Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finants juhtimine II töö ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, finantseerimis, emissioon, kindlus, intress, pank, krediit, veksli, intressimäär, faktooring, võlakirjad, võlakiri, turg, võlg, akreditiiv, turud, taotleja, võlgnik, limiit, regress, andjale, hankimine, ettevõttete, maksevõime, tähtaega, klient, arvelduskonto, saldo, ettevõttele, turgudel, eelisaktsia, finantsturg, finantseerimine, turultkrediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid
Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: Üldiselt on ettevõtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Võõrkapitali kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi aspekte: Tulud: o Odavam, võrreldes omakapitaliga o Maksusääst suurem maksukoormus suurendab võõrkapitali
Tähtajaline hoius (deposiit) tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); väga kõrge likviidsus; 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms.
Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel. Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine. Nominaalne intressimäär ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse nominaalse intressimäära korral, ilma intressimaksete sagedust märkimata, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Finantsvõimendus tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
Finantshierarhia teooria (pecking order theory)Huvirühmade teooria (stakeholder theory) Miller-Modigliani (MM) kapitalistruktuuri teoreemid Võtmeeldus: täiuslik kapitaliturg Silvia Kuusk puuduvad nii tehingu-, emissiooni-, agentuuri- kui ka pankrotikulud investorid ja ettevõtted laenavad sama intressimääraga, laenamine ilma piiranguteta kõikide laenude intressimäär on võrdne riskivaba intressimääraga puuduvad nii eraisiku kui ka ettevõttega seotud maksud kõikidel on võrdne ligipääs olulisele informatsioonile (informatsiooni vaba kättesaadavus) investorid tegutsevad ratsionaalselt täiuslik konkurents Muud olulisemad eeldused: äririski mõõduks on EBIT-i (ärikasumi) standardhälve investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi)
korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia
Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks. Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas.
arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks laiendamiseks mõeldud laen, mida antakse kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Laenu eesmärk on aidata ettevõte üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, valmistoodangu müügist aga ei laeku veel midagi Pikaajalised finantseerimise allikad on järgmised.Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval
NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen..................................................................................
Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (nn call protection period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. Mis asi on hüpoteekvõlakiri? Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks Miks nad on head? Hüpoteekvõlakiri pakub investorile kindlustunnet, kuna laenusummale on tagatiseks väärtuslik vara, mille saab vajaduse korral laenusumma katteks maha müüa Kuidas mõjutab väärtpaber eraisikute heaolu? Iga eraisik saab enda heaolu mõjutada erinevate aktsiatega, kuhu oma vabaraha paigutada. Kindlasti üheks allikaks on börs, kuna liikmed võivad olla
-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid
Ta on inimesena kõrge missioonitunde ja riskitaluvusega ning omab valmisolekut rahastada projekte nende varajases arengufaasis, kuhu riskikapital üldjuhtudel taha ei tule. Tal on oma tegevusvaldkonnas väga lai kontaktivõrgustik ning ta võib (aga ei pruugi) istuda mitme alustava ettevõtte juhatuses. Äriingel saab ettevõtjalt investeeringu ulatuses (vähem)osaluse, kuhu ta panustab lisaks rahale ka oma oskusteabe, aja ning kontaktivõrgustikul. 12.Mida tähendab aktsiate emissioon? Aktsiate emissioon võib olla avalik(public issue) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon tähendab, et kõigil huvilistel on võimalik osta finantsturult aktsiaid. 13.Missuguseid riiklike toetusi ettevõtetele Eestis pakutakse ja kes neid pakuvad? Toetusi saab enamasti niisugust tüüpi kulutuste ja investeeringute katmiseks nagu uurimis- ja arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Eestis tegeleb riiklike toetuste
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Põhiidee seisneb selles, et iga järgmine efektiivsuse vorm on eelmise täiendus. 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus? Näited rahandusest. Turuosaliste kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Näiteks: 1) laenutaotleja ja panga suhe, kus pank peab välja selgitama taotleja krediidivõime, 2) juhtkonna ja omanike vahel on konflikt seoses ettevõtte projektide, toimisega. 5. Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage. Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele
Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist ja müügihind võib olla kas nimiväärtus või müüakse aktsiad preemiaga. Esmasturu ülekurss ei ole kasum aktsiatehingutest vaid ta tulebki kajastada arvestuses aktsiaülekursina. Akstiaülekurssi võib kasutada kahjumikatteks kui muid viise pole. Teine võimalus ülekursi kasutamiseks on korraldada aktsiate fondi emissioon, mis tähendab aktsiaemissiooni ilma täiendatavate sissemakseteta. Peale esmasturu läbimist kaubeldakse aktsiatega järelturgudel, kus tehingu hind kujuneb vabalt nõudmise ja pakkumise alusel. rahaturu ja kapitalituru tehinguid ei eristata arvestuses(raamatupidamises) absoluutselt. Pikaajaliste tehingute lühiajalist e kuni 1a osa kajastatakse lühiajalise finantstehinguna, kusjuures tehingu koguväärtus jagatakse proportsionaalselt aastatele.
