Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofiline arutlus. Arusaam ilust on kõigil erinev ehk „asjade ilu sünnib vaatleja meeltes“ (David Hume)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hume, meelt, ilust, nägemismeel, tunnetusteooria, vaatan, sugugi, kahtlemata, essees, üritan, meelteks, eelpool, mainitud, eelduseks, mõistuspäraneFormalism/ deontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on on teo/tegematajätmise motiiv Utilitarism/ konsekventsionalism(tagajärjeeetika) tagajärjeks on teo/tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre/voluntarism (Nietzsche Eetiline sentimentalism Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume: moral sentiment kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale. Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene.
tekitada vaid mingi hea tunde, kuid õnn ei ole meeleseisund(siis võiks õnnelik olla ka komöödiat vaadates). Õnnetunde simuleerimine ühesõnaga ei toimi. Samuti ei toimi populaarne hedonism(sõbrad kuni materiaalsed asjad) inimene ei pruugi siiski õnnelik olla kõige selle juures. Kui vaadata rikkaid inimesi, pole nad õnnelikumad kui vaesed, kellel neid asju pole.Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel? Kuna ühiskond surub meile peale simulatsioonimudelit: üritan saada endale paremat elu kui keskmine inimene, sest tundub, et siis olen keskmisest inimesest õnnelikum ka. Tegelikult me ju teame, et see nii ei ole, aga loodame, et äkki teised seda ei tea ja näevad meid õnnelike inimestena, see on see, miks neid asju omada tahame. Üritame teistele näida sellena, kes me tegelikult pole.N: Lapsed-vanemad laps tahab vanemalt teada, et kuidas olla õnnelik. Vanemad vastavad ikka nii, et otsi tasuv töökoht, õpi hoolega..
ravimisest. Kuidas patsient peab tunnistama, et ta on hull, selleks et enam mitte olla hull. Ümberpööratud kõneakt. Ta räägib veel, kuidas 20.sajandi algul domineeris Euroopas subjektikeskne filosoofia. Kogu tunnetus ja tähenduslikkus lähtub subjektist. Ainult individuaalne subjekt võib anda tähenduse oma eksistentsiaalsetele valikutele. Sõja möödumine tõi aga loogilise positivismi laine, strukturalismi ja objektiivse tunnetusteooria. Michel Foucault valib enda sõnul aga tee subjektifilosoofiast genealoogiasse. See tähendab, et subjekt on muutuv. Foucault räägib ka tehnikatest : 1) tootmistehnikad 2) suhtlemistehnikad 3) valitsemise tehnikad 18 4) enesetehnikad. Artikkel “Seksuaalsus ja üksindus” seab eesmärgiks uurida võimusuhteid seksuaalsuse vallas lähtudes enesetehnikate konseptist
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale,
on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs,
vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 3. ?Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Esteetika ei pea piirduma vaid kunstiga seonduvaga, vaid ta peab hõlmama kõike, mis seotud maailma tajumisega. Kunst on autonoomne, kuid selle vastuvõtmisel mõjutab inimest kunstiväline esteetika, sest sellega kaasneb esteetiline tung kaose asemel ihkame korda. Igatseme ilu, teadmata ise täpselt, mis see on, sest arusaamad ilust on erinevad. Me üritame ümbritsevat näha kunstniku silmadega. Kunst vajab mõistmiseks mitmekülgset tajumist. See eeldab teatavat küpsust, tundlikkust, isegi elutarkust. Nii lisandub tajuprotsessi igapäevasus, kultuurilised mõjud ja emotsionaalne seisund. Esteetika valgub laiali, ilu ja kunsti mõiste muutub ebaselgeks. Esteetika justkui kujundab trende. Tuleb paika panna piirid, sest meedia on hakanud looma uut reaalsust ja ilutrende.
