TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3
oluliseks näitajaks/kriteeriumiks, väärtpaberituru riiklik reguleerimine, 1940 1950 periood tekib hulgaliselt kirjendavaid rahateooriaid (Nt. duratsiooni mudel millega saab iseloomustada investeeringu tegelikku tähtaega. Kordoni mudel aksiaväärtuse määramiseks. Markovitsi mudel portfelli teooria ning ka riskide hajutamise teooria). Tekib uuesti kapitali soetamine (peale I ms.), päevakorras on maksevõime ja pankrotid. Finantstegevuse kavandamine saab alguse. Raha ja kapitali eelarvestamine. 1950 1970 periood hakatakse kasutama diskonteeritud rahavoogusid. Ehk rakendust leiab raha ajaväärtuse konseptsioon. Kasutusele võetakse firma rahanduse, juhtimise ja kontrolli teaduslikud meetodid (sisekontroll ja siseaudit). Hakatakse hindama firma väärtust. Hakatakse rakendama kapitali struktuuri teooriat. 1970 1990 periood - kasutatakse kompaktseid rakendus teooriaid, millega püütakse hõlmata kõiki
Küsimus 1 Küsimuse tekst Finantstegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. ostuplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. müügiplaan d. kassaplaan Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma müügikäive (kogu müük järelmaksuga) oli juulis 134000 kr; augustis 226000 kr ja septembris 188000 r. Kogemused näitavad, et ostjate debitoorsest lühivõlast laekub ostukuule järgnevas kuus 60% ja ülejärgmises kuus 36%. Ülejäänud 4% jääb laekumata. Septembris laekus firmale ) käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3 Küsimuse tekst Iseseisev Firma on lõpetanud projekti nüüdisväärtuspõhise analüüsi, saades tulemuseks 113000 suuruse negatiivse puhasnüüdisväärtuse. Projekt näeb ette 10 aastase kasuliku elueaga automaatseadme soetamise. Iseseisva Firma nõutav kasumimäär ja diskontomäär on 12%. Selleks, et projekt oleks aktsepteeritav, peab projektist tuleneva iga aastase i...
(tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi. Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse: põhiäritegevuse tulud-kulud muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt). Rahavoogude aruanne Rahavoog Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum raha, siis on oluline teada rahade liikumist
Turunduskulud (50) (50) (50) Amortisatsioonikul (200) (200) (200) u Ärikasum 150 150 150 Intressikulu (100) (50) 0 Puhaskasum ( 50 100 150 kahjum) 33 Järgnevalt koostatakse rahakäibe prognoos eelolevaks kolmeks aastaks. Prognoosi ei lülitata mitterahalisi kulusid/tulusid, vara parendamiseks tehtavaid täiendavaid investeeringuid, finantstegevuse rahakäivet ja makstavat tulumaksu. Näitaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta (tuh.kr) Müügitulu 1100 1150 1200 Müüdud (700) (750) (800) toodete kulu Turundusk (50) (50) (50) ulud Rahanetol 350 350 350 aekum Kui vara väärtuse test näitab, et vara kaetav väärtus on madalam kui põhivara bilansiline jääkmaksumus, tuleb vara allahinnata. Allahindamisel elimineeritakse kõigepealt firmaväärtus
riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda. Kuna Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte majandusmudelit, teatud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad
vajaduste kokkuviimine 6) Üldiste tehingukulude vähendamine (kui tehinguid on palju siis teenused odavamad) 05.04.11 RISKID Risk- teatav otsuste kogum Riske võib jaotada mitmeti, nii geograafiliste piirkondade, vastaspoole tegevusvaldkondade lõikes. Nad on piiritletud kindlate õiguste ja limiitidega. Ettevõtte spetsiifilised riskid, turu spetsiifilised riskid. Riski põhivormi järgi. Kas põhitegevuse risk või finantstegevuse risk. Tekkepõhjuste järgi, tulemuste järgi jne. Riskide struktuur ja summaarne suurus peab tagama rahaasutuse stabiilsuse. Riske tuleb võtta teadlikult ja neid juhtida aktiivselt, et kõikide tehingute tulemusena saavutada optimaalne riski ja tulu suhe. Riski juhtimise aluseks on seadused ( mis finantsvaldkonnas tekivad), järelevalve ja muude regulatiivorganite poolt seatud normatiivid, üldised standardid ja rahaasutuse enda juhtkonna poolt kinnitatud põhimõtted.
(Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.) II etapp 1900-1920 Hakkab toimuma ettevõtete liitumine. Suur ettevõtlust hakatakse mõjusamalt riiklikult reguleerima. III etapp 1920-1940 Pankrotid. Maksevõime langus ja majanduslik ebaõnnestumine. Hakatakse reguleerima väärtpaberituru tegevust riiklikult. IV etapp 1940-1950 Maksevõime taastamine. Kapitali taas soetamine. Ettevõtete liitumine. Finantstegevuse kavandamine. Hakatakse raha ja kapitali eelarvestama. V etapp 1950-1970 Firma väärtuse teooria. Portfelli teooria. Kapiatali struktuuri arvestamise teooria. Ettevõtte rahanduse juhtimise ja kontrollimise meetodite arendamine. Diskonteeritud rahavoogude teooria. VI etapp 1970-1990 Töötatakse välja kompaktseid finantsjuhtimise teooriaid, et hõlmata ettevõtte finantstegevust
·omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. ·omaaktsiate esmamüük; ·võlakirjade emiteerimine; ·vekslite väljastamine; ·laenude võtmine; ·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk)
finantsprognoosidega, on tulemuseks kriis. Et teha õigeid prognoose, tuleb tunda üldist majandusseisu, oma tegevusvaldkonna turuseisu ning osata prognoose koostada.(autor) Rahandus on teadus rahaliste ressursside (kapitali) juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks sellised distsipliinid nagu ökonoomika ja raamatupidamine.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Skemaatiliselt vaadates kujutab finantstegevuse juhtimine endast ettevõtte vahendite (kapitali) moodustamist sisemiste ja välimiste allikate arvel ning nende investeerimist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Nüüdisaegne rahandusteooria põhineb eeldusel, et nii investorid kui ka ettevõtete finantsjuhtkond pole üldjuhul loomu poolest eriti riskialdid, sest nad eelistavad suhtelist kindlustunnet ebakindlusele, st. eelistavad väiksema riskitasemega projekte riskantsematele
•omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. •omaaktsiate esmamüük; •võlakirjade emiteerimine; •vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk)
turuhinda. Tulevase tulu ebamäärasus viib P / E suhte väärtuse alla, kuna tavaliselt on kasvavad kompaniid riskantsemad kui need firmad mis enam jõudsasti ei kasva. USA blue chip kompaniide P / E suhe on tavaliselt vahemikus 6 kuni 16. Potentsiaalset investorit peaksid huvitama selliste firmade aktsiad, mille P / E suhe on madal, aga mis samal ajal kasvavad jõudsalt või tõotavad suurt kasvu. Üldiselt ütleb P / E suhe vähe firma finantstegevuse kohta, on aga samal ajal heaks indikaatoriks investorite ettekujutuse kohta tuleviku perspektiividest. Lihtaktsia nominaalhind ehk raamatupidamishind = ( omakapital - eelisaktsiate maksumus ) / lihtaktsiate arv Kujutab endast raamatupidamises kajastatavat aktsia hinda. Kordaja määrab kui suurte aktivatega on lihtaktsiad kaetud. Kui aktsia raamatupidamislik hind on turuhinnast väiksem, siis sel juhul ei ole tegemist veel ülehindamisega, kuna turuhinna määravad loodetavad
Teiselt poolt kompenseeritakse heaolu vähenemine avaliku sektori poolt osutatud teenustega. Kui maksustamise tagajärjel väheneb kaupade ja teenuste hulk, on tegemist liigse maksukoormusega. Optimaalne maksusüsteem maksimeerib ühiskonna heaolu. Liigse maksustamise tõttu toimub heaolu vähenemine. Efektiive maksustamine: maksud, mis ei muuda inimeste majandusliku tegevuse mahtu. Maksuintident: näitab riigi finantstegevuse mõju tulude jaotusele ühiskonnas. On maksukoormuse jaotuvuse tuvastus. Selle anlüüsiga tehakse kindlaks, mida ümberjaotatakse, keda see puudutab, milline on ÜJ ulatus ja milline oleks alternatiiv ÜJ. Kehtib kolm reeglit: *Seaduse järgne maksu maksja ei pruugi olla tegelikult maksukoormuse kandja. *Maksukoormuse jaotumise puhul pole oluline missugusele turu osapoolele maks on suunatud. *Maksukoormuse kandjaks on see turu osapool, kelle puhul eksisteerib mitteelastne nõudlus või
