Mahleriga, kelle kutsel juhatas seal Verdi reekviemi. Oli ka üks esimesi itaalia heliloojaid, kes kirjutas tummfilmidele muusikat (“Saatanlik rapsoodia”/“Rapsodia satanica” (1915) ja “Päikeselaul”/“La canzone del sole” (1934)). Ooperite sisude lühikokkuvõtted 1. W. A. Mozart “Le nozze di Figaro”/”Figaro pulm” (K.492, 1786) on koomiline ooper neljas vaatuses, mille libreto on kirjutanud L. da Ponte, mis põhineb P. Beaumarchais ´koomilisel näidendil. Figaro pulm on Beaumarchais´ triloogia teine osa, mis räägib ühest “hullumeelsest päevast” (“la folle journée”) Sevilla krahv Almaviva valdustes. Rosina on nüüdseks krahvinna. Dr. Bartolo tahab krahvile kätte maksta, plaanitsedes ise Rosinaga abielluda. Krahv Almaviva on mandunud oma “Sevilla habemeajaja” päevadega võrreldes (1. osa) plaanitsevaks kiuslikuks seelikukütiks. Olnud suuremeelselt andnud Figarole koha oma toapoisiks, üritab ta nüüd kasutada
Tema libretod lähendasid ooperit valgustusajastu kodanlikule draamale, tema tekste iseloomustab suur musikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda tavapärast naeruvääristamist. Ooperi 11 tegelast moodustavad ainulaadse karakterite galerii, alates aadellikult suursugusest ja oma väljenduses pigem tõsisesse ooperisse sobivast krahvinnast kuni armuvalus vaevleva paaz Cherubino meisterlikult kujutatud naiivsuseni.
Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism, kus peategelane kannatas ebaõiglase kohtlemise ja raske elu = saatuse tõttu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. · Melodraama on teksti deklameerimine muusika saatel või muusika kõlamise vaheaegadel. Esimene täismõõduline melodraama oli Russeau "Pygmalion" (1770) 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur 1598 Firenze, krahv Corsi palee; Peri ja Rinuccini ,,Daphne" 1600 Firenze, Palazzo Pitti; Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Peri (+ Caccini) ja Rinuccini ,,Eurydike" -- uue zanri esimene avalik näitamine (Caccini oma esitati tervikuna 1602 samuti Palazzo Pittis) 1607 Mantua, hertsog Gonzaga sünnipäev Monteverdi ja Striggio ,,Orpheus" 1637 Veneetsia, 1. avalik ooperiteater (San Cassiano)
Samuel Scheidt Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos. Heinrich Schütz(1585-1672) Teda on nimetatud saksa muusika isaks, õigustades seda sellega, et ta oli õpetanud kõiki heliloojaid kirjutama muusikat saksa keeles. Muusika loomine algas tema jaoks sõnadest. Sündis Saksimaal varaka kaupmehe pojana, vanemate soovil läks ülikooli õigust õppima, kuid krahv Moritz astus sellele vahele ja andis talle raha, et ta võiks muusikaliselt end Veneetsias harida. Veneetsias viibis ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna kapellmeistriks. Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured kapellid olid lagunenud või virelesid. 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga.
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus..........................................................................
Homoerootilisusel olid XVII-XIX sajand saksa kultuuris sügavad 16 ajaloolised juured. Tugevaid homoerootilisi värvinguid on tunda „tormi ja tungi“ ajajärgu saksa luules, mida iseloomustas nooruse ja sõpruse vaimustatud kultus. (Johann Wilhelm Ludwig Gleim, Christian Fürchtegott Gellert jt), ja saksa romantikute teostes (Heinrich von Kleist). (Kon, 2002: 212) Kõige tuntum ja avameelsem romantismiaegne saksa homoerootiline luuletaja oli krahv August von Platen (1796-1835). Tema luule on eranditult karske ja käsitleb peaasjalikult autori vastuarmastuseta armastust noormeeste vastu. Nüüdseks on Ziegenis loodud von Plateni- nimeline memoriaalraamatukogu, maailma suurim saksa homoerootilise kirjanduse kogu. Palju tuntud on Friedrich Nietsche (1844-1900). Teda valdasid homoerootilised tunded ja need avaldusid tema loomingus. Friedrich lähtus Antiik-Kreekast, leidis Luna-Itaalias tõelised
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
konkreetne kaljuronimine. Tegime palju pilte a la ,,mägi ja ise" . Laskusime väga järsku rada pidi otse laagri alla. Õhtul kaljuseina vaadates oli hea tunne enese proovilepanekust. Laulsime ja olesklesime õhtul lõkke ääres, koos brändiga. 22. august , neljapäev, matka 3. päev Hommikust, päikeseline päev! Taamal pakutavast loodusfilmist olime juba küllastunud, nii pakkisime laagri kokku ja asusime rännakule läbi varjuliste kuusemetsaaluste , üle mägiojade mäekuru poole, millega me eelnevalt pikalt silmsidemes olime. Piirkond on asustatud lehmakarjadega, kes kõnnivad kaelakellade saatel vabalt ringi.
Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse.
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
füüsilist surma muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. Detektiivses süzees on osavalt kokku põimitud mitmetasandilised opositsioonid, nagu teadus ja riik, fanatism ja tolerantsus, mehelik ratsionaalne ja naiselikemotsionaalne eluhoiak. Vetemaale tüüpiline tähenduste vertikaal, millel saab liikuda situatsiooni/tegelase olmelistelt tähendustelt kuni müütiliste ja arhetüüpseteni, kehastub vahest kõige täiuslikumalt komöödias ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974). Pealkiri viitab kõrgkomöödia isale Moliere'ile. Lugu sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too nad üle trumpab, võinuks anda nõukogude elu puudusi paljastava kommunaalsatiiri, kuid nimitegelase ambivalentsusest johtuvalt tõusevad esile teised tähenduskihid. AnneMai, keda kutsutakse Pühaks Susannaks, on väga vastuoksuslik tegelaskuju:
Kummaline, aga Krista ja Juhani väsimusemärkideta abielu pole matkinud ühtegi etalonpaari. Kunagi õhati "Waterloo silda" vaadates, aga kummagi lähikonnas pole nooruses olnud niisugust abielu, mille eeskujul tahtnuks enda oma üles ehitada. Kõik on iseõppimise ja elukogemuse vili. Aga on mõned reeglid ja silmaga nähtamatud asjad, mida mõlemad oma jutus aeg-ajalt rõhutavad. Juhan: "Meil on kummalgi oma käimised ja huvid - ei kujuta ette, et hommikust õhtuni oleksime ninapidi koos. Ja kunagi pole me teinud teineteisele takistusi, et ei tohi minna sinna või tänna." Krista: "Vastupidi. Just erinevate seltskondadega suheldes tekib kasulik võrdlusmoment - et Juhan poleks kunagi nii teinud või mingil juhul niimoodi öelnud. Läbi elu on see talle minu silmis palju mõttelisi plusspunkte toonud." Kajandute rutiinivastaseid vitamiine võiks jäädagi üles lugema: vähemalt üks süstamatk ja talvine suusa-
Ta abiellus 18aastaselt kaheksa aastat vanema naisega, nad said tütre ja kaksikud pojad. 1587 läks ta Londonisse ja hakkas näitlejaks ja dramaturgiks. Ta sai Globe teatri kaasomanikuks. 1611 pöördus ta kodulinna tagasi. Tema eluajal ilmusid trükis kaks poeemi ja üle 150 soneti, ühtegi näidendit ei ilmunud. Tema testament leiti 150 aastat peale tema surma. Pole kindel, kas kõik teosed, mis väidetavalt on tema kirjutatud, seda ka päriselt on. Variandid on nt, et Derby või Oxfordi krahv võis need kirjutada, Elisabeth I, Bacon või Marlov. 1623 ilmus ,,Shakespeare kogutud näidendid". Ta on kirjutanud 36 näidendit. I periood 1590- 1599. Siis kirjutas ta ajalookroonikaid (,,Richard III", ,,Henry IV"), komöödiaid (,,Suveöö unenägu", ,,Tõrksa taltsutus", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,nagu teile meeldib", ,,Windsori lõbusad naised", ,,12. öö") ja tragöödiaid (,,Romeo ja Julia")
kohtuprotsessi. Ta andis kõige kohta otsese, täpse ja täiesti rahuldava tunnistuse, misstõttu vürst algusest peale kohtu alt vabastati. Ta mõisteti kergendavaid asjaolusid arvesse võttes viieteistkümneks aastaks Siberisse sunnitööle. Vürst sattus tänu Jevgeni Pavlovitsi püüetele ja hoolitsusele jälle Sveitsi, Schneideri raviasutusse. Aglaja abiellus pagulaskrahviga. Hiljem ilmnes, et see krahv polnud mingi krahv, ja kui oligi pagulane, siis mingi tumeda ja kahtlase loo pärast. Järgnes veel hunnik üllatusi, millest võiks veel omaette raamatu kirjutada. Iga inimene leidis oma saatuse... l"Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei
17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast
Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti
Pealkiri tuleb ka sellest, et Lerantov käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldanudki tema eluajal. Aastatel 1837-1841 saavutas Lermontov luule küpsuse, aga seevastu kirjutas vähem. 1838 kirjutas Lermontov teose ,,Meie aja kangelane", kus ta püüab olla maksimaalselt objektiivne ega panna sisse positiivseid või negatiivseid kangelasi. 5. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik.
