Uue sajandi väljakutsed (2)

Uue sajandi väljakutsed
21. sajandi alguse eel valitses inimeste hulgas teadmatus ning paanika tuleviku suhtes. Arvati, et milleeniumivahetusel saabub maailma lõpp. Apokalüpsis jäi siiski tulemata, kuid kas oli hirm uue ajastu ees õigustatud? Teadlased on leiutanud mitmeid asju, mis aastasaja alguses veel täiesti mõeldamatuna tundusid, ning mis on toonud inimkonnale võib-olla rohkem kahju kui kasu.
Praeguses ühiskonnas on väga oluline haritus ja oskused. Veel sajand tagasi piisas kohalikus külakoolis omandatud algharidusest, kuid tänapäeval teevad masinad inimeste eest ära tööd, mis nõuavad lihtsamaid teadmisi. Selleks, et ära elada ning elus oma kohta hoida või saavutada on vaja omandada rohkelt tarkusi, olla ambitsioonikas ja jõuda kõige muutuvaga sammu pidada, sest vastasel korral on elu hammasrataste vahele sattumina üsna tõenäoline ning sealt välja saada on palju raskem kui sinna sattuda.
21.sajandit võib pidada Interneti ja sideajastuks. Seoses infoühiskonna levikuga on suur väljakutse sidevõrkude arendamisel. Ülemaailmne võrgustik hakkas välja arenema 1960. aastatel USA-s sõjaväelisel eesmärgil. Laialdaselt hakkas see levima 1993. aastal, saades nime World Wide Web (ülemaailmne veeb). Esialgu oli teenus kallis ning kättesaadav vähestele, kuid peagi muutus see ligipääsetavaks kõigile ja tänapäeval on lahutamatu kaaslane ning abimees igas valdkonnas.
Internet võimaldab olla ühenduses Maailmaga ning saada aktuaalseid uudiseid kärmemalt kui ühelgi teisel viisil. Võrgustik pakub loendamatuid teenuseid ja funktsioone, mis muudavad elu lihtsamaks, kiiremaks ja kohati ka turvalisemaks. Saame suhelda inimestega teisel poole planeeti või saata e-maile sõpradele, laadida veebikeskkonda üles pilte või sooritada elektrooniliselt makseid, allalaadida muusikat või filme, saada infot õppimise ja hinnete kohta või vaadata bussiaegu.
Nagu igal asjal on omad head ja vead, leidub ka sidevõrgul neid. Enamus noori veedab oma aega internetis sõpradega juttu rääkides ja tekib oht, et reaalne suhtlemine jääb tahaplaanile ning teismelised ei oska ennast väljendada. Väga aktuaalseks on saanud jutud netiahistajatest, kes kiusavad lapsi, ning kuidas järeltulijaid selle eest kaitsta.
Arvan, et suur proovilepanek seoses internetiga on olla mõistlik ja asjalik teenusetarbija, kasutades ära kõiki võimalikke funktsioone, sattumata seal varitsevate ohtude küüsi ning säilitada suhtlemisoskus . Eesti mastaabis võib lugeda väljakutseks sammu pidamist kiirelt areneva infotehnoloogiaga.
Leian, et 21. sajand on planeet Maa jaoks otsustava saatusega. Probleeme on kuhjaga ja neid on hakatud teadvustama alles nüüd, kui tehtud kahju on paratamatu. Meie kodu on hukkumas mitmete ökoloogiliste probleemide tõttu, tuleb teha kõik, et päästa Maa hävimisest.
Üsna tõenäoliselt ei ole inimest, kes poleks kuulnud kliima soojenemisest ja kasvuhoone -gaasidest, kuid ometi on ühiskond olnud selle elutähtsa probleemi suhtes ükskõikne. Siiski saame näpuga näidata vaid enda peale: inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega ja ka autode sõitmisega. Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas. Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. Aasta jaanuaris oli põhjustatud gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem ning süsihappegaasi hulk atmosfääris on suurem kui kunagi varem. Õnneks on rahvas viimasel ajal hakanud rohelisemalt mõtlema, et päästa, mis päästa annab: taaskäideldakse ning sorteeritakse prügi, mõeldes elektri- ja veetarbimise peale, üritades kasutada mootorsõidukeid võimalikult vähe. Samuti on riigid omavahel loonud mitmeid kokkuleppeid, et vähendada süsihappegaasi emissiooni.
Otsakorral on ka meie maavarad, sealhulgas eluks hädavajalik mage vesi, seda arutu ja liigse tarbimise pärast. Probleemi lahendusena räägitakse mitmetest alternatiivsetest energiatootmise allikatest näiteks tuuleenergia , päikeseenergia, tuumaenergia .
Pidevalt hävitatakse vihmametsi ja kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Tänu ulatuslikule raiele on paljud floora –ja fauna liigid välja surnud.
21. sajandil on maailm lõhenenum kui enne. Inforiigid jätkavad kiiret edasi liikumist samal ajal kui arengumaad vaevlevad ülerahvastatuse käes. Puudust tuntakse meditsiinist, toiduainetest, haridusest ja meile kõigile elementaarsena tunduvast joogiveest. Esimene maailm annetab küll raha ning palju noored sõidavad sellistesse piirkondadess vabatahtlikeks, kuid reaalset abi jääb siiski väheks.
Uus aastasada on tehnoloogia arengu hiilgeaeg. Leiutatud on kõikvõimalikke elektroonilise vidinaid, mis üheltpoolt lihtsutavad elu, teiselt poolt komplitseerivad seda. See ajastu esitab meile palju väljakutseid ning inimestel tuleb taluda rohkelt pinget ja toime tulla mitmete erinevate katsumustega. Seetõttu on alanud sajaka kodanik pidevalt stressis ning psüühhikahaiguste arv on mitmekordistunud. 21. sajandil on siiamaani olnud positiivseid uuendusi üksjagu, kuid vaevalt oskas keegi ette näha, kui otsustav periood sellest tegelikult kujuneb.