Laenulepingutes sagedamini esinevad kohustused: suurte tellimuste puhul (eriti oluline on see rahvusvahelises äris), · maksta vastavalt graafikule (ei hilinemist ega ka ennetähtaegset tasumist), samuti kasutada faktooringut; · kindlustada käibekapitali kavandatud tase, · hoida varud kontrolli all; · esitada perioodiliselt majandus- ja finantstegevuse aruandeid ning · püüda kasutada kommertskrediiti ehk ühtlustada arvete laekumis- ja võimaldada (nõudmisel) panga poolset kontrollimist. maksmisperiood (parem saada raha kiiremini kui ise makstakse). Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 13 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 14
Kuura (2013) 14 Näide ettevõtte finantsiliste eesmärkide kohta Ettevõtte eesmärkide süsteemid ja nende arengutrendid: (Plaani- ehk käsumajandus -- eesmärgid seati väljaspool ettevõtet). Firma finantstegevuse näitajad Variant I Variant II Variant III · Traditsiooniline: kõrgeim kasumi (või ettevõtte väärtuse) maksimeerimine, Kasumiaruanne Realiseerimise netokäive = Net Sales (S) 9 000 10 000 10 000 sellest tulenevad majanduslikud eesmärgid (aga veel mitte keskkonnahoid, Realiseeritud toodete (muutuv)kulu = CGS 5 000 5 000 5 000 töötajate heaolu jms
mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid. 1 Rahanduse võib jaotada kahte suuremasse rühma: 1. Eraisikute, mittetulundusühingute (MTÜ) ning riigi rahanduslik teenindamine. 2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine. Finantstegevuse juhtimine ettevõttes tähendaks ettevõtluse vajaduseks vajalike vahendite hankimist sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse puhaskasumi saamine ning aktsionäride maksimaalse tulu teenimine. Ettevõtte maksimaalse puhaskasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt.
tootmisemahtu) ov ja vv = R = (PV, MT, TJ) = T = K = R' R' on suurem kui R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) VV - vöörvahendid R raha PV põhivara MT materjal ja tooraine TJ tööjõud T toode K kaup Rahanduse võib jaotada kahte suuremasse rühma: 1. Eraisikute mittetulundusühingute (MTÜ) ning riigi rahanduslik teenindamine. 2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine. Finantstegevuse juhtimine ettevõttes tähendaks ettevõtluse vajaduseks vajalike vahendite hankimist sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. 1 Maksimaalse kasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt.
planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks. Bilanss 1. informeerib omanikud, juhatajaid ja muid isikuid, kes on seotud juhtimisega, ettevõtte vara seisundist ehk kogusest, mida firma saab kasutada oma eesmärgi täitmiseks; 2. lubab aru saada, kas ettevõtte on võimalik täita oma kohustusi või ta on raskes finantsolukorras; 3. kajastab ettevõte finantstegevuse tulemused, mille abil hinnatakse kas juhtkond on võimalik säilitada ja suurendada firma materiaalsed ja immateriaalsed ressursid. 4. on alus ettevõtte edasitegevuse planeerimiseks; 5. on informatsiooni allikas Maksu- ja Tolliametile, pankadele, krediitasutustele ja muule kontrollorganitele. Aasta aruandes bilanss on kõige tähtsam osa. Informatsioon, mis on kajastatud bilansis, annab
Tavaliselt oleneb osa liikmete töötasust meeskonna või organisatsiooni edukusest. Täieliku töövõime saavutamiseks kulub isejuhtival töörühmal aga mitmeid aastaid. Töölisomand tähendab alluvate tegutsemist loosungi "osta firma, kus sa töötad!" all. Alluvatel on võimalik kas osta oma firma aktsiaid või saada neid aasta kasumi eraldisest hüvitusena hea töö eest. Aktsiaid omavad alluvad mõistavad paremini firma probleeme, nad tunnevad suuremat huvi selle finantstegevuse vastu ja võtavad seetõttu juhtkonna tegevuse teatava kontrolli alla. Selle tulemusena paraneb juhtimine, tõuseb moraal ja tööviljakus. Nende tööliste osas on kaadrivoolavus väiksem. Tööliste huvi oma firma finantstulemuste vastu avaldub enam väiksemates ettevõtetes. 1 Töörahulolu ringid võimaldavad esile tuua alluvate tööalaseid probleeme ja leida sobivaid lahendusi
