja tegime intervjuu kahe kaastudengiga, et teada saada nende mõtteid. Intervjuu peaks andma infot selle kohta, mida inimene mõtleb. Selleks pidime eelnevalt tegema küsimused ja tutvusime reformi sisuga. Küsimusi küsis Ekke, ta alustas ja suunas
· kvantitatiivuuringute suuna ja eesmärkide määramine. Kvalitatiivuuringuga püütakse paika panna uuringu sisu. Selle käigus saadakse toormaterjal, mida testitakse kvantitatiivuuringu abil suurema valimi alusel. Kvalitatiivuuringute läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt küsitlusmeetodi modifikatsioone, vähesel määral ka vaatlust. Peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp (grupivestlus) ja süvaintervjuu (in-depth interview). 3.2.1 Fookusgrupp Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respondentide grupile grupijuht ehk moderaator, kes juhib diskussiooni vabal, mittestruktuursel ja loomulikul viisil. Grupivestluse pikkuseks on tavaliselt poolteist kuni kaks tundi. Grupivestluse väärtus sõltub oluliselt kolmest järgmisest faktorist: · grupi koosseis; · moderaatori võimed ja oskused; · vestluse atmosfäär.
Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. Intervjuuà Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjuueerijat Intervjuu võib olla kas: a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest) Intervjuu viiakse läbi kas: a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe intervjuu keskmine kestus on 40-80 minutit.
tegutsemisele, siis tegelikult ei pruugi turul midagi juhtuda või juhtub midagi muud. See on seletatav mitmesuguste lisateguritega, mida eksperimendi käigus ei ole võimalik mudelis arvestada. 8 3.1. Küsitlus ja selle tüübid Küsitlusuuringut saab jagada kaheks, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud. Kvalitatiivne uuring seisneb teadlike inimeste või inimeste grupi küsitlemises. Tavaliselt on fookusgrupi suurus kuni kümme inimest. Arutelud on enamasti vabas vormis ning puudub kindel struktuur. Kvantitatiivne uuring seisneb meile huvi pakkuva segmendi küsitluses, et saada vajalikku informatsiooni. Andmete kogumise viisid on järgmised ( Vihalem): 1) posti teel 2) telefonitsi küsitlemine 3) isiklik küsitlemine 4) vaatlus Posti teel küsitlemist on küll tänaseks päevaks jäänud väheseks. Üldistatuna võib öelda, et posti
• Eksperiment • Struktureeritud vaatlus • Küsitlus (struktueeritud intervjuu) • Tekstianalüüs: – Kvantitatviivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) • Kvantitatiivsed võrdlevuuringud • Ametlike ja rahvusvaheliste statistiliste andmebaaside jaoks kogutud statistika (eraldi andmekogumismeetod?) Kvalitatiivsed • Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus • Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud) • Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs • Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat?
kavandamine juba saadud kogemuste põhjal. Uurija mõju intervjuu kulgemisele ja materjali analüüsimisele ei saa kunagi täielikult vältida. Seda tuleb reflekteerida, hinnata ning võimalikke riske tuleb minimeerida. Eesmärk: võimalikult hinnanguvaba suhtumine intervjueeritavasse ning intervjuu jooksul räägitusse; intervjueeritava julgustamine oma mõtete põhjalikult esitamiseks ja analüüsija püüe tema kogemust mõista. FOOKUSGRUPI INTERVJUUD Fookusgrupi intervjuu on andmekogumise meetod, mis toimub grupivestlusena uurija poolt määratletud teemadel. Fookusgrupi eelised: · Sobilik teemadele, mis eeldab ühise seisukoha kujundamist, ideede väljapakkumist jms · Võib inspireerida osalejatelt enam ideid, selgitusi Individuaalintervjuu eelised: · Rohkem infot igalt vastajalt · Paindlikum, universaalsem teemade osas (nt tundlikud teemad, intervjueeritavate väga erinev kogemus vms)
kriteerium tasakaalustatus statistiliste seisukohad, tekstid, jne oleksid kriteeriumite järgi esindatud. Neist igaüht küll väike arv, kuid see-eest uuritakse põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse
meeste joomist aktsepteeriti rohkem kui naise joomist. Gapova (2002) on kirjutanud, et nõukogude ajal meestel oli kehvem tervis ja lühem eluiga ning et nad olid hõivatud enesehävitamisega joomise ja suitsetamise läbi. Tänapäeval on joomine globaalne trend, mida seostatakse pidutsemisega, lõbutsemisega, lõõgastumisega, murede unustamisega ja nädalalõpus sõpradega koos olemisega. Autor on teinud avatud intervjuusid kokku 19 (10 maal elavate ja 9 linnas elavate inimestega) ja fookusgrupi intervjuusid kokku 7 (nendest 4 maal ja 3 linnas elavate inimestega). Enamus gruppides oli 3 inimest, samas kui suurimas grupis oli 9. Autor tegu vaatlusi erinevates kohtades: baarides, ööklubides ja teistes kohtades kus on võimalik juua. Erinevates gruppides intervjuusid tehes küsis autor erinevaid küsimusi, näiteks ,,Mida arvate kas naised ja mehed joovad erinevalt? Kas naised ja mehed jäävad erinevalt purju?" Samuti
· Fenomenoloogiline uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid · Narratiivne uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist · Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: o Laste ja teismeliste intervjueerimine o Naiste, meeste intervjueerimine o Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine o Eliidi intervjueerimine o Ekspertintervjuud · Fookusgrupi intervjuud Millal võib/tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Väär arusaam on, et siis saab palju arvamusi korraga. Üks fookusgrupi intervjuu võrdub ühe individuaalintervjuuga! Mitte nii, et 10 inimest grupis=10 individuaalintervjuud. · Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis · Kui grupp on piisavalt homogeenne (nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed)
kinnipidamine, töötajate viisakas suhtumine, lennuki puhtus, mugavus ja lennugraafik. Autorid tuvastasid rohkem kui 20 võimalikku tegurit, mis võiks mõjutada lennufirma teenuse kvaliteeti. Et selgitada välja, millised on kõige olulisemad, viidi läbi eel-küsitlus tehes fookusgrupi intervjuusid viie sagedase reisijaga kes lendasid vähemalt kolm korda aastas ja vähemalt kolme uurimise all oleva lennufirmaga. Seeläbi viidi läbi laiemahaardelisem küsitlus. Selleks, et saada küsitlusele võimalikult
meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksperte, kes leidsid võimaluse panustada eelhindamisse. Samuti oleme tänulikud tellija esindajatele Kaisa-Maarja Pärtelile, Monika Schmeimanile ja Tõnu Poopuule, kes abistasid meid igati uuringu valmimise protsessis. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva
turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske. 353. 354. Turu-uuringud jagunevad: · Kvalitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kuidas?; Milleks?; Kas?) uuritakse tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne. 355. Meetodid mida kasutatakse avatud intervjuu, fookusgrupi intervjuu, Delfi meetod, vaatlus, juhtumianalüüsküsitlus). · Kvantitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kui palju?; Miks?) uuritakse arvulisi näitajaid müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. 356. Meetodid mida kasutatakse ankeetküsitlused, internetiküsitlused, näost-näkku intervjuu, telefoniintervjuu. 357. 358. 359. Turundusuuringu protsess Situatsiooni analüüs. Probleemi püstitus
Materjali küllastumine. Süvaintervjuu ettevalmistus on omaette protsess (otsi õige inimene, planeeri, lepi kokku, tutvu, vestle, anonüümsuse tagamine, tagasiside tähtsustamine). Psühhoanalüüsi võte süvaintervjuus on OK. Teemaintervjuu keskendub ühele valdkonnale. Mis on vastaja motiiv? - arvamuse avaldamine - kogemuse jagamine - soodne mälestus eelnevast uuringust Kus intervjueerida? Kuidas rääkida? (släng jms, ära üle paku) Fookusgrupi intervjuu (7- 10 inimest) Kui hoiakud erinevad, võiks staatus olla sarnane. Kui hoiaksid sarnanevad, võiks taust erineda. Hoiab kokku aega, valik sõltub eesmärgist. Informaatori roll. NB. Süvaintervjuu - raske analüüsida - kerge juhtida - uurija mõjutab - privaatne - jutt omas tempos - paindlik - saab süveneda Grupi- intervjuud - kerge analüüsida - raske juhtida - vastastikku mõjutatavad - raske leida ühist aega - liider mõjutab
