Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omakapital, rentaablus, ratio, ärikasum, maksevõime, suhtarv, ärikasumi, suhtarvud, brutokasum, müügikäive, puhaskasum, kogukapital, debt, margin, profit, finantsanalüüs, käibevara, ratios, kahjum, varasid, current, pangad, vähenenud, sales, contribution, operating, ühelt, miinuses, vältimatu, üldreeglina, aktsiaomanikele, quick869 718,6 948 335,1 757 767,9 823 909,2 111 950,7 124 425,9 15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
4) Järgnevalt on välja toodud andmed kasumiaruandest lisas 3 ja seejärel arvutatud 2010. aasta puhaskasumi tase: Puhaskasum: 373 864 kr Netokäive: 14 765 007 kr 2009 aasta puhaskasumi taseme arvutamine: Puhaskasum: -860 682 kr Netokäive: 13 687 799 kr Võrreldes 2010 aastat 2009 aastaga, siis kasv on 8,82%, mis näitab et 2010 aastal on juhtkonna töö olnud effektiivne ja on saavutatud positiivne puhaskasumi tase. 7.5 Varade rentaablus Ettevõtte kõigi aktivate rentaablus näitab ettevõttesse eelnevalt paigutatud iga krooni tulutoovust. 17 , (7.5) 2010. aasta varade rentaablus ja selleks vajalikud andmed on välja toodud lisast 2 ja 3: Puhaskasum: 373 864 kr Kogu vara: 6 846 256 kr 2009. aasta varade rentaablus:
on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008 Intressikulude kattekordaja =65 575/1 045=62,7 Intressikulude kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid. Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008 Soliidsuskordaja = 655 889/795 784*100=82% Üllatavalt kõrged nätajad. See näitab, et suur osa kogukapitalist on finantseeritud. Tavaliselt jääb see arv 30-40% vahele. Varude osatähtsuse käibevarades = Varud / Käibevarad *100 31.12.2007 Varude osatähtsuse käibevarades = 98 783 / 752 451 * 100 = 13,1% 31.12.2008 Varude osatähtsuse käibevarades = 104 382 / 795 784 * 100 = 13,1%
Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD 6 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 1 Tuletisinstrument 2 599 464 15 Nõuded 59 876 521 2 Ettemaksed 801 426 3
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3
(võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7
PUHASKASUM 55 264 49 133 -6 131 -11,1 *Rahaliselt : 2009 aasta rahaline juurdekasv või vähenemine võrreldes 2008 aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200
raha lühiajaliste kohustuste katmiseks. Käibevarad on 2009. aastal suhteliselt võrdselt jaotunud varude ja raha vahel, vastavalt 40,5% ja 36,5%. Kuid 2010. aastal on varude osakaal suurenenud oluliselt ning suhe on nüüd vastavalt 55% ja 15%. Selline suhe näitab, et varusid on liiga palju. Omakapitali ja võõrkapitali suhe on vastavalt 13,5% ja 86,5% (2009. aastal). Selline jaotumine on halb, kuna omakapital on liiga väike ja võõrkapitali osakaal on liiga suur on üle laenamise oht. Õnneks on olukord 2010. aastal olukord veidi paranenud ning omakapital on suurenenud eelmiste perioodide kahjumi vähenemise ja aruandeaasta kasumi suurenemise läbi. Uus suhe on vastavalt 21,1% ja 78,9%. Ultex Halduse põhivarade ja käibevarade suhe on vastavalt 97,4% ja 2,6% (2009. aastal). Varade selline jaotumine on väga halb, sest kui põhivarad ületavad 80% bilansimahust, siis on
-- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)...........................................................29 Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs..............................................................................30 Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs..................................................................................32 Lisa 5. Du-Pont-i puu.................................................................................................33 Lisa 6. Eesti Statistikaameti suhtarvud 2009-2010....................................................34 2 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsitavaks ettevõtteks Tallinnas asuva Eesti suurima reisibüroo Estravel AS. Antud ettevõte on huvipakkuv, sest tegemist on Eesti ühe vanima ning usaldusväärseima ettevõttega turismivaldkonnas. Estravel AS peakontor asub Tallinna
2009.a on selleks 216 päeva, 2010.a aeg oluliselt ei muutu, aga 2011.aastal on märgatav muutus, -30% ehk 146 päeva. 3. Rentaabluse analüüs a) Varade rentaablus- ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus Varade rentaablus=puhastkasum/varad b) Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta. Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital Arvutus: 2009.a. a) Varade rentaablus: -989 501 / 12 692 595 = -0,08 = -8 senti b) Tulutoovuse üldvõime: -933 505 / 12 692 595 = -0,07 = -7 senti c) Käiberentaablus: -989 501 / 8 163 999 = -0,12 = -12% d) Omakapitali rentaablus: -989 501 / 11 178 117 = -0,09 2010.a. a) Varade rentaablus: 750 733 / 14 705 813 = 0,05 = 5senti
......................................................................................................................................... 32 8.3Kapitali struktuuri suhtarvud ...........................................................................................................................
Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00% Kohustised 60.00% Omakapital 40.00% 20.00% 0.00%
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 7 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3. FINANTSANALÜÜS Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)
ettevõtte varad efektiivselt kasutatud. Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs dünaamikas. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarvuanalüüs Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. Suhtarvude põhiliigid: Likviidsussuhtarvud e maksvõime näitajad Efektiivsuse näitajad Rentaabluse suhtarvud e tootluse suhtarvud Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. Tähtis vastata järgmistele küsimustele: kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse
...................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus............................................................................................18 6.3Varade rentaablus ehk ROA.............................................................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 4 SISSEJUHATUS
ettevõtte võimet oma käibevara rahaks muuta ning võimet selle rahavooga oma lühiajalisi kohustusi katta. Kui äritegevuse rahavoo taseme suhtarv on suurem kui 0,4, siis see tähendab, et tegemist on maksejõulise firmaga. · 2009. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: · 2010. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: · 2011. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: · 2012. aasta äritegevuse rahavoo taseme suhtarv: ICT Support OÜ äritegevuse rahavoo taseme suhtarvud on nelja aasta lõikes väga head, küündides 2012. aastal 1,95-ni. See viitab sellele, et ettevõttel ei ole mingeid probleeme oma käibevara rahaks muuta ning enda lühiajalisi kohustusi sellega katta. Nendest näitajatest võib järeldada, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega. 3.5 Puhas käibekapital Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid
TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil
Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel. Kui tulemus liiga kõrge, siis näitab see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel. Näitaja peaks mahtuma 2 : 1 vahele. Alla 1 võivad olla ettevõttel likviidsusprobleemid. 2. Maksevõime kordaja – happetest (QR-quick ratio or acid test) Kõrge likviidsuse näitaja, kuna elimineeritud on varud ja ettemaksed. Kui antud näitaja tulemus on tunduvalt madalam lühiajalise võlgnevuse kattekordajast, siis see viitab suurele sõltuvusele varudest. Maksevalmidus on hea kui see on vähemalt 0,9. Jaekaubanduses 0,6 ilma, et sellega kaasneksid riskid. Muret tekitavad seisvad varud. Kui varude osatähtsus osutub suureks siis tuleb edasi analüüsida varude liikumist kajastavaid suhtarve. 3
( ).3 . , , . 3 . .. . .. : , , , , , - « », 2001 (.503-504) 9 - . , , : ; ; : ; . , . , , - . . , . 2.2 , . , (). ROA - (Return On Assets Ratio, Aktivate rentaablus) ROA = * 100% ,(1) 10 , , . , , . ROCA - (Return n urrent ssets, Käibevara rentaablus) ROCA = * 100% ,(2) () , , , . , , : ROE (Return On Equity, Omakapitali rentaablus) ROE = * 100% ,(3) - - :
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal.
isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks
1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850
................................. 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 ).............................
kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest. Tegevustulemuse analüüs esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete
erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu). d. trendi analüüs sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes ja seega saab trendi analüüsi tulemusi rakendada just prognooside koostamisel. e. suhtarvuanalüüs selle analüüsi käigus arvutatakse erinevaid suhtarvusid erinevate finantsnäitajate jagatisena. Suhtarvud võimaldavad hinnata majandusprotsesse ja nende tulemusi sügavuti. f. kvalitatiivne analüüs ehk SWOT analüüs - annab hinnangu ettevõte tugevustele ja nõrkustele ning võimalustele ja ohtudele kvalitatiivselt ehk hinnanguliselt. Selle analüüsi jaoks on vaja küsitleda palju inimesi nii ettevõte sees kui ka väliseid inimesi; ettevõte sees ka küsitleda erinevatel tasemetel
Piiramatu kasutusaeg- maa. Kohustused on laenuks võetud vahendid, need on kolmandate isikute nõuded mille kustutamise eest vastutab ettevõte oma varaga. Kohustused liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi
Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Varade kasutamise efektiivsus 4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1. Likviidsus ja maksevõime 2. Rentaablus 3. Varade kasutamise efektiivsus Helena 5. Missugused konkreetsed suhtarvud peaksid huvi pakkuma tavatöötajatele (nim 2)
Tallinna Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes. Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi: 1 ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" kaks korda ja "lanx" kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4
2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas.
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
annaabi.ee 