majanduslike nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise üks lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, plaaniandmetega, majandusharu keskmistega ning konkurentide andmetega. Suhtarve võib tuletada sadu kõik sõltub eesmärkidest. Üldiselt kasutatakse viit suhtarvude põhiliiki, millest igaüks iseloomustab firma finantstegevuse üht tähtsat aspekti: likviidsussuhtarvud; toimimissuhtarvud; kapitali struktuuri suhtarvud; rentaablussuhtarvud; aktsiate väärtusnäitajad.(7 lk77) 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus Likviidsusanalüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. Firma võime
perioodis, kui tekib kulu tegemise tulemusel tulu tekkimine (RPS, § 16 lg 6). Kulude põhiliseks tunnuseks on ettevõtte netovara vähenemine, ilma et oleks tehtud ettevõtte omanikele väljamakseid (Karu, 2008, lk 32). Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud ja kulud võiks jaotada järgmistesse rühmadesse (Kulud ja raamatupidamine, s.a.): • põhiäritegevuse tulud ja kulud; • muu äritegevuse tulud ja kulud; • finantstegevuse tulud ja kulud; • ettevõtte tulumaksu kulu (dividendidelt). Kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks on oluline, kuid sama oluline on see ka juhtimisotsuste tegemise jaoks (Karu, 2008, lk 107). Juhtimisotsused, mis seostuvad ettevõtte tulemustega toodete, allüksuste ja struktuuri segmentide lõikes, eeldavad kulude jälgimist. Seepärast tuleb ettevõtte sisese arvestussüsteemi kujundamise
töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). töötaja kohta aastas (kuus, päevas, tunnis); tööviljakuse kui Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid. efektiivsuse näitaja puhul tuleb veenduda, et töötajate arv, kelle 2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, suhtes tootlikkust arvutatakse, oleks võrreldav.3)Firma peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. finantstegevuse edukust mõõdetakse likviidsuse Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine). suhtarvudega, mis on jooksva aktiiva ja jooksva passiva suhe, 3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, ja selle väärtus peaks olema üle kahe. 4)Käibekapital peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist jooksva aktiva ja jooksva passiva vahe; peab võimaldama sõltuvust teisest
Finantsjuhtimise otsused peavad alati lähtuma kasumlikkuse motiivist, kuid võttes arvesse võimalikke riske. Erinevalt muudet ettevõtetest pakuvad pangad finantsteenuseid ja nende pakkumine nõuab erilisemaid nõudeid. Seetõttu on finantskeskkonna tegevused küllaltki spetsiifilised võrreldes tavalise äriettevõttega. 1. Peamiseks erisuseks on see, et enamikus tootmisettevõtetes on finantsjuhtimise vastutusala seotud vaid tootmistegevuse ja finantstegevuse juhtimisega, seevastu pankades, kus pakutakse finantsteenuseid, on määravaks finantsplaneerimine, sest finantsplaneerimine on oluline nii panga teenuste pakkumisel kui ka panga sisemise tegevuse tulude ja kulude kujundamisel. Erinevuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et panga teenuste kaudu pakutakse kõige likviidsemat vara ehk raha. Panga finantsplaneerimisel tuleb arvestada sellega, et pangal on kasutada põhimõtteliselt kaks
müügihinda protsentides; teda võrreldakse analoogiliste ettevõtte rentaablusega samal perioodil; ta sõltub ka üldisest majandusliku aktiivsuse tasemest. 2)Tööviljakus väljendab toodangu mahtu ühe töötaja kohta aastas (kuus, päevas, tunnis); tööviljakuse kui efektiivsuse näitaja puhul tuleb veenduda, et töötajate arv, kelle suhtes tootlikkust arvutatakse, oleks võrreldav.3)Firma finantstegevuse edukust mõõdetakse likviidsuse suhtarvudega, mis on jooksva aktiiva ja jooksva passiva suhe, ja selle väärtus peaks olema üle kahe. 4)Käibekapital jooksva aktiva ja jooksva passiva vahe; peab võimaldama ettevõttel toime tulla kaubaostude, palgamaksmiste ja muude jooksvate kuludega. 5)Omaniku suhtarv väljendub omakapitali suhtena kogu aktivasse; iseloomustab omaniku vastutuse määra firma tegevuse eest; peaks olema suurem kui 0,5. 108
o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse. o Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. · Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine · Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist.
