Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia 3. loeng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
antropoloogia, filosoofiline, kujutlusvõime, etoloogiline, konstruktivistlik, strukturalistlik, psühholoogiline, kasutust, eristama, kosmosristoteles, intellekt, saladus, isandtropoloogiavada, millisele, omased, fenomenoloogiline, muust, elavast, halvemlgest, jõgi, mikrokosmos, kõiges, suuteline, põhikomponendid, nauding, palge, valitsema1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge.
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika)
millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.
palju lihtsamalt ja loogilisemalt asjasse suhtuda. Samas on minu arvates kindlasti vajalik, et inimese elus tekiks see hetk, kus peaks küsima oma elu eesmärkide, põhjuste jms kohta. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage Maailm on lõputu sfäär ning seda on inimesel üpris võimatu hoomata, sest kogu nähtav on ainult nähtamatu täpp looduse avaruses. Inimeste kujutlusvõime ja mõtted aga ei küündi selleni. Inimene ise on selles määratu suures maailmas samamoodi vaid tilluke osa, on lõpmatuse ja olematuse vahel - lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Sageli usuvad inimesed, et teavad ääretult palju, oskavad erinevaid asju, milleks on reaalselt võimeline vaid looja. Inimesed on igat moodi piiratud, sest äärmuslikkused on meile vaenlased ja me ei taju neid,
endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole
käia ära poole jalaga teispoolsuses. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted? Hügieeniks nimetab Nietzsche Buddha õpetusi mille kohaselt tervenemiseks tuleb kõige pealt vabaneda vimmast erinevate asjade üle. Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust. 3.Nädal 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia,
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat
· Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba · Kosmoloogia retoorika õpetajana. · Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt · Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism, jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest. taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat. · Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin esile kutsus on: lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde
Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele
viljakaks mõtteks. · Tunnetusteooria · Aristotelese jääv väärtus · Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on · Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr
Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17
a) empiirilised meelelisest kogemusest; b) aprioorsed kogemusest sõltumatud c) loogilised nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik 2 Platon ,,Thaeidetos" Teadmine on põhjendatud (mõtestatud) tõene arvamus. Epistemoloogia. Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Saamise filosoofia. Herakleitos
Sealjuures tugineti sageli hinge lihtsusele. Kosmoloogia uuris maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu. EPISTEMOLOOGIA Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. SAAMISE FILOSOOFIA kõik on pidevas muutumises
uurijaid, ükskõik kui targad nad ka oleksid. 1. Ekslike või tühiste autoriteetide uskumine 2. Selle uskumine, mida tavakohaselt õigeks peetakse 3. Laialtlevinud eelarvamuste küüsis olemine 4. Omaenda teadmatuse varjamine oma väärteadmiste demonstratiivse esitamise taha. Kuid teisest küljest rõhutas ta rohkem kui Thomas jumaliku valgustatuse olulisust inimese arusaamisvõimele. R. Bacon oli veel tugevalt kinni neoplatonismis. Ta väitis, et kogu meie filosoofiline mõte pärineb jumalast, mitte aga inimintellektist endast. Duns Scotus (1265 - 1307) Ta püüdis korrigeerida Aquino Thomas´e ketserlust. Meil on sama olemus mis jumalal, erinevas on kvantitatiivne. Intellekti käivitab tahe: tahe otsustab, mille üle mõistus mõtleb, tahe käsutab intellekti. Tahe valib ka objekti, millele intellekti rakendatakse.. Nagu jumala tahe, nii on ka meie tahe täiesti vaba oma valikutes. Duns´i arvates Thomas eksis, kui ta arvas, et tahe on alati mõistusepärane
inimesi. Me oleme kuskil keskel: meil pole kindlaid teadmisi, aga samas pole me ka täielikult teadmatuses. o Maailm on lõputu sfäär, mille keskpunkt asub kõikjal, piirjoon mitte kusagil. Tegelikkusega maname esile ainult aatomeid. Kuid kui võrrelda kõikvõimsa maailma kõrval kõige väiksemaid looduses esinevaid organisme, näeme, et ka tibatillukeses aatomis on nii palju suurt, milleni inimese kujutlusvõime ei küündi. Ääretu loodus tibatillukese aatomi sees. o Ehk olemine olematuse ja olemise vahepeal. Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Kõik teadmised on oma uurimisvaldkonna ulatuvuses lõpmatud Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? o Loomus on esimene harjumu ja esimene harjumus ongi loomus. Kõik võib muuta loomulikuks
k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 14 Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli ,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil.