reeglite kogusumma annab kõige parema maailma. 18. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. T. Aquinas- ratsionaalne seisukoht- loomupärased (nendeni võib jõuda loogikat rakendases, mõtlemise tulemusena, kogemuste kaudu) ja ilmutuslikud (ei jõua ise õppimise teel) tõed. Tema arvates on jumala olemasolu võimalik tõestada, kuid seda, et jumal on kolmainsus, selleni me ise oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori
Tema töid ei ole eesti keelde eriti tõlgitud. Ta sündis, elas ja tegutses Kaliningradis. · Mõjutatud Baumgarteni ideedest · Tema põhiteos ,,Praktilise mõistuse kriitika" (1787) kujutab endast pööret Õhtumaade filosoofia ajaloos, paneb aluse tänapäevase filosoofiatraditsiooni tekkimisele. Siis algas uut tüüpi mõtlemine. Algab uus filosoofiline traditsioon. · Kanti esteetika-alased tööd jagunevad: 1) tunnetusteooria (,,Puhta mõistuse kriitika" 1781) transtsendentaalne esteetika 2) esteetika kui kunstiteooria ja teooria esteetilistest maitsetest (,,Otsustusvõime kriitika" 1790). · Tunnetusteooria meelelise taju küsimused, esteetika kui tunnetusteooria. · Kunstiteooria tegelb otsustusvõimega ehk siis maitseküsimustega. Töötas välja tänaseni kehtivad postulaadid. · Asi iseeneses: mõjutab meeli, tajupraktikat. Selle tulemusena tekivad meie meeles aistingud
mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele
Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke "Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume : ,,sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises." J. Dewey Sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda. Sõnal pole seost asja olemusega.
formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mudeleid, mõtlemise ja tegutsemise viise ning iseäranis seda, kuidas need üksteisega põrkuvad - Nietzsche: “„Filosoofia, nii nagu mina teda siiani mõistnud ja elanud olen,
Kui need aistingud ei anna meile edasi asjade tõelisi kvaliteete, siis miks peaks tahkusega olema teisiti? Berkeley vastuväited: Kui maailmas puudub tahkus, mis seal siis on? Berkeley: Mitte midagi. Subjektiivne idealism. Nagu sekundaarsed kvaliteedid, nii asuvad ka primaarsed kvaliteedid vaimus. Locke'i järgi oli võimalik kujutada maailma ette nii nagu ta tõeliselt on kujutada ette maailma, kus on vaid primaarsed kvaliteedid. Berkeley ja Hume eitavad seda, et võime mõista meist sõltumatu maailma omadusi mingil muul viisil, kui ainult omaenda kogemuse vahendusel. Õun Berkeley - me ei saa mõista objekti eraldi tema kvaliteetidest. Eemaldame õunast kõik kvaliteedid, mille järgi me teda tunneme -värvuse, kuju, suuruse, lõhna, maitse jne. Mis jääb järele? Nähtamatu õun, mille olemasolu pole kuidagi võimalik kindlaks teha. Mille poolest see erineb õuna puudumisest?
Materiaalne maailm = loodus. Vaimne maailm = jumal. Jumal on res extensa = ulatuv asi. Asi = geomeetria. Seega jumal = geomeetriline ulatuvus. Inimest juhivad affektid = alateadvuslikud aktiivsed tunded. Mingit affekti saab välja suruda ainult sellele vastandliku affektiga, näiteks armastust vihkamisega. Eristas mõisteid natura naturata (loodud loodus) ja natura naturans (loov loodus). DAVID HUME (17111776) Empirist ja skeptik. Seniajani lähtuti kogemustest ja mõistusest, ülistati mõistust. Hume väitis, et ,,Ma ei ole muud kui üks pundar aistinguid". Põhjuslikkuse probleemis märkas ta, et inimesed on harjunud kahe sündmuse järgnevust pidama põhjuse ja tagajärje seoseks. Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos. Sellest Hume järeldas, et metafüüsika (filosoofia) on võimatu.
Loomupärased tõend on sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades või kogemuste abiga. Ilmutuslike tõdedeni, näiteks jumalani, me õppides ei jõua. Inimesel võib küll tekkida aimdus ideaalsest olendist, kuid temast arusaamiseks on meile vaja pühakirja või jumala ilmutust. Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll ratsionaalseteks aga tema arvates ei ole inimese mõistus loodud sellest lihtsalt iseseisvalt aru saama. David Hume ja William Jamesi arvates ei ole kõiki asju võimalik kunagi täpselt teada saada. Näiteks pole võimalik kindlalt teada saada kas inimene on sinu sõber või kas armastus on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda.Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on.
