Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia test 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
epikuros, kurjus, kurjuse, nauding, väitega, stoikud, arvas, otsustamisel, soodusta, hoidu, levikust, sekkuvad, leidsid, kurjust, likvideerida, karta, puutu, eksistents, halvem, skeptikute, saavutatakse, labane, olemasolul, mõistuspärane, aitama, rumalad15. Küsimus 3 16.Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
15. Küsimus 3 16. Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.
Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole. Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte? · Mõtlemisvõime ainult inimesele omane · kahel jalal kõndimine ei ole olemuslik
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust.
tekitab loobumine ja tagasitõmbumine, on turvaline ning seetõttu väärt, et selle poole püüelda. Oli selge, et küünikute filosoofia oli kõige ahvatlevam nende inimeste jaoks, kes olid maailmas pettunud ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb. Elamine sotsiaalsete konventsioonidega kooskõlas,
2osa. Algallikas: Alfred Jules Ayer 1 Milline väide on kooskõlas empirismiga? a Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel 2 Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et a Õige! meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda. 3 Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? a Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 1 Kui mõõdetaks paberile joonestatud kolmnurga sisenurgad ning leitaks, et nende summa ei võrdu 180o-ga, siis Ayeri arvates a Õige! on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga 2. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et
teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu
seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi. 6. Milles seisnes Sokratese iroonia? Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid, mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas, et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste
et tema eelis seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi. 6. Milles seisnes Sokratese iroonia? Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid, mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas, et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta
525 480 e.Kr. on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. · Ta on Xenophanese õpilane. · Ta sureb uhmris surnuks tambituna. · Aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest ja · Epikuurlased mõttelaadi tõsidusest. · Epikuros · On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) · 341-270 e.Kr. heksameetris. · Epikuros · · Sündis Samosel vaese Ateena kolonisti pojana. PARMENIDES · Tutvus Ateenas paljude koolkondadega, kuid ei näinus Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste .
306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas.
Kr) ja epikuurlased Kui teame, et niikaua kui oleme meie, ei ole surma, ja kui surm on käes, ei ole enam meid, siis ei tarvitse meil surma karta, sest meil ei tule seda kunagi kogeda. Olles nõnda maha rahustatud, võime pühenduda elule selles ilmas, seades eesmärgiks elu nautimise. Nauding (kr. k. hedone) ei ole E.-l üldse see, mida rangemad filosoofid on alati hedonismi all tauninud ja arvustanud ning omastanud selle epikuurlastele- nimelt nagu oleks see hoolimatu kombelõtvus. Õige nauding on hoopis tark ja mõistuspärane. Nautida tuleb nii, et alati oleks sõpru, et teiste kadedus ei kahjustaks meid ning et keha ei saaks kannatada. Õige nauding on mõõdukas nauding vaikses rõõmus, ilma suurema võimu- ja kuulsusejanuta. ``ela tagasitõmbunult `` Kuna nauding on esimene ja kaasasündinud hüve meie jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie jaoks suurem
Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuse ja stereotüüpide vastu. " Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi. ,,( Diogenes Laertios) ,,Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus." Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et ,, ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust." Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud midagi( kuulust, rikkust vms) ning nüüd suurima rahuldustundega saavutatut
Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub.Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. METAFÜÜSIKA. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni
praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele
1.troop: erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. 2.troop: erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. 3.troop: meeleorganite andmed on erinevad (välimus). 4.troop: maailma tajumine sõltub meie seisundist. Stoikud (stoitsism) Eetika. Maailma muuta ei ole võimalik, sest kõik inimese elus on paratamatu. Kui inimene mõistab paratamatust, siis saavutab ta seesmise vabaduse. Muuta tuleb oma suhtumist maailma. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus, ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt ehk stoilise rahuga ehk apaatiaga (apaatia tundetus, stoikud mõtlesid apaatia all mõõdukat rõõmsameelsust, tegelikult tundetust nad ei pooldanud). Sellised neutraalsed nähtused on: elu, surm, tervis, ilu, inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene
..................................................11 Aristoteles (vt Lisa 12).........................................................................................................11 Hellenism..................................................................................................................................12 1. Küünukud ........................................................................................................................12 2. Stoikud..............................................................................................................................12 3. Epikuurlased ....................................................................................................................12 Epikuros (vt Lisa 13).......................................................................................................12 4. Uusplatonism.................................................................
