Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia 7. loeng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
substants, mateeria, ontoloogia, metafüüsika, muutlik, igavesed, arhetüübid, meenutamise, essentsialism, neilt, eelnevat, asjast, õpetusega, substantsi, tellised, vastustest, algaine, iseendale, formaalne, puutusite, metafoorid, kujundid, esseed, üldisemaltKüsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad
15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem
Enamus ei mõista nähtut, isegi õppides ei taibata, vaid üksnes kujutatakse endale ette. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada? Tema arvates on tegelikkus miski, mis oli enne meid,mis on praegu ning mis on peale meid pidev. Ühesõnaga miski, mis on alati olnud ja jääb alati ka olema. Miski mida me ei suuda kujuta, kuid me teadvustame paratamatult selle olemasolu. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Küsitakse oleva olemuse kohta. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Kas oleval, kui olemas olveval? Oleva olemise kohta, mis ühe asja olevaks teeb? Mida tähendab asja ontoloogiline staatus? ( on need asjad mis tegelikult on, on need asjad mis näivad olevat kuid tegelikult pole). Olemuse loomuse kohta küsitakse (õpetus asjade olemuses, sisemisest loomusest), mis on olemus, kui niisugune? Selgitage Platoni ideede-teooriat. Ehk siis arhetüüpide teooria
võimalik jõuda puhaste ja ratsionaalsete intellektuaalsele intuitsioonile antud ideede vahetu tunnetamiseni. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Kanti "Puhta mõistuse kriitika" - Mis on see, mis teadmise võimalikuks muudab ehk millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Kant leiab, et selleks on teatavad vormid nagu ruum, aeg, substants jne. 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Teadmine on enamus inimestele võõras, kuna arvatakse, et teatakse midagi, kuid tegelikult on see kõik vaid nende enda poolt väljamõeldud illusioon. Teadmist pole võimalik õppida ning teadmine ei tähenda, et inimene mõistaks. Samas väidab Herakleitos, et teadmine pole ka midagi väärt, sest see ei tee inimest targaks. 2. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks
Sellega, et inimesed pidevalt teineteist petavad, peab Pascal silmas seda, et inimliku mina ja enesearmastuse olemuseks on armastada ainult iseennast ja arvestada ainult iseendaga. See aga tingib olukorra, kus enda paremaks armastamiseks varjatakse oma puudusi nii iseenda kui teiste eest. Selleks, et sõpru alles hoida, silutakse nende ees nende kohta käivat tõde, pisendatakse nende vigu, avaldatakse kiitust ja poolehoidu asjade kohta, mis seda ei vääri ja oodatakse ka neilt samasugust käitumist enda kohta. Inimene on iseenda ja teiste ees üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Kõlbluse põhialuseks peab Pascal mõtlemist, mis määrab ühtlasi ka inimese suuruse. Suur on see inimene, kes suudab oma väiksusest aru saada. Ta on küll universumi kõrval tühine ja 3
2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas; selgitage seda maja näite varal (näide ise ei ole selgitus). 1) materiaalne põhjus see, millest (kivid maja ehitamisel); 2) formaalne põhjus asja olemus (maja määratlus ehk kavand); 3) toimiv e liikumapanev põhjus see, millest saab alguse asjaga toimuv muutus (ehitaja tegevus teatud maja ehitamisel); 4) eesmärk e lõpp-põhjus see, mille jaoks (elumaja on elamiseks). 3. teema: filosoofia ja substants (vt lisamaterjal). 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust? Kõik teadused uurivad olevat, kuid ainult filosoofia uurib oleva üldist loomust. Teised teadused uurivad oleva mingit osa. Filosoofia uurib oleva kui sellisele iseenesest omast ehk oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Sellisena on ta teadus, mis uurib ennekõike kõige oleva olemust.