o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse. o Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. · Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine · Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. · Finantsanalüüsist leiab vastused
finantsandmetele. Uuritakse finantsaruandeid ja -andmeid rakendades erinevaid analuusi meetodeid tuues esile otsustamiseks vajalikud ning olulised hinnangud ja seosed. Finantsanaluusiga puutakse anda hinnang ettevõtte finantsseisundile, mis on saavutatud eelnevatel perioodidel juba tehtud juhtimisotsuste tagajarjel. Finantsanaluusi eesmargiks on ettevõtte majandustegevuse analuus ja finantsseisundi hindamine (vaadeldakse finantstegevuse tulemust uldises plaanis lõpptulemust kasumi või kahjumi naol, sellest sõltuvat rentaabluse taset, kaive- ja põhivaradesse tehtud investeeringu tasuvus ning ettevõtte maksevõime). 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Finantsanalüüsi etapid (järjekorras nimetada) 1) Analuusi eesmarkide maaratlemine, 2) Naitajate arvutamine ja interpreteerimine (analuus), 3) Analuusi tulemuste uldistamine ja soovituste valja töötamine finantsjuhtimiseks (suntees). 2
o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000 krooni võrra ilma, et ettevõte satuks kahjumisse. o Ohutusvaru on kasulik võrrelda ettevõtte konkurentide näitajatega, mis annab teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist.
Töö autori jaoks oli finantsanalüüsi kirjutamine suur väljakutse. Eriti vastutusrikkaks tegid kirjutamise nii ettevõtte kui arvude suurused. Samas oli 3 aasta tulemuste põhjal hea näha, kuidas erinevate aastate finantsandmeid võrreldes on teatud näitajate puhul näha suuri erinevusi ning teatute puhul muutumatut stabiilsust. Praktika oli hea ja arendav kogemus ning materjalidega töötamine piisavalt huvitav. Sai näha ettevõtte finantstegevuse toimimist ja arenemist. Praktikaga ning juhendajatega Viljandi Aken ja Uks AS-is jäi analüüsi autor väga rahule ning veendus veelgi selles, kui tähtis on ühe ettevõtte jaoks korrektne raamatupidamistöö. 47 KASUTATUD ALLIKAD 1. Alver J. , Alver L. , Reinberg L. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. 2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri 3
Изменения денег и денежных эквивалентов -134314 66057 200371 Влияние изменения курса валют -5739 -7571 -1832 Деньги и денежные эквиваленты в конце периода 320741 379227 58486 63 RESÜMEE Albina Voronkova. Finantsanalüüs finantstegevuse ettevõtte Anvol OÜ. Majandus tegevuse finants analüüs (ettevõtte Anvol OÜ põhjal). Finantsanalüüs majandustegevuse (põhineb Anvol OÜ). Lõputööd raamatupidamise eriala. Tallinn School of Economics, Tallinn 2015, 55 lk, 23 tabel, 5 joonis, 5 lisad, 31. allikatest, mis on kirjutatud vene keeles. Märksõnad: finantsanalüüsi, rahanduse, finantsjuhtimise, tasuvuse ja stabiilsust. See viimane töö on kirjutatud materjalide ja finantsaruanded osaühing - Anvol OÜ.
üheltpoolt head orienteerumist fin.turgudel ja teiselt poolt riskide head hindamise ja tunnetamise oskust. Panga baasintresside väljatöötaminenja kehtestamine limiiitide kehtestamine valdkondadele, kus see on vajalik või nõutud. Aktivate tootluseesmärkide mäáramine. Pangabilansi väliste kohustuste hindamine analüüs ja vajadusel limiitide kehtestamine. Panga oma ja aktsiakapitaliga seonduv. Pangausaldusnormatiivide jälgimine, ja vajadusel pangasiseste normatiivide määramine. Finantstegevuse protseduuri reeglite väljatöötamine ja rakendamine. Laenukomitee, eesmärk on tõsta laenuotsuste kvaliteeti ja vähendada kaasnevaid riske. Komitee rakendamine tähendabnmkollegiaalset otsustamist laenukomiteede tegevuse eripäraks on see et nad mooodustatakse sageli mitmeastmelisena ja paralleelselt keskse laenukomiteega võivad tegutseda geograafiliste divisjonide laenukomiteed, kontorite jne.. Reeglina on nende tegevusulatus fikseeritud maksimaalse antava laenusummaga