inimene on väga filosoofiline, seega käsitletakse teda filosoofias. Teosed „Unenägude tõlgendus“ , „Uurimused hüsteeriast“ , „Kolm esseed seksuaalsusest“ 1907-1913 koostöö Jungiga, lähevad avalikult tülli. *Hüpnoosis inimene mäletab asju, mida ta muidu ei mäleta - > meie mõistuses on avastamata kihte(alateadvus) *Paljud inimese ihuhädad on seotud hingehädadega Inimese isiksus: Id(iha) – natuke loomalik arusaam sellest, mis on nauding. Naudingut ja kohe Ego(mina)- vahendaja Superego(ülimina, südametunnistus) – südametunnistus ja moraalinormid, ütleb id-ile ei tohi Id ütleb naudingut ja kohe, superego ütleb, et ei tohi, tekib konflikt, ego on vahendaja ning püüab kinni idi ja viib selle alateadvusesse. Teadvus: Teadvus *igapäevane teadvus Alateadvus: *eelteadvus(seda võib veel meenutada) ja tõeline alateadvus( seda pmt mitte). Alateadvusesse on salvestunud paljud asjad nt psüühilised traumad,
Filosoof vaba askeldustest, soovidest. Platon tunnetab keha kui vanglat. Inimene on hing. Nägemine, kuulmine jt tunded on petlikud. Matemaatikud on õnnelikud, ei tundnud füüsikat. Hinge saatus: Hing luuakse - hing ideede maailmas (hing näeb selgelt eidoseid) hing kehastub (keha hinge vangla, hing hakkab meenutama, mis ta ideede maailmas koges) hing uuesti ideede maailmas hing kehastub (10 000 a. pärast, filosoofidel 3000 a. pärast). Õppimine toimub vestluse teel Platon arvas ka nii (dialektika). Ideaalse riigi õpetus inimene, kes valitsejaks kõlbab, peab läbima 3 klassi: töötama, sõjamees olema, filosoofiale pühenduma. 7. Aristotelese põhjuslikkuseõpetus. ARISTOTELES (384-322 e.m.a.) Platoni õpilane, isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst. Platon Makedoonia Aleksandri õpetaja. Lõi oma kooli Ateenas. Küsimusele MIKS? saab vastata 4 viisi (viidata 4 erinevale põhjusele ehk põhjuse mõiste analüüs): 1) MILLEST
Taju üldjuhul ei eksi, eksimused tulenevad peamiselt mõtlemise vildakusest. Tunnetusprotsess saab alguse sellest, et meeli mõjutatakse väliste nähtuste poolt, ja seeläbi tekib hinges “ettekujutus”, phantasia, kui “jäljend hinges”, typosis en psyche. Etteruttavalt tuleb ütelda, et stoikute ontoloogia kohaselt on kõik, mis on, kehaline. Nii on kehaline ka inimese hing – tunnetusinstants inimeses. Taju käsitlesid stoikud vastasmõju tulemusena, mis leiab aset kehalise hinge ja selle suhtes väliste kehalise mõjutajate vahel. Väline mõjutus jätab hinge jälje, pressib selle hinge nagu tempel jätab jälje vahasse. Niisugune jälg jääb hinge alles ka siis, kui mõju avaldunud asja enam kohal pole. Selliselt hinge korjuvad meelelised muljed ladestuvad üksteise peale ja mälu hoiab alles nende ühisosa. Nii tekivad mõisted, ennoiai, mis stoikute käsituse kohaselt ei olnud
hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr. suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond. (Kynon-Kaer) tugines tema vaadetele. Elasid nagu koerad, eitasid mat. heaolu.Antisthenes-liider.Pimeda naise ja kurdi mehe abielu on ideaalne. Kõige kuulsam küünik Diogenes-elas tünnis. Epoteeriv käitumine,sokeeriv k, autoriteetide puudumine.Küreeni koolkond (P-Aafrika) Liider Aristippos. Meeleline tunnetamine. Hedonistlik moraal- lõbu ja nauding, in muutub vabaks. Nauding ei tohi olla liiga intensiivne, kuna võivad järgneda kannatused. Naud-d ja kannat-d p.o. tasakaalus. Platon- kõige kuulsam Sokr. õp.Akadeemia. Tänas Jumalat, et elas Sokr. ajal ning Sokr. surm oli suur viga. Esindas homo universalist- universaalset kreeklast. Kuulus Ateena eliidi hulka, Soolomi sugulane. Idealism- idee õpetus, algseks on kehatu meeltega mitte tajutav vorm- idee, mis ei sõltu ajast ega ruumist, on igavene ja lõputu. Ideid saab tunnetada ainult
Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eeldas aja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema
Kogu maailm on arvulistes suhetes tekib ebamäärane arvude müstika. Arvudega saab väljendada moraali põhimõtteid, nt ruutarvud väljendavad õiglust, sest seal korrutatakse võrdne võrdsega ja see väljendab omakorda põhimõtet, et samale tuleb vastata samaga. Nad tabasid ära, et maailm koosneb vastanditest nagu piiratud ehk paaris arvud ja piiramatud ehk paaritud arvud. Nad ei osanud aga näha vastandite üleminekut. ELEAADID. Parmenides ta arvas, et archeks on olemine ise. Olemine ei teki ega hävi ja ta on muutumatu. Sellest tegi aga järelduse, et ka maailmas ei toimu mingit muutumist ega liikumist. Zenon sai kuulsaks apooriatega ehk mõtteraskustega, millega püütis tõestada, et liikumist ei toimu. ,,Nool" ükskõik, kus kohas lendav nool ka ei asuks, on ta alati mingis punktis. Kui ta on mingis punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on olla mingis punktis ja samal ajal liikuda. Herakleitos
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus).