Millega ta seda õigustab? Ciorani arvates iga tunde läbi elamisele järgneb häbi. Sama tunde mitmekordsel läbielamisel muutub see tunne aga tavaliseks. See aga muudab inimest vanameelseks. Inimesed kes sooritavad oma tunnete harjal enesetapu on ainsad kes väärivad Ciorani meelest mainimist. Sest enesetapp on ainus tunne millele ei järgne häbi. 4.Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciorona võitleb elu vastu kuna me oleme muutunud selgrootuks alamliigiks, mis valgub üle mateeria ja rüvetab tema oma limaga. Elu on Ciorona meelest täis ainult kibestumisi. Elada tasub vaid umbes kolmekümnenda eluaastani. Nii kaua on veel midagi uut leida. Pärast seda on vaid üks kordus teise otsa. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? Nietzsche kohaselt kõik tõed, mis olid enne tead on valed. Kuna kõik põhines kristliku maailmvaatel. Nietzche aga arvab, et jumalat pole olemas. 2
Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud
Seda nimetatakse potents'iks (lad. potentia võime, võimalikkus, suutlikkus) Liikumine - üleminek potentsist aktuaalsuseks. See üleminek eeldab alati põhjust, mis paneb ülemineku toime, s.t eeldab toimepõhjust. Aristoteles uurib oleva olemist, analüüsides muutusi, mis leiavad aset substantsidel. Liikumine ühest kohast teise on vaid üks sääraseid muutusi. Teised muutused käivad kvantiteedi (nt suurenema vähenema), kvaliteedi (nt haigestuma tervenema), suhete kohta, milles substants viibib (nt lähenema kaugenema) jne. Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe:
Platon ei usalda meelelist taju, kuna see viib tähelepanu üksikutele ja kaduvatele asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel. Teadmine on suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. See on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele. Platon eelistab üldist üksikule ja konkreetsele. Eelistab püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Ideed tõsiolevana Ideed teevad võimalikuks üldkehtiva teadmise. Platon arvab, et ideed on muutumatud, püsivad ja igavesed, need on väljaspool ruumi ja aega. Muutumine on näiliku tegelikkuse mõiste, varjudemaailma nähtus. Olev on olemuselt muutumatu ja igavene. Kõik, mis on häviv on ajaga seotud. Ideed on olemas tingimatuna- tõsiolevad. Põhjus on põhjapanevam kui see asi, mille põhjus see on. Asjad jagunevad klassidesse selle järgi, milliseid ideid nad jäljendavad või peegeldavad. Platon tahab juhtida meie tähelepanu mõistelisele, mõtlemist eeldavale osale, ilma milleta teadmine on võimatu
Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist? Mida tähendab väide "Jumal on olemas?" Antropoloogia - õpetus inimesest. Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet.
3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida. Filosoofia väärtus: Olemas 2 liiki väärtuseid: 1) Instrumentaalväärtused (N: tõukoer teistele näitamiseks) 2) Iseväärtused (N: krants armastus tõeline hinnatakse teda enda pärast) = FILOSOOFILINE VÄÄRTUS. Filosoofia distsipliinid: Eetika, metafüüsika, loogika, kunsti-, ajaloo-, religiooni-, teadus-, poliitika-, vaimu-, inimese-, keele-, filosoofiafilosoofia. 2. Objektiveeriv ja mitteobjektiveeriv mõtlemine. OBJEKTIVEERIV MITTEOBJEKTIVEERIV Täppisteadusele omane Filosoofiline mõtlemine Tehnoloogia Kosmoloogia Manipuleeriv Näeb seda, mis ON
Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Nähtuste maailma kuuluv asi on olemas üksnes seetõttu, et ta saab osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideedemaailma iseloomustus. Ideed on Platonil muutumatud, igavesed, ainulised, jagamatud jne. Liikumine, tekkimine-hävimine jne. Ei ole Platonil inimliku mõtlemise eksitus: olev ise jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Need kaks
see on ju meie enda valida, mida me teeme. Filosoofiline definitsioon: transtsendentne(väljaspool aega ja ruumi), ontoloogiline(ta on olemas tugevamas mõttes, kui kõik muud asjad, mis on ajutised, sest ta on alati. Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin
Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös. Seega: filosoofia võib olla nii õpetus, teadmiste süsteem, vaimumaailma maakaart kui ka professionaalne vaimne teraapia intellektuaalsete umbsõlmede lahti(h)arutamisel. Traditsiooniliselt jaotatakse oma suures mahus ja ääretus mitmekesisuses raskesti hõlmatava filosoofilise universumi osiseid, sh filosoofia küsimusi ontoloogia, epistemoloogia ja praktilise filosoofia valdkonda (eetika, sotsiaalfilosoofia mitmesugused harud, s.h poliitikafilosoofia ja õigusfilosoofia) kuuluvaiks. Kaks esimest koos loogikaga omakorda moodustavad teoreetilise filosoofia tuuma. Ontoloogia, olemisõpetus, on see filosoofia osa, mis käsitleb olemise (kr ontos) kõige üldisemaid printsiipe, fundamentaalsemaid struktuure ja seaduspärasusi. Arutlustes ei lähtuta
Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala
kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID
Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist. Ideaalses riigis on 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas
"Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev". lapseeas. · Loogika (2) · 367 a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks.
Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus
ka mõningates psühhoteraapia suundades. Platoni ideeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Kommentaar: tänapäeva arusaam on vastupidi - reaalseks nimetama näiva tegelikkuse muutuvat maailma. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole
jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest. taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat. · Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin esile kutsus on: lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde · Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade väljaspool ainelist maailma, muutus mulle "sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks" ja tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine
In täiuslikule jõusmine läbi jumalaarmastuse Meie tegevus on hea, kui see on armastuses jumala vastu. Teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed. Gnoseoloogia Loomulik teadmine, meeltele Üleloomulik teadmine, ebaselge ka mõistusele kättesaamatu, vahendatud tunnetus Ilmutus katet kergitama Mõni seisukoht teol õige, filo väär ja vastupidi. Pole ratsionaalselt vaja teada, kuidas veel kõndida, tuleb lihtsalt uskuda Teoloogiline praktiline teadus eelkõige. Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest. 2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias
Ent ,,ideed" ja ,,mateeria",teiste sõnadega ,,olemise" ning ,,mitteolemise" valdkonnad ei ole Platonil vastandatud võrdõiguslike ja võrdjõuliste alustena.Kuna ,,ideed" kujutavad endast tõeliselt olevat olemist,mateeria aga mitteolemist,siis ,,ideede" puudumisel poleks Platoni järgi olemas ka ,,mateeriat".Tõsi, mitteolemine on olemas paratamatult;veel enamgi-ta olemasolu paratamatus ei ole karvavõrdki olemise enense olemasolu paratamatusest väiksem.Selleks et mateeria võiks Platoni mõistes,s.t. ,,mitteolemisena" asju ja nende hulka ruumis eraldava printsiibina eksisteerida,on paratamatult vajalik ruumitute,ülemeelelise,ainult mõistusega tabatava terviklikkuse,jagamatuse ja ühtsusega ,,ideede" olemasolu.Siin tekib küsimus:millises vahekorras ,,ideede" ja ,,mateeria" maailmadega on meeleliste asjade maailm?Meeleline maailm,nagu Platon teda kujutles,ei ole ei ,,ideede" ega ka ,,mateeria" valdkond. Ta on midagi ,,vahepealset",nende kahe vahel
Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud. Viimane vastandakse traditsiooniga. Esimene küsilause: kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik? Kas selline küsimus tähendab traditsiooni katkemist? Metafüüsikat on üle 2000 aasta arendatud ja see on väljakutsuv küsimus. Küsimuse esitamine on äkiline, sest sellega on nii kaua tegeletud. Küsimuse esitamine peab olema põhjendatud. Mis ajendab seda küsimust esitama? Ka sõna „metafüüsika“ kasutab erinevalt oma teoses, sest see võib tähendada erinevaid asju – vana traditsiooniline metafüüsika ja tulevane metafüüsika
Mõisteid ja küsimuseasetusi kui teoreetilisi vahendeid selle situatsiooni mõtestamiseks võis leida aga varasema kreeka filosoofia traditsioonist. Platon koondaski selles seni eraldi arendatud ontoloogilised, epistemoloogilised, eetilised ja poliitika-filosoofilised küsimuseasetused üheks terviklikuks õpetuseks, mis püüab leida inimeksistentsi ajalooliselt ilmnenud vastuoludele lahendusi igaviku vaatekohalt. Selle lahenduse aluskomponendiks sai Platoni olemisõpetus, tema ontoloogia. Mõistagi ei seisnenud tema poolt arendatud inimeksistentsi kogutõlgitsus selles, et ta oleks varasemate mõtlejate arutluskäike valmiskujul üle võtnud, vaid kujunes kriitilises dialoogis oma eelkäijatega. Nii võib Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks pidada kogu kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageeris ta oma õpetusega aga sellele intellektuaalsele väljakutsele, mida
Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Aristoteles ideeõpetuse kriitika. Platoni ideed andsid teadmisele igavesed ja muutumatud objektid: teadmine hõlmas üldist ja abstraktset, mitte meelelise maailma üksikjuhtumeid. Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia
■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad
meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles seega eseme suhtes primaarne. Seetõttu tekkiski nominalistide ja realistide vaidlus. Realism: omane eelskolastilisele mõtlemisele Duns Scotus oli mõõdukas realist. Eriugena ka. Nominalism: Roscellinus, seadis kolmainuse kahtluse alla ja läks kirikuga vastuollu. Ocham oli ka nominalist. 1) Üldmõisted, olles primaarsed, muutumatud ja igavesed, on esemetest reaalselt lahsus, ürgsemad ja tõelisemad. Universalia ante res (realistid) 2) Üldmõisted on vaid tuletised olemasolevaist esemetest, nendest abstraktsiooni teel saadud, tegelikkuses esinevad vaid nimetustena (nomena). Ese on ürgsem kui tema mõiste. Universalia post res (nominalistid). Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: 1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee)
u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia
annaabi.ee 