Samas võib öelda, et võrdne piirohver on seostatav maksuvaba miinimumiga üksikisiku tulumaksu puhul. 25 51.Astmelise progressiooni ja maksukiilu ülesanded. Konspektis pole 52.Maksuintsidents. Maksukoormuse edasi- ja tagasilke. Teha joonis maksukoormuse jaotumisest (kui mingile tootele kehtestatakse maks). Maksuintsidents tielikult elastse nudluse ja tielikult mitteelastse nudluse korral. Intsidents tähendab kõige üldisemalt riigi finantstegevuse mõju tulude jaotusele. Intsidentsi analüüsiga tehakse kindlaks, mida ümber jaotatakse, milliseid majandussubjekte ümberjaotamine puudutab, milline on jaotamise ulatus, milline oleks alternatiivne olukord ilma ümberjaotamiseta. Intsidentsi erienvad vormid on sissetuleku ehk maksuintsidents, väljamineku ehk kuluintsidents ja mõlemat hõlmav eelarve intsidents. Maksuintsidentsi puhul, millele järgnevalt keskendume, on põhiliseks probleemiks maksukoormuse
Kuid autori arvates Eesti pankrotiseadus iseloomustab seda kõige paremini: ,,Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine" (4) Ettevõtte tarnimise-, tootmise-, turustamise- ja finantstegevuse protsessis toimub pidev kapitalikäive, muutuvad ettevõtte vahendite struktuur ja nende rahastamisallikad, muutuvad finantsressurside olemasolu ja vajadus. Nendest protsessidest tulenevalt muutub ka ettevõtte finantsseisund. Finantsstabiilsus on ettevõtte tegevuse stabiilsus, mille hindamiskriteeriumiteks on ettevõte bilanssi struktuur ja sõltuvuse määr laenuandjatest ja investoritest. Finants stabiilsust
tegelesid maksualuse elanikkonna arvestuse, maksude kokkukogumise, nekrutivõtmise ja riigiasutuste töötajatele palga maksmisega. 1861. loodi Eestimaal kubermanguvalitsuse ehitusosakond (Ehitus- ja teedekomisjon). Kubermangudes loodi riigivarade palatid, mis võtsid kroonupalatilt ja majandusvalitsuselt üle kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid, mis tegelesid riigiasutuste finantstegevuse kontrollimise funktsiooniga (Varem kuulus kroonupalatitele). Loodi väeteenistuskomisjonid (nekrutikohustus). Üldhoolekande kolleegiumid, tegelesid eraisikute, kirikute või kogukondade abistamiseks rahaliselt kui ka korra hoidmiseks. Nad rajasid töö- ja parandusmaju, organiseerisid vaestehoolekannet, asutasid linnadesse pea- ja alam-rahvakoole. Nad hakkasid välja töötama riikliku meditsiini süsteemi. 1803. aastal moodustati Rahvahariduse Ministeeriumi.
juurdepääsuvabaduses haldusdokumentidele ja asjaajamisele. 2. Majanduskontroll e arvestuskontroll see võib esineda eel-, järelkontrollina või faktilise (st jooksva tegevuse kontroll) kontrollina. Seda teostab Eestis Riigikontroll. Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Ei kattu parlamendi õiguspärasuse kontrolliga. Siin kontrollitaks: Õiguspärasus: Finantsarvestuste tulemuste kontrolli Finantstegevuse hindamine Finantssüsteemi ja tehingute kontroll Sisekontrolli ja selle funktsiooni kontroll Kontrollitava institutsiooni sees tehtud haldusotsustuste kontroll Tulemuslikkuse kontroll: Ressursside kasutamise säästlikkuse (tegevuseks vajalike ressursside maksumuse minimaliseerimine, pidades silmas kvaliteeti), tõhususe (seos kaupade, teenuste või muul viisil antud väljundi
· eesmärgistatud hinna-, amortiseerimise- ja maksupoliitika kasutamisega, · kasumi kapitaliseeritava osa ja kasutatava osa optimeerimisega. 5) Kaubandusettevõtte majandustegevuse riskide minimiseerimine. Selle ülesande täitmine saavutatakse erinevate äri-, finants-, investeerimis- ja teiste riskide, millised on seotud ettevõtte majandustegevusega, efektiivse juhtimise teel. Majandusriskide taseme minimiseerimine tagab ettevõtte finantstegevuse eeldatavate tulemuste määratlemise täpsuse ja ettevõtte arengu stabiilsuse. 6) Ettevõtte turuväärtuse pideva tõusu tagamine. Selle ülesande täitmine saavutatakse eelkõige: · ettevõtte aktiivse investeerimistegevuse, ettevõtte võimega akumuleerida oma finantsvahendeid efektiivselt ettevõtte aktivate kasvu tagamiseks kõigis tema vormides; · kaubandusettevõtte tegevuse kõrge reputatsioon saavutamise ja hoidmisega;
annaabi.ee 
