Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kroonides, maksevõime, likviidsus, puhaskasum, likviidsuskordaja, ratio, margin, ärikasumi, suhtarv, resursse, suhtarvud, rahaga, seisukohast, võlakordaja, profit, majanduslangus, rahavoog, tulukus, current, quick, debt, contribution, samale, tasemele, operating, kehv, rentaablus, kasumlikkusEttevõtte finantsanalüüs Finantsanalüüs on koostatud 2008 ja 2009. aasta põhjal. Arvutused on tehtud bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande baasil. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara/ Lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
....... 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5.2 Likviidsuse tase........................................................................................................... 10 6.1 Varude käibekordaja.................................................................................................... 12 7.1 Kogukasumi tase......................................................................................................
lõpetamata ehitised ja ettemaksed Immateriaalne põhivara- firmaväärtus; arenguväljaminekud; muu immateriaalne põhivara; ettemaksed immateriaalse põhivara eest(6) Ettevõtte OÜ Abilis põhivara arvestusega saab tutvuda bilansi aktiva osas(vt Lisa 6) ja peatükis 3.5. Lisades 6-9 saab tutvuda ettevõtte OÜ Abilis bilansiga, kasumi-, rahavoogude ja omakapitali aruannetega mis olid koostatud 2009. aastal kroonides. Edasi pakun teie vaatamisele OÜ Abilis arvestuse põhimõtted ja toon välja mõned näited. 7 3.1 Raha Ettevõttes OÜ Abilis raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud, kes annavad ettevõttetele lühiajalist laenu. 3.1.1 Lühiajaliste kohustuste kate (%) (current ratio) Käibevara x 100 Lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. AS STV maksevõime oli 2009. aastal 2.05(205%), mida võib lugeda väga heaks näitajaks. 2010. aastal oli see tõusnud 2.45(245%) peale, mis ei ole halb, kuid tuleb meeles pidada, et liiga kõrge maksevõime üldine tase viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. AS Starman maksevõime oli 2009. aastal 0,61(61%) ning 2010
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
OÜ NIMETU FINANTSANALÜÜS Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruande põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654
analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle analüüsi teeb autor kuuendas peatükis). Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu. Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks.
Kasumiaruande põhjal võib väita, et 2015 aastal oli ettevõtte brutokasumi langus üsna suur, kui 2013 oli ettevõtte brutokasum 149% siis 2015 aastal langes see suurtesse miinustesse, siinkohal võib tuleneda see sellest, et ettevõtte kasum ei tulenenud müügist vaid kasum on saadud kuskilt mujalt. Samuti on langenud ärikasum -116% peale, kui 2013 oli 60%. Samuti on joonisel 6 välja toodud ettevõtte brutokasumi ja ärikasumi protsentuaalne langus või tõus. Antud töös on küll kasutatud aastaid 2010-2015 kuid tabelitesse ei mahtunud rohkem kui 3 aastat. Tabel 3. Kasumiaruande protsentuaalne muutus 2013-2015 (autorite koostatud) 2015 MUUTUS 2014 MUUTU 2013 MUUTU S S
2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile. Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010. aastal väiksemad kui 2009 ja 2011. aastal. 2.2. Suhtarvude analüüs Antud peatükis analüüsivad töö autorid efektiivsuse, likviidsuse, maksevõime, rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav
2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas.
................................. 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 ).............................
TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100 SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6
Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4
71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test)
SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601
[2] 10.4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 30 Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja: · kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum; · tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vastavalt teistes RT juhendites nõutud või lubatud arvestuspõhimõtetele (nt muutused välismaiste tütarettevõtete valuutakursside muutuste reservis); · arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (nt jaotamata kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega); · vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;
100000 50000 0 2009 2010 2011 Varade proportsionaalne jaotus on toodud eelnevas graafikus (Graafik 2.1.), kus on näha ettevõtte väikest, kuid stabiilset koguvarade kasvu. Samuti on näha, et ettevõtte käibevarad kasvavad samuti vaikselt ning stabiilselt, millest saab järeldada, et ettevõtte likviidsus aastal 2009 oli küll natukene kehvem kui aastal 2011, millest võib järeldada, et ettevõtte likviidsus liigub vaid paremuse poole. 7 Graafik 2.2. Kohustuste ja omakapitali jaotus aastatel 2009-2011 300000 250000 200000 Omakapital 150000 Pikaajalised kohustused Lühiajalised kohustused 100000 50000 0
15 Koguvõimendus, finantsvõimendus ja tegevusvõimendus Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega: Koguvõimendus (DTL)=DOLxDFL Finantsvõimendus (DFL)=ärikasum/kasum majandustegevusest Tegevusvõimendus (DOL)=ärikasumi muutuse %/müügitulu muutuse % DOL on arvutatud ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldaval aastal võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on võetud aasta 1996. aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Keskm. Standard- DFL -0,45 2,51 1,77 0,46 1,09 1,09 1,12 1,30 1,10 1,14 1,19 1,11 1,24 1,13 0,67 DOL 0 19,45 15,04 -15,27 24,32 30,77 26,45 21,38 35,02 33,18 31,52 61,75 29,10 26,06 17,49
ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- kaasomanikke? 3. Kuidas arendada ja juhtida igapäevast finantstegevust? Kuidas tagatakse ettevõtte igapäevane maksevõime suhetes klientidega, tarnijatega ja muude lühiahaliste võlausaldajatega? Selline finantsjuhtimine on iga tegutseva ettevõtte igapäevane tegevus. Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga
vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. Suhtarvude põhiliigid: Likviidsussuhtarvud e maksvõime näitajad Efektiivsuse näitajad Rentaabluse suhtarvud e tootluse suhtarvud Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. Tähtis vastata järgmistele küsimustele: kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse trendianalüüsi ja neid võrreldakse normidega (toot- misharu keskmised näitajad, konkurentide näitajad..) Raamatupidamisaruandluse analüüs Puhaskäibekapital = Käibevara Lühiajalised kohustused Raamatupidamisaruandluse analüüs 1
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole
..........................................................10 1.4 Likviidsuse näitajad.................................................................................................................12 1.4.1 Käibekapital .....................................................................................................................13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv................................................................................
-- käibekapitali juhtimine -- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
Kohustuslik reservkapital 123 500 123 500 123 500 Eelmiste perioodide jaotamata kasum27 795 729 25 244 368 24 458 615 Aruandeaasta kasum -6 689 -785 753 36 964 OMAKAPITAL KOKKU 32 623 340 30 992 915 31 029 879 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 46 KOKKU 712 919 45 182 892 43 207 198 KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200 Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825
aastal pole üldse olemas. Ultex Halduse kasumiaruandes on 2010. aastal suurim osakaal kaubad, toore, materjal ja teenused kontol (40,6%). Suur osatähtsus on ka muudel ärituludel (20,3%), mitmesugustel tegevuskuludel (28,4%) ja tööjõukuludel (36%). Väikseim osakaal on taaskord kasumil 0,2%. Märkimisväärne on asjaolu, et puhaskasumi osakaal on 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga vähenenud 17,5%. 2. Likviidsusanalüüs 2.1 Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase ( current ratio ) CR = Maksevõime tase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kugusummast. See näitaja väljendab ettevõtte edukust vajaduse korral oma käibevaraga lühiajaliste kohustuste katmist (ei ole kunagi absoluutne tõde). ,,Rusikareegel" ütleb, et heaks maksevõime taseme näitajaks loetakse 1,6. Maharaja ASP-l jääb see näitaja alla ühe (0,89), mis on võrreldes ,,rusikareegliga" väga madal tulemus
= 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne o Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt ( Iga aasta kindel makse) Lihtintressi arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi jooksul ühest ja samast põhisummast. Lihtintressi avutusvalem on järgmine: Intress = põhisumma x preioodi intressimäär x intressiperioodide arv · Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad varud)
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 7 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3. FINANTSANALÜÜS Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)
likvideeritakse või see läheb pankroti. SUHTARVUD 27.10.2009 Suhtarvude tõlgendamine ja järelduste tegemine sõltuvad oluliselt sellest, kuidas on koostatud ja esitatud ettevõtte finantsinformatsioon. Analüüsi tulemused saavad olla kvaliteetsed vaid juhul kui kõiki olulisi majandustoiminguid on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Suhtarvude 1 rühm on maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime tähendab ettevõtte võimet kustutada õigeaegselt omad võlgnevused. Reeglina kustutatakse lühivõlgnevused käibevarade arvelt. Likviidsus näitab kui kiiresti on võimalik mingi vara rahaks muuta ilma täiendavate kuludeta. Ettevõtte rahandus 6 RP089 Käibevarad likviidsuse järgi on jaotatud 4-ks: - sularaha ja arvelduskontod; - lühiajalised väärtpaberid; - lühiajaline võlgnevus ehk nõuded;
proportsioonide ja varjatud seoste uurimise lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate seosed ning teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel. Suhtarvude liigitus: likviidsussuhtarvud, käibekapitali suhtarvud, kapitali struktuuri suhtarvud ja rentaablussuhtarvud. (2, lk 306) Likviidsussuhtarvude analüüs seisneb põhiliselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. (2, lk 307) Likviidsus on lühiajaline maksevõime ja maksevõime all mõeldakse pikaajalist arvete tasumise võimet. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. (17, lk 120) Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel
dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi
annaabi.ee 