õige ja kasuliku otsuse (õpik lk 296-298) 2.Turundusinfo allikad. (õpik lk 299-302) Esmased ja teisesed andmed. Teisesed andmed on need, mis on juba olemas, st informatsioon, mis on varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleemi lahendamine. Esmased andmed jagunevad: 1)kvantitatiivuuringud(küsitlus, vaatlus, eksperiment, registreerimine) 2)kvalitatiivuuringud (1. Otsesed meetodid-personaalne süvaintervjuu, fookusgrupi intervjuu. 2. Kaudsed meetodid- projektsioonitehnikad) Teisesed andmed jagunevad: 1)ettevõttesisesed andmed (finantsandmed, turundustegevused; logistika, jaotuse aruanded ja tagasiside;klientide tagasiside) 2)ettevõttevälised andmed(internet, turundusandmete standardallikad, avalikud andmed) 3.Turu-uuringute klassid, meetodid ja liigid. (õpik lk 302-304) Uuringuprotsessi faaside ja töödeldava info mahu ja suunitluse järgi:
vähem olulised, tarbijal puudub piisav kompetentsus kvaliteedi objektiivseks hindamiseks, tarbijal on kauba suhtes eelarvamused). Brändi loomine: 1.Ettevalistusfaas-töögrupi loomine, huvigrupiide analüüs 2. Analüüsifaas-sihtturgude, rühmade, toote/teenuse analüüs 3. Ideede genereerimise faas- Brändi tuuma loomine ning kommunikatsiooni aluste väljatöötamine 4. Teostusfaas- Brändi graafika audit ja graafiliste elementide loomine. Fookusgrupi uuring. Kaup on toode, mida pakutakse ja omandatakse vahetusprotsessis s.t. turul. Kaubal on tööväärtus (Marx) – kauba tootmiseks vaja minevad ressursid, nende väärtus. Kaubal on tarbimisväärtus – VAJADUS loob tarbimisväärtuse Kaubal võib olla ka lisaväärtus. Põhiküsimuseks on inimese suunamine kaubale tarbimisväärtust omistama Kauba 5 taset (Ph. Kotler): Põhihüve(d) - millist soovi ja vajadust ta peab ja arvatakse pidavat rahuldama.
Fookusgruppe moodustati kolm. Esimese kahe grupiga viidi läbi intervjuud uuringu seniste tulemuste hindamiseks ja piiritlemiseks, eesmärgiga leida vastused seni ebaselgetele küsimustele. Saamaks usaldusväärsemaid vastuseid, moodustati kaks eraldi fookusgruppi üks töötajatest, teine kinnipeetavatest. Intervjuud viidi läbi Murru Vanglas 03. veebruaril 2006. Intervjuusid juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia üliõpilased. Töötajate fookusgrupi intervjuu viidi läbi kaheksa, kinnipeetavate fookusgrupi intervjuu kuue inimesega. Üks intervjuu kestis kolm tundi. Esmalt avaldas iga osaleja oma arvamust esitatud küsimuse suhtes, seejärel püüti rühmadiskussiooni abil kujundada ühine seisukoht. Sekkumiste fookusgrupi intervjuu viidi läbi Murru Vanglas 08.veebruaril 2006. Intervjuud juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia tudengid.
Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. 9. Intervjuu kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjueerijat. Intervjuu võib olla kas a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest). Intervjuu viiakse läbi kas a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine)
((Ajurünnak – Probleemi sõnastamine ja äriidee otsinguvaldkonna kindlaks määramine. Probleemi lahendamiseks esitatakse erinevaid ideid. Eesmärgiks on saada võimalikult palju ideid. (Keelatud on kritiseerivad kommentaarid, mida ebaharilikumad ideed sseda parem, mida rohkem ideid seda parem, ideid võib edasi arendada ja omavahel kombineerida) Tagurpidi ajurünnak – Kriitika ajurünnakul tekkinud ideedele. Eesmärgiks leida puudusi ja nõrkusi. Fookusgrupi meetod – Moderaator fokuseerib arutelu valdkondi. Eesmärgiks pole esitada küsimusi, vaid suunata inimesi millestki vajalikust mõtlema. Kasulik äriidee esialgseks hindamiseks, nõrkade kothade otsimiseks ja ka edasiarendamiseks.)) 28) Osterwalderi ärimudeli neli põhiosa: Infrastruktuur – Tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kleidile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi
MT: Uurisime, millised on õpilase suhted teiste õpilaste ja õpetajatega, küsisime hinnangut kooli füüsilise keskkonna kohta. Aga et saada aru, mis täpsemalt eristab hea sisekliimaga koole teistest koolidest, on vaja täiendavalt intervjuusid. Laste toitumiskäitumist mõjutavate koolitegurite hindamiseks valisime välja kuus kooli, kus lapsed toitusid kõige tervislikumalt, ja kuus kooli, kus kõige vähem tervislikumalt. Valitud koolides viisime õpetajatega läbi fookusgrupi intervjuud. Selle analüüsi peaksime saama valmis tuleval aastal. Aga juba on selgelt tulnud välja, et oluline tegur on kooli koostöö lapsevanematega. Üllatav on, et ligi 75%-le 6. klassi lastest on nende vanemad eeskuju number üks. Võiks eeldada, et selles vanuses on sõprade arvamus juba tähtsam. Jah, ma panin ka veebimaterjalidega tutvudes tähele, et ema eeskuju on lastele toitumise puhul väga tähtis.