stiili tõttu. Aischylos kr näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kr näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides kr tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud. Pythagoros kr matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kr matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kr matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi Eratosthenes kr matemaatik, geograaf, astronoom
Kunagi oli muusikat vaadledud paraleelselt retoorikaga. Muusika pidi inimesi veenma, olema selline, et suudab inimestele mõju avaldad, veenda milleski. Kui muusikat hakati vaatama kui kunsti, siis tulid paljud muutused: tähendas teatud struktuuri. Ülesehitus muutus. 2ks muutuseks: vähem oluline oli subjekt kes muusikat kuulab, olulisem see mida kuulab. Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess. Igal kuulajal on vastutus teose ees. Kontemplatsioon puhastatud tajumine. See mida kunstiteosest saame, ei tulene emotsioonidest mis meid tabavad vaid kuidas mõistame teose olemust. Heliteose väärtus on tema sisemistes korraldustes. Hanslick. Muusika kuulamine muutus vastutuslikuks tegevuseks, moraalseks. Nietzsche
Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Pärismaalase mõtlemise eripärad. 1962 "Metsik mõtlemine". Kirjeldab pärismaalaste loogilise mõtlemise põhivorme kolme tunnuse kaudu: Konkreetse teadvus -- klassifitseerimise viis, kus primaarne on konkreetne
revolutsioonijärgne periood (algab taas normaalse teaduse areng). 6. PILET SOKRATES, TEMA MEETOD JA KÄSITLUS TÕEST I. KANTI FILOSOOFIA Sokrates valis filosofeerimise vormiks dialoogi, mis eeldab vestlejate vahetut kontakti, ühist teostamist. Elu ilma dialoogita pidas ta mõttetuks. Ta ei pidanud ka kirjutamisest lugu. Sõnades 'ma ei tea mitte midagi, ent siiski tahan ma koos sinuga mõelda ja uurida' peitubki tema filosoofiline meetod. 'Ma tean, et ma midagi ei tea' näitab seda, et Sokrates ei olnud kunagi rahul ja ei lasknud ka teistel rahul olla. Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise meetod, täpsete määratluste kindlaks tegemise viis. Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse ja klassidesse jagades, Sokratese puhul induktiivselt (loogiline järeldamine üksikult üldisele). Ta püüab koondada erinevate nähtuste analoogsed jooned ja tehe nende sarnasuse põhjal üldistusi
...............26 3.2.6. Arhetüübid................................................................................................27 3.2.7. Vari..........................................................................................................29 3.2.8. Neuroos....................................................................................................31 3.2.9. Unenäod...................................................................................................32 3.3. Jungi antropoloogia......................................................................................32 3.3.1. Inimesest üldiselt.......................................................................................32 3.3.2. Individuatsioon..........................................................................................34 3.3.3. Jung eetikast..............................................................................................37 3.4. Jungi põhikontseptsioonide seos teoloogiaga...............
unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on ajalooline juhuslik; selle juhuslikkuse puhul on see, et see sündmus on tähenduslik kristlastele. Ajalugu peaks taotlema seda, et millel on tähenduses inimelu terviku jaoks. Seminar 2. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes. Ka see teos on filosoofia legitiimsuse suhtes. Tunnetusteooria – epistemoloogia. Vastandub metafüüsikale (traditsiooniline filosoofiline tegelemine). Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel. Windelband: transtsendentaalne aksioloogiline subjekt, subjekt konstreerib meetodi; ja teaduslik objekt (ühine kantiaanlik lähenemine, teaduslik objekt alles luuakse; see pole valmis kujul ette antud). Objekt ehitub ülesse subjektiivse ehitamise käigus.
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade ko
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus
asemel. Varem seletati autori seletust asja (kolmanda) kohta. Nüüd hermeneutika keskendub autorile. Karl Astile mõistmine ring — üksikosadest terviku ja tervikust üksikosade vaim (analüüs ja süntees). Hermeneutikad jagunevad: TEHNILINE HERMENEUTIKA- on distsipliin, mille taotlus on anda hermeneutilisele tegevusele tehnilisi juhtnööre.Hermeneutiline tegevus seisneb eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises ja tõlgitsemises. FILOSOOFILINE HERMENEUTIKA- see käsitleb hermeneutilisi probleemi filosoofilselt, st küsib üldiselt märkide, sümbolite ja keeleväljendite mõistmise ja tõlgitsemise võimalikkuse järele.Niisuguse hermeneutika väljakujundajaks võib pidada Wilhem Diltheyd.Teda ei huvitanud hermeneutika juures mitte niivõrd korrektse tõlgitsemise reeglid, kuivõrd järgmised küsimused: milline on mõistmise kui tunnetusprotsessi eripära teiste tunnetusliikidega võrreldes,
kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762). 1 2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia, teadus) maailmavaadete vahel. Müüdi mõiste, kreeka mütoloogia puudujäägid maailma seletamises, mis soosisid filosoofia tekkimist. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See,
*) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond * Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see seepärast, et kõik kaubateed Idast tulid sinna piirkonda, kust saadeti asjad edasi Euroopasse ja koos kaupadega liikusid ka teadmised edasi. -) Esimesed filosoofid olid palju rändavad kauplejad. * Juri Lotman on kujutanud kultuuri kui rakku, mille keskel on alati tuum, mis on seotud kõige vana teadmistega, kuid muutused toimuvad alati piiridel, kust kaudu tulevad uued ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri.
· Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oodata tänapäeval ilu. Kas ilu on midagi loomulikku või looduslikku või midagi,
Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid aastaid, siis oleks ta parim filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest. Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat uurimist nimetati filosoofiaks. Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Siit jääb mulje, et filosoofiliste küsimuste arv peaks teaduse arenedes kahanema. See on positivistlik (vt positivism) arusaam, mille kohaselt filosoofia uurimisvaldkond on kogu aeg ahenenud ning hõlmab lõpuks vaid tunnetusteooria probleeme. Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs.
annaabi.ee 
