Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia vahearvestus (Popper ja Descartes)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ülim, vaatlus, teadmistel, väitele, allikaid, väited, popper, descartes, teadmatus, õppinud, uurimisprobleem, igatahes, lugesin, usaldama, oletus�simusi, popperi, vahearvestus, lühikokkuvõtte, hermeneutiline, tehnikast, hakkan, järgnevaid, liigendamine, jooniste, teaks, autoriteedita, esiteks, kahtluse, pädevuse, uurimismeetodiks, põhiväide1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon."
tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis kust ammutame oma teadmised?“ 2. Väited 1. Põhiväide „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti
mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „..
1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4
mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5. Kõik inimeste teadmised on inimlikud. 3. osa: Argumendid Küsimusele "Kust te teate
hermeneutiline ring. Nende kolme kombineerimisel sain enda jaoks toimiva süsteemi, kuidas keerukat filosoofilist teksti lugeda ja teha see endale arusaadavaks. Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle enamvähem tuttavad v.a. hermeneutiline ring - see oli mulle uus, kuid idee oli lihtne ning sain seda edukalt rakendada. II OSA Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teema: Empirismi pädevus teadmiste päritolu selgitamisel Uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim ning ülim allikas tõe leidmiseks? Kust saame oma teadmised? Väited Põhiväide: Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3. Vaatlus omaette pole veel teadmine, vaid saab selleks siis kui analüüs on lõppenud. 4
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal".
tegemine. Need aitavad hiljem tähtsamad kohad üles leida ja muuta tekst arusaadavamaks. Tehnika, millest ma varem pole kuulnud ja mida ma varem kasutanud pole on hermeneutiline ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel. Kas vaatlus on meie jaoks algseim, ülim allikas või mitte. Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet.
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde
Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused:
rõõmsad. 5. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Jumal- kas ta siis ikka on olemas. Tekstis ei käsitletud ühtegi teist võimalust, räägiti Jumalast kui faktist, seda ei nimetatud isegi ühegi teise nimega. Pärja Bärg Maakorralduse magister I Filosoofia vahearvestus III osa Kahe teksti võrdlus Olulised väited ja argumedid, mis kordusid mõlemas tekstis · ,,Mina olen, mina eksisteerin; see on kindlalt teada. Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen; võib ju juhtumisi ka sündida, et kui katkestaksin mõtlemise täiesti, siis lakkaksin üldse olemast." ma mõtlen, järelikult ma olen. · ,,Ma mõtlen järelikult olen" Olulised väited ja argumendid, mis sisaldusid ainult 2. meditatsioonis, aga seminaritekstis (Arutlus meetodist) mitte.
Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja
· Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane · Nii nagu Francis Bacon, vastandus ka D keskaja mõtlejatele ennast · "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla"
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte...........
uni?) ■ ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis- et mädaseid õuni välja noppida on kõige õigem korv teistpidi kallata ja ükshaaval kõik üle kontrollida) ■ kindel saab olla vaid kolmes asjas 1)ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) 2)jumal on olemas 3)materiaalne maailm on olemas (meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad) ■ Descartes on dualist- usub kahte substantsi- mõtlevat hinge ja materiaalset keha (keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) 7.BENEDICTUS SPINOZA- hollandi (1632-1677) ■ leiab Descartese filosoofias küsitavusi, kui kõik on paratamatu kuidas saab üldse vaba tahet olla, kus on sellises süsteemis jumal? ■ Spinoza leidis, et kui jumal on lõputu ja piiritu, siis ei saa olla piiranguid ning seega ei
alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma. „Teadmised on jõud!“ Bacon rajab teed filosoofiale, mis võtab keskmesse teadmised. Baconil oli värvikas elu (loeme ise juurde vms) - 23. aastaselt parlamendi liige,
Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema väide, et tõde on üle inimliku võimu? Kas Popperi falsifikatsionism
Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas
side jumalaga, aga see taastub hauataguses elus(pärast surma on religioosne ekstaas) Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt. Romantismi eetika ülim hüvelooming ja loominguline eneseteostus. Elu mõte on loominguline eneseteostus. Eksistensialism õnn peitub vabaduse teostamises. Minu isikliku vabaduse teostamine on kõige olulisem. Sotsiaalse hüve eetika tähtsam on teenida mingi kollektiivi huve. Subjektiivne heaolu on tähtsaim asi, seda küsitakse ja uuritakse otse inimestelt. Mingi idee teenimine NT: kommunism, rassism Kuidas elada hästi? Mida teha, et olla õnnelik?
On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust
Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga. Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi. Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. D),,Hüpe" idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb. Ainult, et lisandub see, et elus peab selle ka ära teenima. E)Romantismi eetika ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses.
Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega: - ,,ta on tõeline kommunist" - ,,paarikese vahel puhkes õige tõeline armastus" - ,,indrek Hirv on tõeline luuletaja" - #"lõhkes tõeline üllatuspomm" - Tõelisi isiksusi on uues riigikogus vähevõitu" - ,,see maal on tõeline picasso" ,,tõeline" = näidis, eeskujulik, ehtne. 37. Mis on ,,tõe tegijad?" Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. - Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest? - Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti? Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses
6. Sofistid V saj. e.Kr. 4 V saj. Oli Ateenas demokraatia õitseaeg, iga kodanik, kes tahtis poliitikas osaleda pidi valdama retoorikat e. kõnekunsti ja dialektikat ehk võitluskunsti. Tekkis vajadus vastavate õpetajate järele ja nendeks olidki sofistid, kes said ka õpetamise eest tasu. Kui õpetaja saab õpetamise eest palka, siis ta on vaimne prostituut. Nad olid relatevistid väites, et tõde pole olemas, sest igale väitele võib esitada vastuväite, mis on samaväärne. Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest
üksiknähtustest eraldi. Selline realismi variant lähtus Platonist, kelle õpetus sisaldas ideede (üksiknähtuste liikidele ühiste, ühtsete olemusstruktuuride) meeleliselt tajutavatest asjadest lahutatud eksistentsi möönmist. Keskajal formuleeriti seda positsiooni selliselt: universalia ante res (enne asju). Nad on nimelt enne asju ja seega üksikutest asjadest sõltumatult kui ideed jumala mõistuses, mille järgi jumal lõi maailma. Jumal on aga ülim olemine, ideed on seega "reaalsused" ja sealjuures reaalsemad kui üksikud asjad. Seda realismi varianti võib näha Augustinuse juures. Augustinus Platoni järgi kaheks jagatud maailm; käsitleb paratamatuid tõdesid ning nende muutumatust; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis seega on paratamatute tõdede alus; ,,Me ei saa kahelda selles, et me kahtleme" meeled võivad olla petlikud, aga kahtlemine on alati; see, keda ei ole, ei saa ka petta
Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia st, et tark inimene kahtleb kõiges. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust-oluliseim religion-mille järgi inimessel on võimatu teada, kas
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene
kunagi meeldinud. 10. Millised on argumendi korrektsuse ning tugevuse ja nõrkuse kriteeriumid (nn ARG-IT tingimused)? A Aksepteeritavad eeldused ehk sõltumatus, usaldusväärne teabeallikas R Relevantsed eeldused K Küllaldase aluse moodustavad eeldused ja lisaks Õ – järeldusseosest õige järeldusotsus. Argument on korrektne ja tugev, kui: 1) eeldused on aktsepteeritavad (kontrollitult tõesed, intuitiivselt ilmsed või loogiliselt kehtivad – nt tõendatud väited, üldteada tõigad, aksioomid, teoreemid jne); 2) eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed (asjakohased, käivad teesi kohta); 3) eeldused moodustavad järeldusotsustusele küllaldase aluse; 4) järeldamisreegel (seos aluse ja teesi vahel) õigustab järeldusotsustust. 11. Argumendi eeldused peavad olema aktsepteeritavad – mida see tähendab ning millised väited või diskursused üldiselt rahuldavad seda nõuet?
Akadeemiline kirjaoskus Kriitiline mõtlemine Materjali tundmine Filosoofiliste tekstide lugemine Filosoofiaessee eripära Filosoofiaessee on arutlev, argumentatiivne tekst, mille skeletiks on väited. Tiiu Hallapi (2006: 14) järgi peab iga argumentatiivne tekst tegelema ideaalis kõigi järgmiste punktidega: oluliste mõistete definitsioonid, nende selgitused ja näited kindlapiirilised teesid ja teeside kogumid (positsioonid) probleemipüstitus argumendid teeside poolt võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele
Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused. Ratsionalism - paratamatuid tõdesid, asjade olemust haaratakse mõistusega aprioorsel teel, mitte meelte või kujutlusvõime abil. Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas. Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus. Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks
(Soovi korral võib veel lisada, et demokraatlikus riigis meeldib inimestel elada ja sellega on tagatud ühiskonna heaolu) Kui teil tekkis nüüd mitu mõtet, miks see argument vale on, on teil väitlejana lootust. Järgmise peatüki juures tulemegi sama argumendi juurde tagasi ja vaatame, kuidas talle vastu vaielda ehk seda ümber lükata. Eitav kaasus Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad lükkama ümber jaatava poole väited, mis tõestavad, et teema on tõsi, ehk siis argumendid. Samuti oleks eitajatel tungivalt soovituslik tuua väitlusesse enda argumendid. Selleks tuleb ka eitajatel ette valmistada oma kaasus. Eitava kaasuse koostamine sarnaneb jaatava kaasusega. Esialgu võib tunduda keeruline valmistada ette ümberlükkeid jaatava kaasuse argumentidele: pole ju teada, millega täpselt jaatajad välja tulevad. Siiski on enamikke argumente võimalik ette näha, eriti kui võistkond on eelnevalt