Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine füüsiline areng (nt. kasv, kaal) Küpsemine teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood
Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM...................................................................................
Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga (mida eile tegin, mis mul seljas oli) Amneesia- lühiajaline mälu kaotus, episoodilise mälu lünk. Näiteks avarii tagajärjel ei mäleta, kuidas avarii juhtus. Protseduuriline mälu- kehamälu, selgeks õpitud tegevus Kognitiivne kaart- 7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet
Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel
Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus..............................................
Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev
pildirida vastavalt sündmuste toimumise järjekorrale) · Kujundite kokkupanemise oskust · jne Raveni progresseeruvad maatriksid · Mitteverbaalne ehk pildiline test · Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada: · Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus
ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne.
eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad. Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi.
Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne.
egotsentriline kõne oluliselt, operatsioonieelsel perioodil on see peamiselt sotsiaalset laadi konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab see sisekõne vormi. · Nüüdisaja uurimused näitavad, et lapsed suudavad siiski rohkem, kui Piaget ja Võgotski seda arvasid, neil on olemas mingid teadmised maailma kohta tavateooriad, mis natukene erinevad õigetest teaduslikest tõdedest. · Fluiidne intelligentsus on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäragaa, siia alla kuuluvad liigutuste kiirus, mälu ja üldistusvõime. · Kristalliseerunud intellignetsus omandatakse hariduse ja igapäevaelu kaudu, võime leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme. · Kristalliseerunud intelligentsus on kõrgem vanematel, fluiidne intelligentsus noorematel täiskasvanutel. Fluiidsed võimed suurenevad 20-39 eluaastani kristalliseerunud võimekus
58. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt 59. Bioloogilised rütmid- on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus. 60. kasvamine ja areng- ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG . GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT 61. SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. 63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus,
Pärilikkus on geeniuseks kujunemisel väga oluline. Samuti ka ümbritsev keskkond. Et tuleks loovlaps peavad vanemad: uskuma lapsesse, võtma teda võrdsena, mõtlema lapsega kaasa ja arendama tema ideid edasi hoidma alal optimismi. Keel on häälikul põhinev sentimentaalsete ehk täienduslike märkide süsteem. Intelligents on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärigipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. R.Catelll arvas, et on 2 inteligentsuse vormi. Fluiidne intel. Peegeldab inimese võimekust arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, kogeda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intel. Sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Howard Gardner kirjeldab enda teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju
5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist- huvitab eelkõige küsimus, millsed on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades.
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE
Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Üheks eugeenika vormiks oli Saksamaal rakendatud rassihügieen. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus fluiidne ehk hajus/voolav intelligentsus tähendab võimekust tulla toime suhteliselt uute ning varem mittegogetud probleemide ning ülesannetega kõige erinevamates vaimse tegevuse valdkondades. Kristalliseerunud intelligentsus tähendab edukust õpitu esitamisel ja rakendamisel. IQ skoor intelligentsustestis saadud skoor. Skoor iseenesest on täiesti mõttetu arv.
andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?).
(Selye). Stressorid- trauma, hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm. Frustratsioon. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. 4. Kirg. Tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese (mõtted, tegevuse põhisuunad). Kõik jõud suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. 5. Afekt. Lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev reaktsioon 31. Raymond Cattell 1. Fluiidne ehk voolav intelligentsus inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste situatsioonidega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. 2. Kristalliseerunud intelligentsus omandatud oskused ja teadmised ja nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne. 32. Intelligentsuskvoot (võimaldab võrrelda vanusegrupiti)
andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?).
