Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia vahearvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaatlus, põhjendus, kasutan, allikaid, ülim, väited, igatahes, times, teadmatus, empirist, uurimisprobleem, teadmistel, autoriteeti, tabula, rasa, lugesin, britannica, ?physical, popperi, descart, koostaja, sobivam, skeeme, lühikokkuvõtte, põhiteema, eelnevast, põhiväide, kõigepealt, kvalitatiivselt, traditsioon, alata, lahendamata, allikana1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon."
alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“
mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „..
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal".
mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5. Kõik inimeste teadmised on inimlikud. 3. osa: Argumendid Küsimusele "Kust te teate
1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4
hermeneutiline ring. Nende kolme kombineerimisel sain enda jaoks toimiva süsteemi, kuidas keerukat filosoofilist teksti lugeda ja teha see endale arusaadavaks. Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle enamvähem tuttavad v.a. hermeneutiline ring - see oli mulle uus, kuid idee oli lihtne ning sain seda edukalt rakendada. II OSA Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teema: Empirismi pädevus teadmiste päritolu selgitamisel Uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim ning ülim allikas tõe leidmiseks? Kust saame oma teadmised? Väited Põhiväide: Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3. Vaatlus omaette pole veel teadmine, vaid saab selleks siis kui analüüs on lõppenud. 4
tegemine. Need aitavad hiljem tähtsamad kohad üles leida ja muuta tekst arusaadavamaks. Tehnika, millest ma varem pole kuulnud ja mida ma varem kasutanud pole on hermeneutiline ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel. Kas vaatlus on meie jaoks algseim, ülim allikas või mitte. Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet.
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde
faktide konstateerimisest. Seejärel, kui faktid on kindlaks tehtud, saab asuda nende üldistamise ja teooriate püstitamise juurde. Teooriaid käsitletaksegi faktide üldistustena, ja neid võis lugeda tõsikindlateks üksnes niivõrd, kuivõrd nad põhinesid metoodiliselt kindlakstehtud faktidele. Popperi kriitika selle seisukoha aadressil osutab kolmele asjale: 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte. Iga meie faktikonstateering on väide, kõik väited on aga hüpoteetilise loomusega ning kummutatavad. 2) Pole olemas “puhast” vaatlust, mis võiks meid varustada “puhaste” faktidega. Vaatlus on alati valiv ning sõltuvalt sellest probleemist, mille lahendamise huvides vaatlust sooritatakse. Vaatluse kirjeldamisel kasutatakse teatud teooria keelt, mis omakorda ajendab fikseerima just selle teooria seisukohalt relevantseid vaatluse külgi või kirjeldama vaadeldavat nähtust antud
Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja
Popper. Kui absoluutset alust pole teadusele. Suhteline alus. Võrdlused ja eksperimendid. Peame otsima tõde selles tähenduses, et eksperimendi tõega. Absoluutset ei saa hinnata. Saab hinnata, kus on vähem puudusi. Vähemad vead, tõele lähemal. Kriitiliselt analüüsida. Teooria teeb tõeseks miski, mis on väljaspool subjekti. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on; mitte põhjendused? Eksternalism. Popper. Teadmised ilma autoriteedita. Arusaamad põhinevad muudel allikatel kui ainult vaatlus. Erandid, kus allikad on tähtsad. Ajalugu, kus sündmust saab taasluua allikate toel. Kontekstitähtsus, keemia. Popper, allikate küsimus on vale, selle asemel peab: kuidas suudaksime leida selle vea. Kritiseerida enda ja teiste oletusi. Väite olemasolu teaduses, mida kontrollida ja kaitsta. Korduseksperimendid, eeldused ja järeldused kehtivad, arvutuste läbivaatamine. Pole olemas teadmiste allikaid. Alustame mingist probleemist, vastolu lahendamisest. Allikas millele toetuda on traditsioon
haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene
• Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega – Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt – Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada • Neutraalne ja mitte-kallutatud – Meie eeldustega vastukäivaid empiirilisi tõendeid ei ignoreerita teadlikult
üksiknähtustest eraldi. Selline realismi variant lähtus Platonist, kelle õpetus sisaldas ideede (üksiknähtuste liikidele ühiste, ühtsete olemusstruktuuride) meeleliselt tajutavatest asjadest lahutatud eksistentsi möönmist. Keskajal formuleeriti seda positsiooni selliselt: universalia ante res (enne asju). Nad on nimelt enne asju ja seega üksikutest asjadest sõltumatult kui ideed jumala mõistuses, mille järgi jumal lõi maailma. Jumal on aga ülim olemine, ideed on seega "reaalsused" ja sealjuures reaalsemad kui üksikud asjad. Seda realismi varianti võib näha Augustinuse juures. Augustinus Platoni järgi kaheks jagatud maailm; käsitleb paratamatuid tõdesid ning nende muutumatust; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis seega on paratamatute tõdede alus; ,,Me ei saa kahelda selles, et me kahtleme" meeled võivad olla petlikud, aga kahtlemine on alati; see, keda ei ole, ei saa ka petta
7 · Näide: · Harjumus, mis väära konserveerib. · Mida suurem on ringi raadius, seda enam läheneb · Kogemusteta massi eelarvamused, kaar sirgele, kuni lõputuses langevad mõlemad · Näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus. kokku. · Opus maius · Jumalat võib üksnes kaudselt puudutada ühtsusele · Tegelda tuleks nelja teadmiste valdkonnaga: lähenev mõistus. · Piibli eksegees ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine. · Nicolaus tähistab Jumalat kui "possest" (võimalikku · Matemaatikaga, mis on teaduste vundament.