? Keegi ütles Diogenesele: Ise oled rumal, aga filosofeerid! Sellepeale vastas Diogenes: Isegi tarkuse simuleerimine on juba filosoofia ? Diogenesele meeldis korrata, et ainult jumalad ei vaja midagi; jumalasarnased inimesed aga vajavad vähe. ? Räägitakse, et isegi Makedoonia Aleksander ütles: Kui ma poleks Aleksander, tahaksin olla Diogenes. ? Küsimusele, mida kujutab endast Diogenes, vastas Platon: Peast põrunud Sokratest. ? Diogenes rääkis, et tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. Ilma selleta ei too isegi kuld mingit kasu. Kui inimene nukrutseb vähese või palju pärast, siis ei saa teda enam õnnelikuks pidada ta on õnnetu. 2) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 119 127 http://www.hot.ee/indrme/epikuros.htm Epikurose (341270 e.m.a) filosoofia on iseloomulik ajale, mil hakati huvi tundma mitte niivõrd maailma, kuivõrd inimese saatuse vastu selles maailmas. Filosoofia ülesandeks on
* Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud? * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma? Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused: * Kas jumal on olemas ja kas tema olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? * Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda? * Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab? 2) Religioonifilosoofias on kristliku religiooni jumala määratlemisel välja jäetud tekstides esinevad vastuolud ning teda defineeritakse kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle olemasolu on alati kõikjal ja samas mitte kusagil. Tema kolm tähtsaimat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Ta teab kõike, mis on olnud, mis on praegu ja mis on
Absolutistid väidavad: · Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. · Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.
toovad kaasa sulandumise teiste rahvastega. 3. Juutide loomupärane edasipüüdlikkus tähtsate ametite poole, hea hariduse suunas et saaks hästi ära elada (advokaadid, teadus, pangandus, kultuuri sfääris- tippviiuldajad, Baskini perekond teatris, Eri Klas, maailma maletajad) 4. SIONISM juudi rahvusliikumine, 19 saj lõpus. Selle rajas juudi päritolu ajakirjanik Theodor Herzl. Arvas, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus pole antisemitismi, see oli sionistide peaeesmärk. Juudid ei tundnud end kuskil turvaliselt. Hakati looma sionistlikke organisatsioone, loodi näidis-õppefarme, et õpetada juudid taas tegelema põllumajandusega. Õpetada juute elama külaelu KIBUTSIS juudi külakogukond. Judaismi kohta antud lisamaterjal juudi pühasid teadma ei pea. Teada on vaja: 14.05.1948 a Iisraeli riik.
20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi. Tänapäeval kandunud üle majandusse. Jeremy Bentham (17481832) utilitarismi rajaja. Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding. Põhiasjad, mille najal inimene toimub. Tahtis arendada karistussüsteemi. Kui kurjategija hakkab mõtlema oma tegude tagajärgedele, siis kannatus ületab naudingu tunde ja ta enam ei taha seda teha. Leidis, et mõnutunne on see, mis paneb inimese toimima. Töötas välja heaolu väljaarvutamise idee. Leidis, et parameetrid, mida tuleks arvutada, oleks järgmised: naudingu tugevus; kestus; kindlus; lähedus; viljakus; rikkumatus; ulatus. Need tuleb arvutada välja. Plussid, miinused
5. Eksistentsialism (Sartre, Kierkegaard) /voluntarism (Nietzsche) Kierkegaard: *,,tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsus, millega üksikisik realiseerib potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga" *Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1)esteetiline tasand - elame selleks, et nautida elu, elame elu ilu nimel. Hästi oleme elanud nii, kui see mäng tuleb meil kaunilt järgi, mõtlemata eetilistele tagajärgedele. Suhtumine naisesse: nauding. Võrgutamine mitte naise, vaid võrgutamise enese pärast 2) eetiline tasand lisaks naudingule võetakse ka siduvaid kohustusi, mis on naudingu suhtes hukatusliku mõjuga. N:valimine isiklike huvide ja kohustuste vahel suhtumine naisesse: abielu 3) religioosne tasand suhtumine naisesse: tema asendamine jumalaga Kõiki tasemeid ühendab: teen seda, mida on MULLE vaja 6. eetiline relativism *Moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja
18. Karl Marx (1818-1883) ,,Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." 19. Filosoofia on mõjutanud maailma J.-J.Rousseau (1712-1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni. I.Kanti (1724-1804) ,,Üldine looduslugu ja taeva teooria" mõjutas tugevasti kivinenud looduskäsitlust. Meie igapäevased tavalised kulunud mõtted ja ideed demokraatiast, vabadusest jms olid kunagi filosoofide nutikad vaated. 20. Õnn: Epikuros (341-270 e.m.a) ,,Filosoofia teeb õnnelikuks! Annab meelerahu." 21. Erasmus Rotterdamist (1466-1536), Narruse kiitus. ,,Üldse on mõttetarkuse uurimisele andunud inimesed muudes asjades, eriti aga laste seotamises, väga õnnetud ja seda looduse ettenägelikkuse tõttu, nagu ma arvan, et see tarkusepahe inimlaste seas liiga laialt ei leviks. Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam
annaabi.ee 