Võime mingil konkreetsel alal · Arvutamise eeldus o Erivõime Võimed mingil kunstilisel või looval alal · Muusika, maalikunst, kirjandus · IQ- Inteligentsuskoefitsent (50-100-150) o Verbaalsed võimed o Loogika o Arvulised võimed o Kujundiline mõtlemine o Mälu, taju kiirus · Kristalliseerunud intelligentsus- Teadmised, mille me oleme ära õppinud · Fluiidne intelligentsus- Võime arutada ja oma teadmisi kasutada; oskus erinevates situatsioonides toime tulla ja tajuda inimeste omavaheliseid suhteid ehk voolav mõtlemine · Intelligentsus ja loovus Eeldab erivõimeid; Võime midagi teha; Ideaaliks, et inimene oleks loov ja intelligentne o Loovus ehk kreatiivsus o Võime välja mõelda või teha midagi uut o Nauditav või kasulik o Loovus Kuidas sa oma autot tuunid
Üldiselt lause ehitust ahvid ei oska, vaid ühe ahviga jõutud 2a lapse tasemele ka lauseehituses. Kas ahvidele keele õpetamine on eetiline? Teevad seda vaid tasu (toit, jook) saamise eesmärgil. Lihtsalt matkivad koolitajaid, teadlikkusega pole seost. 2. INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus. Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. Mitmese intelligentsuse teooria Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1
Tundlikud kohad kehal:huuled, käe sisekülg, Rind, tuharad, kael, jalg, käsi Naised: otsmik , naba ümbrus, selgroog, tupp, kliitor, mehed: juuksepiir, kõht, kubemepiirkond, suguti 29.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testis. Eestilised probleemid testmisel Intelligentne inimene on taibukas, tark, haritud. Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Teooriad: Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus- on kaks teineteisest erinevat intelligentsust, fluiidne peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides. Haripunkt saabub inimesel 20 eluaasta paiku. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ning nende rakendamist. See kasvab kogu elu kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria- igalühel oma seaduspärasused. 1.Keeleline, 2.loogilis-
M mälu (Associative Memory) P tajukiirus (Perceptual Speed) R arutlusoskus (Reasoning) => hiljem tunnistas, et ei ole siiski sõltumatud (on ühisosa g) Philip E. Vernon - 1950 -- The Structure of Human Abilities. Hierarchical group factor theory Raymond B. Cattell 1963 -- Theory of Fluid and Crystallized Intelligence: A critical experiment. Gf fluiidne ehk voolav intelligentsus: arutlusoskus ja loogiline mõtlemine; sünnipärane üldine vaimne võimekus Gc kristalliseerunud intelligentsus: omandatud faktiteadmised, silmaring; kultuurispetsiifiline (=> kooliharidus) Gf Fluiidne ehk voolav intelligentsus Seotud võimetega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Eeldus, oskus ja taiplikkus näha seaduspärasusi ja seoseid (ei eelda teadmisi) alus õppimiseks ja teadmiste omandamiseks. On bioloogilise alusega
võimekust Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus. G katab u 50% variatioonidest Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud Binet vaimsete võimete test planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905
kõrvadega. Naiste jaoks on olulisem emotsionaalne side, ilma milleta on raskem täit naudingut saada. 2.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testid. Eetilised probleemid testimisel. Indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. (Wechsler) Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman) Fluiidne ja kristalliseerunud intelligents: Fluiidne e voolav peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Teooriad · Keelealane e lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega (kirjanikud, kõnemehed) · Loogilis- matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete
ei ole. Kuid need olulisimad on: 1) Charles E. Spearman (1863-1945) üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor) on sünnipärane ehk kaasasündinud, püsib konstantsena läbi kogu elu ning avaldub kõigis vaimse võimekuse testides/ülesannetes vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s-faktorid) sõltuvad keskkonna võimalustest ja kasvatusest 2) Raimond Cattell (1905-1998) muutlik ehk fluiidne intelligentsus (fluid intelligence) - üldine vaimne potentsiaal, mille avaldumine on seotud närvisüsteemi arenguga; väljendab võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste olukordadega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) areneb koostoimes keskkonnaga; omandatud oskused ja teadmised, nende rakendamine spetsiifilistest asjades
spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne (ehk voolav) intelligentsus, mis peegeldab inimese võimet arutleda ja (uut) infot kasutada ning kristalliseerunud intelligentsus, mis sisaldab omandatud teadmisi ja oskusi ning nende rakendamist. • Howard Gardener arvas, et on kuus (uuematel andmetel juba kaheksa; lisaks naturalistlik ja eksistentsiaalne intelligentsus) võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on oma seaduspärasused ja loogika. Keelealane e. lingvistiline intelligentsus seostub keelekasutusega;
4.2 Isiksuseomaduste mõõtmine ISIKUOMADUSTE SFÄÄRID: vaimsed võimed ehk intelligentsus - väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses (pärilike tegurite intelligentsuses 50-70%) minimaalselt vajalike kasvatus- ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks fluiidne intelligentsus – väljendub mõtlemise dünaamikas (kiirus, ümberlülitamine, veakindlus); areneb kuni 25.-30.eluaastani kristalliseerunud intelligentsus – omandatud ja settinud teadmised ja kogemused; arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid IQ – intelligentsuskvoot [IQ(saadud tulemus/norm)*100] testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8
- Vastaja üldised teadmised - Üldintelligentsuse teooria - Charles spearman - Miks on erinevate vaimsete ülesannete tulemuste vahel positiivne korrelatsioon - Igal inimesel on üldine vaimse võimekuse tase, mis mõjutab kõikide vaimsete ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline
taiplikkust ja annet. Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele. Soolised ja grupierinevused intelligentsuses: üldintelligentsus on soolises mõttes sama, kuid spetsiifilistes intelligentsustes on meestel parem ruumiline mõtlemine ja laiemad faktiteadmised, naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilistes gruppides on mongoliitide tulemused kõrgemad europiitidest, kellel omakord kõrgemad negriitidest. Intelligentsusteooriad: - Cattell: Fluiidne ehk voolav intelligentsus – inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunk 20. eluaasta paiku, järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kui inimene on aktiivne ja terve.
