Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia 5. Kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoof, iidol, filosoofid, iidolid, otsustus, bacon, kant, valitsejad, baconi, uskuda, esiteks, inimaru, descartes, tunnetuse, abstraktselt, tarkuse, selleni, harjunud, koopad, inimsoo, kanti, nelinurk, aprioorse, puhtast, hegel, subjekt, predikaat, arvavad, valitsemisvorm, selliseks, ühtekuuluvustunne, ideeõpetus, meeltega, paljudele, igavesed1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma
Metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis
Jorgen Alasoo IATB113080 Mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näitega. Posteriori tunnetus on sõltuv kogemusest, ta algab kogemusega, ta on empiiriline. A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud)
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi
Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kui ta tagasi pöördus, rajas ta rajas kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Oma õpilastele oli Platon pooljumal. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Teosed:
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:
Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse
Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus
Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus
ruumilisuse ja ajalisuse põhimõisteid. Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu. Taju ei ole olemas nendeta. Igasugune taju peab suhtestama inimteadvuse põhiliste toimimisviisidega. Taju eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo- (inimlik kogemus) Viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista. Aru kategooriad- 12 tki. Kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistuslik käsitlemine. Aru kategooriad puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses. Mõistuse ideed- aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus.
ärkvel oleva inimese mõtted. Bacon, F: Novum Organum, ilmus 1620 1) Nimetage kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Inimene on liiga enesekindel. Ta arvab, et kui tal on teadmised, siis omab ta võimu looduse üle. Teisalt ta ei kasuta oma aru. Tähelepanu oleks vaja rohkem juhtida mõttetööle, mitte harjumustele. Kuna inimesed ei oska oma võimu looduse üle õigesti kasutada, peaks ta kasutama oma aru, et sellega toime tulla. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Baconi meetodi mõte rajaneb sellel, et tuleb mõelda kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada
FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogide ennustustesse, ennetesse (n-ö saatuse märguannetesse) jms. Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Bacon mõtestas omamoodi Platoni koopamüüti ning leidis, et iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike moonutab. Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel see koguni puudub
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.
Igale kehaosale vastab üks hingeomadus. Pea juurde kuulub mõistus, rindkere juurde tahe ja alakeha juurde iha. Iga kolme hingeomaduse juurde kuulub omakorda üks ideaal. Mõistus peab püüdlema tarkuse poole, tahe peab üles näitama vaprust ja iha peab ohjeldama mõõdukusega. Alles siis, kui inimese kolm osa talitlevad ühe tervikuna, saab inimene harmooniliseks. Platon võtab need kolm osa eeskujuks riigi ideaali välja töötamiseks. Riigil on nendeks kolmeks osaks valitsejad, valvurid ja tootjad. Nii vastavad hinge osad ühiskonnaklassidele riigis. Tootev klass moodustavad riigi aluse, igale töölisele on vastavalt tema loomulikele kalduvustele kätte näidatud tema ülesanne. Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest. Teise klassi moodustavad sõdurid, kes kaitsevad riiki väljaspoolt ohtu kujutavate vaenlaste eest. Kolmandana tulevad valitsejad, kes juhivad riiki
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada
See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus kõige puhtamal kujul ei ole suunatud teisele inimesele, vaid tarkusele, teadmisele ja hüvele
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant)
on mõtiskletud üle maailma ning nii mõneski kohas on kujunenud välja filosoofilised traditsioonid. Selle alusel püüan lahti seletada, mida tähendab üldmõistes filosoofia. Tutvustan selle algust, rajajaid ning keskendun rohkem filosoofia juurtele ehk antiikfilosoofiale. 3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras. Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele. Enamasti vaadeldakse filosoofia ajalugu kui kultuuriajaloo emotsionaalset ja vaimset vormi. Selles peegelduvad ühiskonnas, inimeste hoiakutes ja mõttemallides toimunud muutused kõige teoreetilisemal kujul.
tähenduses. · meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tänapäeval tavapärases tähenduses. Platoni arvates on olemas näiteks · inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. · õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee. · juuste-idee, riigi-idee, pori-idee Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et · valitsejaks või sõjameheks saavad vaid need, kellel on vastavad loomulikud eeldused, käsitööliseks võib aga saada igaüks. Ei, nii Platon ei arvanud. Igaks tööks peavad Platoni arvates olema loomulikud eeldused. · valitsejad on kõige väärtuslikum seisus - teised on vähemväärtuslikud, kuid vajalikud on nad kõik.
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr
Nimelt kujutab riik suuremalt, mis inimeses väljendub väiksemalt see tähendab, et riik on hiiglaslik inimene. Platon ja Aristoteles mõlemad arvavad, et inimese sotsiaalsus on vältimatu algtõde. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Platon usub, et inimene on oma põhistruktuurilt riigiga samasugune, omades samu elemente. Hinge osad vastavad ühiskonnaklassidele riigis. Platoni ideaalriigis on kolm ühiskonnaklassi: töölised, valvurid ja valitsejad. "Me ei ole oma loomult ühesugused. Meil on erinevad kalduvused, üks sobib ühe, teine teise töö jaoks.""Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest."5Töölised hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Valvurid tegelevad riigi kaitsmisega vaenlaste eest ja nad on valitsejate määruste kindlustajad ja kaitsjad. Valitsejad, kelleks on filosoofid, tegelevad riigi juhtimisega
lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab. Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.Platoni arust on ainult filosoof kohane rahvast juhtima. Platoni elulugu Platon ( 427 347 eKr) Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20- aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures, oli kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse.
sedasi, et mida rohkem näiteks mina mõnda köögikombaini uurin, seda rohkem saan ma teada tema tööpõhimõtetest. Ma tean küll seda, et nupule vajutades hakseldab kombain porgandi ära, aga uurides väiksemaid detaile, saan ma teada, kuidas täpselt tööprotsess toimub. Selle võrra olen ma niiöelda ideederikkam, kui mõni teine, kes ei vaevu pilkugi heitma sellele, kuidas masin toimib või mis tema sees on. Francis Bacon Bacon esitab oma töös uut teaduslikku meetodit, mis põhineb süstemaatilisel teadmiste kogumisel füüsilisest maailmast vaatluste ja katsete teel. Bacon mõistab hukka ,,iidolid", mis takistavad tõeste teadmiste omandamist. Bacon ütleb, et iidolid ja väärad mõisted on inimaru juba hõivanud ja on selles sügavalt kinni. Iidolid on Baconi sõnul tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik
"Cogito, ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas) Descartes'i dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Lisaks sellele on veel olemas okasionalism, mille kohaselt Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma ning kooskõlastab keha ja vaimu tegevust; ning parallelism (ettemääratud harmoonia teooria): keha ja vaimu kooskõla toimub algse ühekordse jumaliku kooskõlastamisakti tagajärjel. Kant sõnastab oma teoreetilise filosoofia põhiküsimuse lihtsalt: mida meil on võimalik teada? Teadmise all mõistab ta sealjuures sellist tunnetust, mis rahuldab juba Platonilt ja Aristoteleselt pärinevat teaduslikkuse ideaali, s.t. on rangelt universaalne ja paratamatu teadmine teadmine, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just nii ja ei saa olla teisiti
annaabi.ee 