milles ta asub. EI NIMETA seda läbitungimatuseks, sest see pigem tuleneb tahkusest kui on tahkus ise ja see on negatiivne määratlus. Berkeley: Tahkus ei erine soojusest, lõhnast jms, kui saame temast teada ainult oma meelte vahendusel. Kui maailmas puudub tahkus, siis Berkeley järgi pole seal mitte midagi. Subjektiivne idealism – usub, et ka primaarsed kvaliteedid asuvad vaimus. Locke’i järgi saab maailma kujutada sellisena nagu ta on, Berkeley ja Hume eitavad seda. Berkeley: ei saa mõista objekti eraldi tema kvaliteedist. Kui eraldame kõik kvaliteedid, mille kaudu tunneme õuna, siis omadusteta õun ei erine õuna puudumisest. Hume: sama arvamus. Tahkusest: tahkus on mõistetamatu üksinda, peab mõtlema kehadest, mis on tahked. Moodne filosoofia ei anna õiget tahkuse ega mateeria ideed. *Reaalsuse absoluutne kontseptsioon - maailma kirjeldus nagu ta iseeneses, meist sõltumatult on
· ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et · inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik. Ei, sellisel juhul pole vaimset sünnitusabi enam vaja. · inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik. Ei, sellisel juhul oleks vaja sokraatilist irooniat, mitte sünnitusabi. · inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida · ta on raamatutest lugenud või targematelt inimestelt kuulnud. Ei, ainuüksi lugemisest ja kuulamisest ei piisa. Sellest arusaamine on tunnetus ning see on Platoni arvates millegi muu meeldetuletamine. · inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest võib Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust.
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost.
vahenditega, et kontrollida nende paikapidavust neist ideedest kasvabki välja analüütiline filosoofia · R arvates kehtivad õige mõtlemise seadused, eeskätt loogikaseadused ning seetõttu on teaduslik tõde sõltumatu praktikast, praktika eesmärgid pärinevad alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc. R on sümpaatsed Locke ja Hume · Tema mammutteos "Lääne filosoofia ajalugu" esitab põhjaliku ülevaate filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist, kirjutati töid ainult vasakule käele. W oli Russelli õpilane Cambridge'is
Maailma ei ole ju olemas. Hume 1711-1776 Kirjutas oma filosoofilise peateose 26 aastaselt. Tema teose ilmumine ei äratanud mingit tähelepanu. Tema enda sõnul „ilmus trükis surnuna sündinult“. 8 aastat hiljem avaldas ta lühema versiooni, mis saigi teatavat tähelepanu kriitika ja pilkamise näol. Teda süüdistati au- ja rahaahnuses. Tema filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Ta usub nagu Locke ja Berkeley, et kogemus on kõigi teadmiste allikas. Humei tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eristamisega. Meil ei ole põhjust uskuda ei ainelise ega hingelise substantsi olemasolusse. Hume skeptilise empirismi kõige kuulsam ja mõjusam osa käsitleb põhjuse ja tagajärje suhet(kasuaalsus). Kui me võtame loomulikuna, et joome vett ja see meid ei mürgita või, et kui igal hommikul tõuseb päike, siis on loomulik, et ka homme tõuseb päike. Hume ütleb selle peale „ei“
substantsi olemasolusse. Meie teadvuses tekivad meelelised kujundid, mis arvatakse esindavat välist maailma. Kuid me ei saa neid kunagi võrrelda, sest nad on loogiliselt teineteisest sõltumatud. Ei ole mingit tagatist sellele, et reaalsus on olemas. On igati võimalik et välisilm eksisteerib, aga meil ei ole võimalik teada, kas see on nii või ei. Kogemus on üks ja see sama, sõltumata sellest, mis on nende aistingute taga. Hume´i mõttearendus on rangelt tunnetusteoreetiline. Hume tahab kindlaks määrata tunnetuse piirid. Kausaalsuse kriitika Põhjuse ja tagajärje suhe. Meil pole alust uskuda, et see mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje paratamatut suhet me ei kohta. Kogemus sünnib teatud hetkel ; tähelepanek teatud asja seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis sellele vastavad muljed. Me ise loome kausaalsuse. Iga meelelist tunnetust mittearvestav tuletus on põhjendamatu. Kui teadmine põhineb
kuulub inimloomusele, ei saa kõrvale hüljata(üldise inimmõistuse huvi). Motiiv: antropoloogiline eeldus ehk inimloomus, millest kasvavad välja tingimused, kuidas mõeldakse. Mõtlemine ette kirjutatud mõistusest? – antropoloogiline mõõde. Probleem situatsioon: ühelpool on trad. Metafüüsika, mis ei kehti kriteeriumitega, aga üheltpoolt ei luba inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele. Küsimus – mida on andnud Hume tulevase metafüüsika suhtes ehk reformi suhtes? Raamatu vältel on Kant’i ja Hume’i dialoog. Eessõnas tuleb välja võtta see, mis viisil Hume küsimuse esitab. Hume’i roll küsimusepüstitatuses. Hume’i seos: püstitas probleemi, põhjuslikkuse probleemi. Põhjuslikkusest on hiljem juttu. Põhjuslikkuse seos metafüüsikaga? Põhjuslikkus on traditsioonilise metafüüsika mõiste
(mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse. David Hume - Ei ole korrektne öelda, et külma veega karastamine põhjustab head tervist. Võib rääkida nende kahe asja koosesinemisest. Metafüüsika. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni
Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri George Berkeley (1685-1753) Opositsioneeris materialismi – maailm eksisteerib vaid siis, kui me seda tajume. Eksisteerivad ainult teisesed kvaliteedid – aistingud, pertseptsioonid, kuna füüsilist maailma pole olemas. Väline maailm ei koosne mateeriast vaid on jumala pertseptsioon – soovis religiooni ja moraali kaitsta. David Hume (1711-1776) Religioon on ebapraktiline ja irratsionaalne. Kõik teadused on seotud inimese loomusega ja peegeldavad seda. Ainult kogemus ja vaatlus annavad teadusele usaldusväärse tagapõhja. Tahtis luua moraalifilosoofia revolutsiooni – laias laastus sotsiaalteadustes – see peaks olema eksperimentaalne teadus, mis tähendas tema kontekstis kognitiivset eksperimenti, kus teadlane jälgib kuidas kogemused on omavahel seotud ning seotud käitumisega. Prantsuse sensualism
c. Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg Tagasiside Õige vastus on: Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel. Küsimus 5 Kui öeldakse, et mõni põhjus on tagajärjest nii ruumiliselt kui ajaliselt kaugel, siis David Hume'i arvates Vali üks: a. näitab see, et põhjus ja tagajärg ei tarvitse olla ajaliselt ja ruumiliselt teineteise lähedal Ei, Hume nii ei arvanud b. on tegemist põhjuse ja tagajärje määramatuste relatsiooniga (suhtega) c. on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga Tagasiside Õige vastus on: on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga. Küsimus 6 Milline väide on kooskõlas determinismiga? Vali üks: a. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.
c. Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg Tagasiside Õige vastus on: Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel. Küsimus 5 Kui öeldakse, et mõni põhjus on tagajärjest nii ruumiliselt kui ajaliselt kaugel, siis David Hume'i arvates Vali üks: a. näitab see, et põhjus ja tagajärg ei tarvitse olla ajaliselt ja ruumiliselt teineteise lähedal Ei, Hume nii ei arvanud b. on tegemist põhjuse ja tagajärje määramatuste relatsiooniga (suhtega) c. on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga Tagasiside Õige vastus on: on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga. Küsimus 6 Milline väide on kooskõlas determinismiga? Vali üks: a. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.
seda, mida mõistame. UUSAEG Iseloomulikud jooned Uusaja mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil Itaalia humanistide poolt, kes tahtsid end eristada keskajast. Uusaja filosoofia hõlmab 17.-19.sajandit, kuid piirid on väga tinglikud. Hakkasid 8 arenema teadused, eesmärgiks uute teadmiste hankimine. Selleks, et muuta inimest looduse valitsejaks. Filosoofias hakkas arenema eelkõige tunnetusteooria, mis on tunnetuse lähtealuseks. Siin tekkis kaks seisukohta ratsionalism, mis pidas lähtealuseks mõistust, ja empirism, mis pidas lähtealuseks kogemust. Hakati vaidlema küsimuse üle, mis on tõde?, kas see on üldse olemas?. Ratsionalism Rene Descartes (1596-1650) on tuntud ka matemaatikuna, leiutas analüütilise geomeetria. Tema filosoofia eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine, millel on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, mitte juhuslikud. Nt 3x3=9.
sotsiaalsele hüvele (näiteks rass, riik jne) Sentimentalism - Kriteeriumiks on sisetunne või südametunnistuse hääl. Formalism - Kriteeriumiks on teo või tegematajätmise motiiv. Utilitarism - Kriteeriumiks on teo või tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism - Kriteeriumiks on meie tahtele vastav. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone: Õige ja vale kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistusehääl. David Hume - moral sentiment - kõlblustunne: "Teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab teist eemale." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
Näiteks võib olla realist universaalide, teiste olendite vaimu, matemaatiliste objektide, võimalike maailmade ja moraaliväärtuste suhtes. • Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogiat nimetatakse ka tunnetusteooriaks. Tunnetuseks nimetatakse protsessi, mis viib teadmiseni. Tunnetusteooria on tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui hetkeline väide ja tõesus on vastavauses. Näiteks : lause “päike paistab täna” on vaid siis tõene, kui päike tõesti just TÄNA paistabki Näiteks: Isegi kui Peeter väidab, et ta armastab Mari, ei saa me seda ise väita, sest me pole Peeter ega tea mida ta tegelikult tunneb.
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist.
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes.
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
annaabi.ee 