nähtut hindavad. Objektid on 3 tasandil: - Makrotasandi uuringud suured vaatajate grupid. Uuritakse üht lavastust, teatrit või ajastut. - Mikrotasandi uuringud individuaalne vaataja. - Mudelvaataja ideaalne või hüpoteetiline vastuvõtja. Palju uurimismeetodeid: 1) Kvalitatiivsed statistika, vaatlused 2) Fokusseeritud kvalitatiivsed kindlad publikugrupid, nt kooliõpilased 3) Süvaintervjuud individuaalsed küsitlused üksikuile vaatlejaile 4) Fookusgrupi arutelud vestlus kindla osaga publikust etenduse järel 5) Kasutatakse fotosid ja videosalvestusi 6) Salvestatakse vaatajate bioloogilisi reaktsioone kasutatakse vähe 7) Vaatajad hindavad etendust vaatamise ajal Retseptsiooniuuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Retseptsiooniteooria on etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine
juhtumiuuringus juhtumiuuringus andmete kogumisel · Intervjuud: avatud, poolstruktureeritud, · Ühe juhtumi uurimisel tuleb kasutada mitmest allikast pärinevat informatsiooni; struktureeritud intervjuud; fookusgrupi · Arvestades andmete paljusust ja mitmekesisust, intervjuud peab nende andmete talletamisele pöörama · Vaatlused suurt tähelepanu (näiteks vastavate
1 Ettevalmistusfaas Töögrupi loomine Huvigruppide analüüs 2 Analüüsifaas Sihtturgude analüüs Sihtrühmade analüüs Toote/teenuse analüüs 3 Ideede genereerimise faas Brändi suhestamine klienti Brändi personaliseerimine Brändi väärtuste polariseerimine Brändi identiteedi aluste audit Brändi nimede genereerimine, analüüs ja valik Ehk Brändi tuuma loomine ning kommunikatsiooni aluste väljatöötamine 4 Teostuse faas Brändi graafika audit ja graafiliste elementide loomine Fookusgrupi uuring Brändi juhtimise instrumendid: · Reklaam selle kõigis vormides · Tootepaigutus, · Sponsorlus · "word of mouth","kõikjal olev sõna", selle juhtimine (PR) Reklaamteate põhimõtteline struktuur TEKST: REKLAAMI KIRJUTAMISSTRATEEGIA e Copy platform 1. MIS tootega on tegemist? Tekstiplatvorm peab lähtuma toote omadustest, erisustest, võimalustest jne. 2. KES peaksid seda toodet tarbima? Tekstiplatvorm peab defineerima tarbija demograafiliste, psühhograafiliste ja
Uurija omab uuringu läbiviimisel kandvat rolli. 5. Selgemini mõistetavad andmed. Kvalitatiivuuringu tulemused toovad välja uuritavate mõtted kasutades nende endi igapäevakeelt ning selgitavaid skeeme. Üldises plaanis võib vaadelda nelja erinevat kvalitatiivset uuringumeetodit 1. Standardiseerimata intervjuu. 2. Kvalitatiivne test. 3. Kvalitatiivne vaatlus. 4. Workshopid ja muud vormid. Standardiseerimata intervjuud on võimalik läbi viia nii grupis kui ka personaalselt 1. Fookusgrupi intervjuu (focus group interviews) kujutab endast sihipärast kuid pingevaba vestlust teatud teemal. Fookusgrupp koosneb tavaliselt 6-10 liikmest ning diskussiooni juhib mittestruktuursel ja loomulikul viisil moderaator. Grupi komplekteerimisel soovitatakse silmas pidada tavaliselt nelja aspekti: et grupp oleks oma demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike näitajate poolest homogeensed, et liikmed poleks omavahel
annaabi.ee 