2)Loomuõiguse käsitlemine inimestele loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena (negatiivsena Hobbesil ja positiivsena Lockel, Rousseaul). 3)Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana (naturalism tähendabki, et viimases instantsis on kõik nähtused seletatavad loodusteaduslike meetoditega; füüsika kui loodusteaduse etalon: vaatlustulemuste matemaatiline tõlgendamine; naturalism on reduktsionistlik: väited moraali ja eetika kohta on tegelikult väited looduslike faktide kohta; mitteautonoomne eetika). [25]4)Ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistuslikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamiseks ja kaitsmiseks tuleb ühineda ning loovutada osa või kõik oma õigused riigile. 5)Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana. 6)Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi (Locke, tänapäev). [26]Niccoló Machiavelli (1469-1527)
Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev." Platoni tunnetusteooria (epistemoloogia) on meenutusõpetus. Me peame kooli minema, õppimaks, mida meie hing juba teab kuid on unustanud. Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada
oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia st, et tark inimene kahtleb kõiges. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust-oluliseim religion-mille järgi inimessel on võimatu teada, kas jumal on olemas
Ryle ütles, et Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus nagu keha, ent ei samastanud. Reduktsioon pole mõttekas. Vaimu taandamine kehale ja keha taandamine vaimule on mõttekas vaid siis, kui nad kuuluvad samasse loogilisse tüüpi. Ryle’i positiivne programm. Ta ei tegele vaimu kohta käivate väidete tõlkimisega väideteks käitumise kohta. Iga väide vaimunähtuste kohta ütleb midagi keha ning käitumise kohta. Vaimule osutavad väited saavad oma tõeväärtuse selle põhjal, mis toimub avalikult. Emotsioonide kohta käivatest väljenditest järeldub see, et teatud soodsates tingimustes saab meeleolust ja tujudest palju rohkem teada, kui ise. Kuulen ja saan aru, mis sa räägid ja saan aru näoväljendustest. Väline intelligentne tegevus pole märk varjatud vaimsest tegevusest, vaid ongi ise tegevus. Ryle analüüsib vaimuseisundeid käitumusliku dispositsiooni või
kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. Näide loovtöö arvutil vormistamise nõuetest ............................................................................................................ Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht on orienteeruvalt 10-14/ 6-10 lehekülge. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 4 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata. ....................................................................
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs. Teistmoodi filosoofiakäsituse kohaselt säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Sellisel juhul võib eristada kolme liiki küsimusi. Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia, mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus, eksperiment ja induktsioon ehk üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on elu? Mis mõjutab inimese vananemist? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette?
Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega: - ,,ta on tõeline kommunist" - ,,paarikese vahel puhkes õige tõeline armastus" - ,,indrek Hirv on tõeline luuletaja" - #"lõhkes tõeline üllatuspomm" - Tõelisi isiksusi on uues riigikogus vähevõitu" - ,,see maal on tõeline picasso" ,,tõeline" = näidis, eeskujulik, ehtne. 37. Mis on ,,tõe tegijad?" Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. - Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest? - Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti? Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses
Kelle jaoks oli näiteks II maailmasõda Suur Isamaasõda? Venelaste jaoks küll, kõigi riikide jaoks aga kindlasti mitte. Hegeli käsitlusmeetod on spekulatiivne — ta toob näiteid ja definitsioo- ne, aga ei põhjenda. XX sajandi esimesel poolel oli selline filosoofiline koolkond nagu loogi- lised positivistid. Nende jaoks oli Hegeli filosoofia verifitseerimata mõtete kogum e mõttetus. Need ei olnud valed, nad olid lihtsalt mõttetud väited. Verifikatsioon on protseduur, mis võimaldab kindlaks teha, kas väide on õige või mitte. Copernicus ei saanud kindlaks teha, kas tema teooria on õige või mitte. Selleks puudusid siis lihtsalt vahendid. Järelikult oli tema teooria mõttetu. Ptolemaiose teooria oli vale, aga mõttekas. Popperi ajal asendus “mitteverifitseeritav” sõnaga “mittevalsifitseeritav”. Oluline täiendus on see filosoofide jaoks üldmõistete pärast, mida on lõpma- tu hulk
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
narratiivide eitamine Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu? Majanduslik innovatsiooni mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse seda pakkuma ja tarbima Miks üks ajastu muutus teiseks? Ühiskond arenes ja sõjad, kriisid; nüüd hüpe interneti tõttu arvutite areng *Micahel Sandel filosoofia superstaar, ,,Justice", ny times bestseller, kõike filosoofe on võimalik paigutada 3 kategooriasse : (ühiskonna) heaolu, (üksikisiku) vabadused, väärtused *kvootide üle otsustamine Kaasus Aristoteles oleks kaasuse puhul nõus õpilase 83%iga vastu võtma ehk võtta vastu kes on tõesti parim Aristoteles õigus on teleoloogiline (mõttekohane, eesmärk), kõigepealt tuvastada eesmärk, leida mis on auväärne, võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt Telos - mõte
Pealegi on väga vähe alust loota, et säärane koostöö kunagi teoks saaks või vähemalt, et kumbki pool näitaks edu saavutamise nimel üles küllaldast visadust, täpsemalt öeldes, vajalikku järjekindlat valgustatust ja head tahet. Need uurimused, mida on nii raske läbi viia ja millele on siiani nõnda vähe mõeldud, on siiski ainsad vahendid, mis meile jäävad, et ületada tohutu hulk raskusi, mis ei lase meil inimühiskonna tegelikke aluseid tundma õppida. Just see teadmatus inimloomusest muudabki loomuõiguse tõese definitsiooni nõnda ähmaseks ja hämaraks -- sest õiguse mõiste, ütleb härra Burlamaqui, 3 ja veel enam loomuõiguse mõiste on ilmselgelt seotud inimloomuse mõistega. Järelikult, jätkab ta, tuleb tolle teaduse printsiibid tuletada just sestsamast inimloomusest, selle ülesehitusest ja olukorrast. Üllatav ja piinlik on tõdeda, kui suured erimeelsused valitsevad seda tähtsat ainevalda käsitlenud autorite vahel
linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid. Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus. Paarisarvud on jagatavad, seega ebatäiuslikud. Paaritud arvud ei ole jagatavad, on lõplikud ja seega täiuslikud. Kõrgeim paaritu arv on 1=kõrgeim jumalik printsiip; 3=mehelik arv; 2=ebatäiuslik arv, naiselik; 3+2=5=täiuslik arv, abielu või perekond; 10=kogu maailma harmoonia ja terviklikkus. Harmoonia on ühtsus paljususes. Suurused on võitlevad ja vastassuunalised. 2
käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad; keldi-, germaani-, slaavikultuurid ja Araabia mõju. * Kolm üldiseloomustavat joont: -) Seotud religiooniga: *) Filosoofia on jumalakeskne (õpetatakse, et jumal on olemise alus, ilu allikas, kõige hea allikas nagu Hen, kuid tal on isiku alged). Inimese ülim eesmärk on taastada oma jumalanäolisus ehk algne seisund. *) Kreatsonism ehk exnihile ehk maailm on loodud ei millestki öeldakse, et jumal lõi ei millestki ehk jumal on loonud ka aja ja ruumi. *) Provitentsianism jumal näeb kõike ette ehk kui ta on selle loonud, siis tal on sellega üks eesmärk ja seega ta juhib kogu seda protsessi ning kõiges ongi eesmärk. *) Relevatsionism ilmutus on tõe kõige usaldusväärsem allikas.
mittemetafüüsilise maailmalinlikkuse eetilis-praktilised suundumused Teooria ajaloosündmuste üheaegsusest Kaks sündmust on üheaegsed, kui nad leiavad kultuuris aset samal arenguetapil (nt. õitsengu või surma etapis). Tsivilisatsioon kui kultuuri viimane faas Tsivilisatsioon on iga kultuuri vältimatu saatus. Selles jõutakse kõrgpunkti, mille põhjal muutuvad lahendatavaks ajaloolise morfoloogia viimased ja raskeimad küsimused. Tsivilisatsioon on ülim ja kunstlikem seisund, mille kõrgemat liiki inimene võib saavutada. (...) Ta on lõplik lõpp ARNOLD TOYNBEE (1889 1975) Tsivilisatsioonid "Tsivilisatsioon" on ajaloo põhiühik ehk "mõistusega haaratav uurimisväli", mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest. Neid tsivilisatsioone loendab Toynbee maailmaajaloos kokku kuni kolmkümmend seitse (see arv ei püsi küll paigal, vaid varieerub "Uurimuse" erinevates köidetes, levinuim on 21).
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
annaabi.ee 