(akreditiivid). Tõenäoliselt rahuldatakse need vajadused firma puhul millel on suur tehingute maht, oluline laenuvajadus, välistehingud jms. Väiksemad firmad ei tekita pangale piisavaid ärivõimalusi, küll aga võivad põhjustada täiendavat tööd ning seetõttu jääb nende puhul klienditeenindus vähem kvaliteetseks.Kui on tegemist kasvava ettevõttega siis peab FJ arvestama sellega, et teatud mahu saavutamisel võib esialgne pank osutuda kitsaks. Väiksem pank võib olla tähelepanelikum, kuid samas võib teenuste maht olla piiratud. Seega tuleb panga valikul FJ-l arvestada ettevõtte võimalikke arenguid. Kui FJ pole kõiki arenguid arvesse võtnud, võib mingil hetkel tekkida vajadus panka vahetada. Selline vajadus võib olla seotud suurte tehingumahtudega või võetakse kasutusele keerulisemaid pangatehinguid, mida väike pank kas ei osuta või on vastavate spetsialistide tase madalam. Panga vahetust tuleks siiski väga
· ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid). Tavaliselt peab uut ettevõtet finantseerima kõigepealt aktsia- või osakapitaliga (vt tabel 1.3). Eestis on nõutav minimaalne aktsiakapital aktsiaseltsi puhul 400 000 krooni ja osakapital osaühingu puhul 40 000 krooni. Selleks emiteerivad uued ettevõtted omandiõigust tõendavaid väärtpabereid . Aktsiate emissioon võib olla avalik (public issue) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon tähendab, et kõigil huvilistel on võimalik osta finantsturult aktsiaid. Aktsiate avaliku emissiooni puhul eristatakse aktsiate avalikku esmaemissiooni (initital public offering IPO) ja teiseseid avalikke emissioone (seasoned public offering). Suunatud emissiooni puhul nähakse ostjate seas vaid kindlaid huvigruppe (nt teised ettevõtted, investeerimisfondid, pensionifondid).
selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud
tulu · Finantsinvesteering on säästude paigutamine väärtpaberitesse Kust saada raha ettevõtte asutamiseks? · Oma säästud · Äripartneri säästud · Pangalaen · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist Riskikapitalistid on inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu, et sinna raha paigutada Kui ettevõte hakkab tööle... Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil
Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära. Intressi võib arvestada sagedamini kui 1 kord aastas. Sellisel juhul omandakse valem sellisel kujul: TVn= PV x ( 1+ i/m) nm m-intressi arvestamise korrad perioodis
Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära. Intressi võib arvestada sagedamini kui 1 kord aastas. Sellisel juhul omandakse valem sellisel kujul: TVn= PV x ( 1+ i/m) nm m-intressi arvestamise korrad perioodis
väärtuse maksimeerimisel? -Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
Fondi emissiooni allikateks võivad olla kas kasum või aktsiate ülekurss kui selline allikas on. Iga ettevõtte tegutseb teatud keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule ( aga võib olla ka teatud erandeid. Näiteks: Eestis mingi rikkas ettevõtja võib eesti rahandust ka oma pilli järgi tantsima panna N: Preatoni juhtum ta ostis suure osa Tallinna linna kinnisvarast (enamik maju Raekoja platsi ümber), siis ta tuli sooviga Eestis oma panka luua aga Eesti Pank ei andnud talle sellist luba Ettevõtte rahandus 2 RP089 kuna Preatonil olid probleemid oma kodumaal Itaalias (lõpetamata kohtuprotsessid); siis Preatoni ähvardas müüa ära kõik oma kinnistud eesti kroonide eest (need kinnistud maksid aga nii palju, et ta võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis asutamiseks (Preatoni pank).
debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt. aktsiaväärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelegi teisel oma vara kasutada. defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise. tulumäär on kapitali väärtus mida teenib firma.(ma pole kindel, ma võin sellega eksida ka) preemiadon lisa kasum mida makstakse kui on tehtud tublisti tööd
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. Nominaalne intressimäär lepingus kirjas.
poliitiliste üldeesmärkide saavutamiseks. Nimetatud dokumendid on aluseks panga tegevusele ja et tegevused oleks kooskõlas dokumentidega, tuleb need esitada ka Eesti Pangale, kes saab teostada järelevalvet nende täitmise üle. Pangapoliitika ja sellest tulenevad strateegiad ning rakendatavad hindamiskriteeriumid peavad võimalikult täpselt ja üheselt mõistavalt edasi andma järgnevat: a. Pangapoliitika - see tähendab, mida peaks pank tegema ning millest lähtuma panga peamistes finantsjuhtimise valdkondades. a. Strateegia peab selgitama, kuidas peab pank käituma, et püstitatud poliitilised eesmärgid saavutatakse. a. Juhtimise hindamissuurused ehk kriteeriumid peavad selgitama, milliseid hindamisaluseid kasutatakse panga poliitiliste eesmärkide saavutamise edukuse hindamisel. Panga finantsjuhtimises võib eristada viit põhivaldkonda: 1
Võlakiri on väiksema riskiga väärtpaber kui aktsia ja annab omanikule ka väiksemat tulu. Võlakirju nimetatakse ka fikseeritud tuluga väärtpaberiteks, sest erinevalt aktsiatest, mille hind kõigub, on võlakirjadest saadav tulu investori jaoks ette teada. Võlakirjadel on olemas nimiväärtus, mis makstakse võlakirja omanikule tagasi pärast võlakirja tähtaja möödumist. Järelikult on igale võlakirjale märgitud ka maksetähtaeg ja intressimäär, s.t. tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada. Intressimäär on väljendatud protsentides. Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel vaja pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga (hüpoteegid) või väärtpaberitega (obligatsioon). Hüpoteekvõlakirjade omanikel on suurem kindlustunne, kui kindlustamata
annaabi.ee 