Koleerik - 1) madal sensitiivsus- pole väga tundlik ( ei talu nõrku helisid) 2) kõrge aktiivsus lööb kaasa, raske energia väljaandmist reguleerida- teeb korraga palju, väsib ja hiljem ei suuda midagi teha. 3) kõrge reaktiivsus- läheb kiiresti põlema 4) reaktiivsus on ülekaalus- ei kontroli 5) ekstraventne 6) rigiidne Sangviinik - 1) madal sens 2) kõrge akt 3) kõrge reakt 4) reakt ja akt on tasakaalus on emotsionaalne, kuid suudab neid kontrollida 5) ekstavertne 6) fluiidne tüüp- paindlik, kiiresti kohanev. Flegmaatik - 1) madal sens 2) võib olla akt nendes olukordades, millega on harjunud (kohanemine võtab aega) 3) madal reakt- emotsionaalne väljendus puudub 4) akt kõrgem kui reakt 5) introvertne 6) rigiidne Melanhoolik - 1) kõrge sensitiiv- võtab südamesse liiga; "+", "-", "+" oskab tajuda hästi, mida teised tunnevad (saab suurema elamuse kunstiteostest) 2) akt madal hindab end alla 3) kõrge
Lisaks on oletatud, et tüdrukud kannatavad rohkem matemaatika- ja testimisärevuse all. Miks see siis ei ilmne koolihinnetes? Võib-olla on tüdrukud korrastatumad, motiveeritumad ja tahavad saada paremaid hindeid? Kuid hinded kajastavad enamasti orienteerumist tuttavates probleemides, testid aga uudsetes, probleemilahendusi nõudvates ülesannetes. Vastamata küsimusi on rohkesti. · Kirjelda mõisteid: liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus. Muutliku e. liikuva e. fluiidne intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi, seotud uue info omandamise kiirusega, füsioloogiliste omadustega, närvisüsteemiga. Väheneb keskeas (ülesannete lahendamise kiirus). Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse
Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. INTELLIGENTSUS JNE Intelligentsuse mõõtmine Intelligentsuse mõiste ja teooriad Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. FLUIIDNE JA KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus. Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. MITMESE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1
e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised haigused nagu Alzheimeri tõbi ja skleroos. Raskematel juhtudel muutub inimene
e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised haigused nagu Alzheimeri tõbi ja skleroos. Raskematel juhtudel muutub inimene
.. Intelligentsuse kahefaktoriline teooria g faktor, üksikküsimuste spetsiifika, mõõtmisviga Kriitika: grupifaktorite olemasolu (Sir Cyril Burt) L.L. Thurstone - Tegi teistsugust faktoranalüüsi☺ On olemas nn. “grupifaktorid”, mis on omavahel sõltumatud (7 tk.) Koostas primaarsete võimete testi, ent need võimed siiski korreleerusid omavahel – g - faktorid (diagrammid, sõnavara, loogika, ruum, informeeritus) Fluiidne e. voolav intelligentsus: arutlusoskus, loogiline mõtlemine, üldine vaimne võimekus Kristalliseerunud intelligentsus: omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifika Hierarhiline lähenemine J.B. Carroll uuris üle 460 andmestiku Palju spetsiifilisi tasemeid (nagu Spearmanil) Seitse grupifaktorit (üldisemad Thurstone’st) Pärilikkus ja keskkond - kõige üldisemad põhjused erinevustele vaimsetes võimetes.
annaabi.ee 
