rahvamuusika rikkusi.Tema esituses on tuntuim laul ,, where have all the flowers gone". Joan Baez(1941) on ise ennast pidanud rohkem poliitikuks ja inimõiguste eest võitlejaks, kui lauljaks.Tema esitluses sai tuntuks 1960.aastate rahuliikumise hümn ,, We shall overcome". Tuntuima kuuekümnendate folklauliku Bob Dylani looming sulandus hiljem rockmuusikasse.Sama toimus ka mitmete teiste singer-songwriter-liikumise kuulsustega nagu Paul Simon ja Joni Mitchelli. Ameerikast alguse saanud folk jõudis 1960. aastatel ka Euroopasse ja mujale maailma.Eestis kerkis folklaulu laine 1960. aastatel tudengite seas.Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad.Üheks oluliseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma.Talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Urmas Alender, Tarmo ja Toomas Urb jt.Lisaks vendadele Urbidele on praegu tuntumad eesti folklaulikud Jaak ja Mart Johanson. Eesti Folgiliikumisele on olnud
6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus. lk. 32 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv
..........................................................................5 2. Stiilide kirjeldused..............................................................................................................6 2.1 Kantri............................................................................................................................6 2.1Rythm and blues............................................................................................................7 2.2 Klassikaline rock ehk rock'n'roll.................................................................................8 2.3 Folkmuusika.................................................................................................................8 2.3 Jazz fusion....................................................................................................................9 2.4 Heavy Rock................................................................................................................10
Bluesi esitajateks oild sageli vigased, töövõimetud, pimedad Lauldi nasaalse tämbriga. Kõige tuntum Robert Johnson 2. Classic Female Blues- lauljateks põhiliselt naised Bessie Smith 3. Linnablues ( Chicago , eletrki blues.) 30-40ndad Klaver, trumm, contrabass, mikrofon, elektrikitarr Kuulsam esineja Muddy Waters 4. Briti blues 60ndad- tänu sellele läks blues pop muusikasse Clapton, rolling stones, led zeppelin, animals, jeff beck Amerivan Folk Blues festival 1960-1970 Yardbirds 5. Kaasaegne blues B.B. King. Buddy Guy, J.R. Vaughn Blues on mõjutanud kõike mis tulid selle järgi : Jazz, RnR, country, bluesrock Ameerika juurmuusika stiil Mustade rahvamuusika- Blues Valgete Country Country ja Western Old time music, mountin, hillbilly- Country music Country on Ameerika lõuna osariikide rahvamuusika mis sai ülemaailmselt populaarseks peale 2. MS Kõige populaarsem 60-70 datel.
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne
revealed so far during this study as well as its analysis concerning the bands and orchestras active in Estonia and defining themselves as jazz players during this period. Main attention has been focused on the creation and development of jazz orchestras and jazz bands; first of all, their members and instruments, their repertoire and stylistic trends. This study covers also a unique aculturation phenomenon disregarded so far by both folk music and jazz researchers. It could be defined as popular or folk music with some jazz-like features. The author of this work has called this phenomenon “village jazz”. Special attention has been paid to the development of jazz under the difficult conditions of occupations and wars in 1940–1945. An analysis is made of the direct and indirect impact of jazz-hating occupation regimes on the development of jazz music and jazz orchestras.
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Kõik kommentaarid