juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse. ,, Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka
EESTI MAKSUSÜSTEEM Maksusüsteemid..................................................................................................................... 1 Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?........4 Eesti maksusüsteem................................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................
Sõltumatu muutuja Independent variable Независимая переменная Pöördvõrdeline sõltuvus Inverse relationship Обратная зависимость Sirge tõus Slope of a line Подъем кривой ordinaattelg Vertical axis ордината-ось majandussüsteem Economic system Экономическая система piiratus Scarsity ограниченность Majanduslik hüvis Economic goods Экономическое благо Vaba hüvis Free goods Свободное благо Majanduslik ressurss Economic Resources Экономический ресурс
Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud
Varem või hiljem osutub see majandusarengut pidurdavaks teguriks. Euroopalike tavade (ka tulujaotuse seisukohalt) mittejärgimine võib osutuda ka poliitiliseks takistuseks Eesti Euroopa Liitu vastuvõtmise otsustamisel. Kirjandus 1. Alesina, A., Perotti, R. Income Distribution, Political Instability and Investment . NBER, Cambridge, 1993. 2. Barro, R. Inequality, Growth and Investment. NBER Working Paper 7038, 1999. 3. Barro, R. Sala-I-Martin, X. Economic Growth.- McGraw Hill: 1995 4. Classification of economies. World Bank: 1998 [http://www.worldbank.org/data/ databytopic/class.htm] 5. CC. Country at a glance. World Bank: 1998, 1999 [http://www.worldbank.org/data/ countrydata/ countrydata.html] 6. Eesti Pank. Aruanne 1998. [http://www.ee/epbe/1998/est/lisa 01.html] 7. GDNGD. Global Development Network Growth Database. World Bank 1999 [http://www.worldbank.org/poverty/inequal/data.html]
üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem, keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri alusel läbi Riigikogu ja kasutatakse ainult avaliku sektori investeeringute katteks. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Eesti fiskaalpoliitika on rahvusvahelise kogemusega võrreldes enam tulupoolne kui kulupoolne. Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 3637% küllalt madal võrreldes teiste maade praktikaga. Pärast laiaulatuslikku maksureformi 1994. aastal on senini valitsussektori põhituludeks 18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning aktsiisid
24 Arvestades rahapakkumise kasvutemposid, võib seda praegu isegi pigem ekspansiivseks lugeda. Rahamassi eeliskasvu ei saa aga samal ajal pidada tasakaalustamatuse tunnuseks. Selle taga on jätkuv kapitali sissevool, panganduse usaldusväärsust tõendav hoiuste kasv ja majandusaktiivsuse taastumine. Samuti võib nüüdseks väita, et II kvartalis alanud rahamassi kasvutempo tõus oli majanduskasvu taastumist ennetav indikaator. Rahaagregaatide kasvutempo ületas I poolaastal valitsenud majanduskeskkonna tingimustes prognoositu. Kuigi ka esimese poolaasta rahapoliitilises ülevaates on mainitud, et rahapakkumise kiire kasv kapitali tagasihoidliku sissevoolu ja aeglase finantssüvenemise tingimustes viitab ühtlasi majanduse elavnemisele, ei toetanud reaalsektori statistika veel eriti kindlalt seda argumenti. Võrreldes 1998. a novembriga oli laiem rahapakkumine 1999. aasta samaks ajaks kasvanud 27% (vt joonis 2.).
Kharkiv (Kharkov) 1.5 million, Lviv (Lvov) - 1.5 million, Donetsk 1 million, Dnipropetrovsk (Dnepropetrovsk) - 1 million, Odesa (Odessa) 1 million. Zaporizhzhya (Zaporozhye) 0.8 million. 5 GDP growth, %: 1.0 (2013 forecast EBRD downward revision from previously projected 2.5%). Official language: Ukrainian (although Russian is widely used in business communication). Currency: Hryvnya (UAH). Government type: republic. Membership: the United Nations, the International Monetary Fund (IMF), the World Bank, the European Bank for Reconstruction and Development (EBRD), the World Trade Organization (WTO), etc. Ukraine is bordered by Russia in the east, the Black Sea in the south, Moldova, Romania, Hungary, Slovakia and Poland in the west, and Belarus in the north. The country is rich in mineral resources: iron ore, coal, manganese, natural gas (shale costly and dangerous to
Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja.
Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: pakkumiskõver on vertikaalne 12
investeerimiskaupade nõutava koguse vähenemise 22. Kui kasutatav tulu on 4000 rahaühikut, tarbimine on 3500 rahaühikut, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud on 800 rü, siis rahvamajanduse sääst võrdub -500 rü 23. Olgu investeerimisfunktsioon I=1000 - 30r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Lisaks eeldame, et nominaalne intressimäär on 6% ja inflatsioonimäär on 10%. Seega investeeringute arvuline suurus on 1120 24. Fiskaalpoliitika mõjude analüüsil peame eeldama, et tarbimiskulutused, investeeringud ja intressimäärad on endogeensed muutujad 25.Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajale makstava palgaga 26.Kapitali pakkumise kasv: alandab kapitali reaalset renti R/P 27. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev
..............................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA ...................................................30 4.1. Fiskaalpoliitika olemus ..................................................................................30 4.2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika.......................................................................30 4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid........31 4.4. Riigieelarve ...........................................................
Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutuse
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
laenuhulka ning ei suutnud enam täita oma hoiuste kohustusi. 2006 aastaks oli Islandi majapidamised võlgades, mis moodustasid 213% puhtast sissetulekust ning vähem kui 30 sendised laenud olid tagatud hoiustega. Kõigega kaasnes ka inflatsioonimäära tohutu tõus. Graafikult on näha, et 2009 aastaks oli inflatsioonimäär peaaegu neljakordistunud võrreldes 2005 aastaga. 10 9 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17 10 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17-18 15. Oktoobril, 2008 aastal otsustas Islandi keskpank seda üles ajutise valuutaoksjoni, et
samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud. Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne. Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest .Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast. Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks Valitsuse sekkumise 2. põhjus Turud suudavad küll tagada Pareto efektiivse ressursside paigutuse majanduses Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane Valitsus maksustab ja maksab toetus NB
tänase heaolu taseme ja kasutades Eestil täna, siin ja praegu olevaid eelised. Nüüd on järg teie käes, prouad ja härrased otsustajad! Märkused 1. Keskkonnapsühholoogi jaoks on isegi suurem probleem, kuidas teadvustatud keskkonnaoht avalduks konkreetsetes ostu- jt tarbimisvalikutes. Deklaratiivselt on enamik inimesi keskkonnakaitse poolt, igapäevases elus poes sisseoste tehes on seda "poolt olemist" ellu viia märksa raskem. Kui nt üksikisiku tulumaks tõuseks 1% võrra, siis kui palju valijaid (loe poliitilisi erakondi) seda tegelikult tänases Eestis toetaksid? Alternatiiv üksikisiku tulumaksu tõstmisele võib olla aga maksude ümberorienteerimine tulumaksult nt ressursimaksu ja saastemaksude suurendamisele ja tulumaksu vähendamisele, nii et üldine bilanss oleks tasakaalus, mida ka ökoloogiliseks maksureformiks kutsutakse (Oja 1998, 1275; Heidmets 2000; Annist jt 2000). 2
Saksa Margaga ning Eesti majandus oli seeläbi tugevalt mõjutatav Eesti-välistest teguritest. Eesti senine maksupoliitika on olnud väga liberaalne ning rikkust maksimeeriva ressurssipaigutuse saavutamine. Seda läbi rahasüsteemi stabiliseerimise, tasakaalus eelarve, majanduse avatuse, proportsionaalse tulumaksu ja riigi võimalikult vähese sekkumisega majandusellu (Kilvits, 2013). Hetkel kehtib Eestis proportsionaalne tulumaks, mis seisneb fikseeritud tulumaksumääras olenemata sissetuleku suurusest. Eestis kehtivaks tulumaksumääraks on aasta 2013 seisuga füüsilisele isikule 21 %. Tulumaksu ei pea maksma tulult, mis ei ületa miinimumvaba tulu, mis on aasta 2013 seisuga 1728 eurot ehk 144 eurot kuus, samas riigi poolt kehtestatud miinimumpalk aasta 2013 seisuga on 320 eurot kuus. Olgugi, et Eesti 21 % maksumäär ei tundu kõrge, oli Eesti elaniku
inflatsioonitempo (p) vahega: r=ip Nominaalse intressimäär (i) on eeldatav inflatsioon (p*) koos soovitud intressimääraga (r d). i = r d + p* Kaasajal on laenuintress kahes osas. Euroopa Liidus: i = Euribor + kokkuleppeline intress, mõned pakuvad ka fiseeritud intresse. Inflatsioon alandab rahaliste hoiuste väärtust. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. NB! Täielik indekseerimine näitaks, et valitsus annab alla inflatsioonivastases võitluses Deflatsiooni tekkimiseks on vaja kahe teguri koosmõju 1. Ostujõu langus 2. Ülikiire produktiivsuse kasv Deflatsiooni tulemus: Likviidsuse kriis, sest inimestel puudub võlgade tagasimaksmiseks raha. Isikliku vara hinna langus teeb laenamise raskeks, eriti majandusliku languse ajal. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt, mille tagajärjeks võib olla aga
Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-
mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast, otsused rahapakkumise muutmise kohta. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. Viib ellu riigi keskpank. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Viib llu valitsus. 18. Raha teooriad. 19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 21. Euroraha teke. 1979
Poliitilise süsteemi sisu Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna jaoks (üldistes huvides) Poliitika vajalikkus tuleneb inimelu kollektiivsest loomusest on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritavaid otsuseid Postmodernne arusaam poliitika kõikjal, st dihhotoomne piiritõmbamine era ja avaliku vahel ei ole kaasaegses maailmas adekvaatne Poliitika kui valitsemine oluline pole vaid otsustele jõudmine, vaid ka see, kuidas neid ellu viiakse Governing / government; from government to governance Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad) Muutunud protsessi ja tulemi vahekord Valitsuse sekkumise õigustused Poliitilised põhjendused Moraalsed põhjendused Turutõrked Poliitilised põhjendused Nt leitakse, et avalik arvamus ja/või olukord on muutunud ning vajab sekkumist Moraalsed põhjendused Mingitesse asjadesse sekkumine on lihtsalt õige sõltumata avalikust survest Turutõrked
· Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: o aja periood (mida pikem on ajaperiood, seda elastsem on pakkumine) o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ..................................................................................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..........................
com/eng/fsu/este0.html) · The Baltic Review (http://www.tbr.ee/issues/vol18/newgrowth.html) · Business & Economy (http://www.ibs.ee/ibs/economics/tee/) · Estonia Country Guide (www.ciesin.ee/ESTCG/EandT/Est%5FEco%5FDeve.html) · Estonica (http://estonica.org/eng/lugu.html?menyy_id=689&kateg=40&nimi=&alam=81& tekst_id=690#Monetary%20reform%20as) · Balti Riikide Aasta (http://www.utrikes.regeringen.se/inenglish/pressinfo/information/factsheets/pdf/00_no5.htm) · ,,Estonian Economic Survey 19931994", Toomas Paht · Balti Assamblee (http://www.baltasam.org/activity/news/archive/events.html) · Hansapanga kodulehekulg (www.hansa.ee) · Discover Estonia (http://manila.djh.dk/discover/stories/storyReader$22) · Rahvusvaheline valuutaliit IMF (www.imf.org) · Majandusministeerium (http://www.mineco.ee/) · Rahandusministeerium (http://www.fin.ee/)
and folk poetry were displaying novel features. The end rhyme became dominant and previous archaic melodies were substituted by more lively tunes sometimes reproducing features from German and Swedish music. After the Great Northern War in 1721 Estonia became part of the Russian Empire; though Estonians had lived as the serfs of the Baltic-German nobility since the 16th century, they would remain serfs until 1816 when serfdom in Estonia was abolished by the Russian tsarist government. The Baltic Germans retained their upper class position, both spiritual and economic, until the end of the 19th century. The abolition of serfdom and the reforms that followed stimulated the economic development and the rise of an Estonian class of small landowners, peasants with some civil rights. At the same time the rise of national self-consciousness encouraged Estonians into purposeful efforts to acquire education. Some important preconditions for this had been obtained
8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid
Kuus riiki jäid pikaks ajaks ainsateks koostöö tegijateks. · Schumani plaan (1950) · Riikideülesuse (supranationalism) põhimõte · Idee autoriks Jean Monnet · Osales 6 riiki: JÄTA MEELDE! ·· Prantsusmaa 2 ·· Saksamaa ·· Itaalia ·· Belgia ·· Holland ·· Luksemburg 1957/58 Rooma lepingud · Euroopa Majandusühenduse asutamise leping (ingl. k.European Economic Community, lühend EEC). Väga põhjalik ning laiahaardeline leping. Tegemist on peaaegu kogu majandusspektrit haarav. Selle lepinguga loodi pmst Euroopa Liidu vundament. o Ühisturg (Common Market) o Tolliliit (Customs Union) o Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy) o Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping (ingl. k
heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist, ühiskondliku valiku ökonoomika võtab lähtepunktiks aga indiviidi ja tema omakasu poole pürgiva loomuse. Samuti on alternatiivseteks lähenemisteks poliitökonoomika ja lepinguteoreetiline lähenemine. 35.Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Maksud kujutavad endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude
teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint"
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