Oidipus oli Teeba päästja ning ,,süütu" nagu Perikleski. Vasturääkivus näidendis: Teeba asus Spartas ning oli Ateena vaenlane, kuid Delfi oraakel andis ennustusi. Aischylose loogika järgi oleks pidanud Oidipus võitjana asjast välja tulema. Sophokles valis sellise müüdi, kus loogika ja intellekt olid seotud. Aischylosel oli inimene kõrgele tõstetud ja mingil tasandil suhtles jumalatega. Sophokles paiskas aga inimese tagasi maa peale pimedusega lüüasaanuna. Oidipus torkab endalt silmad peast ning just sel hetkel hakkab ta tõde nägema, enne nägijana oli olnud ta tõe suhtes pime. Aischylos uskus inimese lähedusse jumalaga ning ülistas Ateenat, Sophokles oli aga konservatiiv ning pöördus jumaliku tõe juurde tagasi. Oidipus ei olnud tegelikult süütu ning tema surm rahuldas jumalate tahtmist.Sophoklese inimene ei näe ei oma tee algust ega selle lõppu, on nagu pimedusega löödud. Nii torkab ka Oidipus endal silmad peast välja,
John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta ei ole ilus laps, vastupidi. Ta ei vasta ühelegi tolle aja iluideaalidest. Tal on ilmetud näojooned, sirged hallikad juuksed, tema silmad ei sära, pole tal punaseid põski ega huuli jne... Ka see suurendab sallimatust tema vastu ning seda talle ka koguaeg öeldakse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutatakse tema kallal ka vaimset vägivalda. Ühel päeval kui John talle jälle kallale tuleb, julgeb Jane lõpuks vastu hakata ja end kaitsta. Muidugi kui teenijad tulevad, räägib John, et Jane tuli talle ise kallale ning tema tädi laseb ta karistuseks panna punasesse tuppa. Seda tuba kardab Jane kõige enam, kuna majas räägitakse,
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3. Iseloomusta Werterit (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Milline on Wertheri maailmapilt? Arutle
kohtuprotsessi. Ta andis kõige kohta otsese, täpse ja täiesti rahuldava tunnistuse, misstõttu vürst algusest peale kohtu alt vabastati. Ta mõisteti kergendavaid asjaolusid arvesse võttes viieteistkümneks aastaks Siberisse sunnitööle. Vürst sattus tänu Jevgeni Pavlovitsi püüetele ja hoolitsusele jälle Sveitsi, Schneideri raviasutusse. Aglaja abiellus pagulaskrahviga. Hiljem ilmnes, et see krahv polnud mingi krahv, ja kui oligi pagulane, siis mingi tumeda ja kahtlase loo pärast. Järgnes veel hunnik üllatusi, millest võiks veel omaette raamatu kirjutada. Iga inimene leidis oma saatuse... "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades
Lihtne, naiivne, ullike. 16. Vanatüdruk Miina ligi 30, elutud ja tuimad silmad, lai nina, tugevad jalad. Teda polnud vist keegi kunagi armastanud ja näis, nagu ei võiks ka tema kedagi armastada. Tahtis last. Saigi Jaagupiga lapse. Andres ajas ta Vargamäelt ära (patu pärast, polnud abielus). 17. Rätsep Taar lüheldane, matsakas, värske näovärviga, elavate ja lapselikult heledate ning süütute siniste silmadega, mis aina nagu naeratasid. Laulda võis hommikust õhtuni, kui poisid-tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu ainuüksi Taarile. Isamaalane. Kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oskas vilistada, oli sellega karjapoistele eeskujuks. 18. poeg Andres talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui puudus ka õndsal emal
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus................................................................
tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma 8. I Eepos. Homerose ,,Iliase" või ,,Odüsseia": ülevaade süzeest; peategelaste iseloomustus; II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses EEPOS- "Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
Seisus ei luba aga tal noormeest armastada. Ainus, mida ta teha saab, on piinata Theodorot. Pealkiri sellest, et endale ta noormehel läheneda ei lase, aga teistele ka läheneda ei lase. Diana kõrgest soost austajate vandenõu Theodoro'i vastu otsustatakse ta ära tappa. Theodoro on ise sellest kõigest väsinud ja otsustab Napolist ära sõita Hispaaniasse. Theodoro'l on teenija Tristan, kes nuputab intriigi, et peremees ära ei läheks. Räägib, et Napolis on krahv, kelle poeg õppis Maltal ja rööviti türklaste poolt. Tolle poja nimi oli samuti Theodoro. Tristan riietub ümber kreeka kaupmeheks ja läheb krahvi majja. Jutustab loo, kuidas tema isa ostis türklaste käest poisi, kelle nimi oli Theodoro. Vana krahv tormab Diana majja ja otsib Theodoro üles. Theodoro ja Diana võivad nüüd abielluda. Theodoro on aus ja südametunnistusega noormees ning ei taha seda intriigi ära kasutada ning tunnistab kõik üles.
täidaks terve peatüki, mis oleks võib-olla vägagi õpetlik, kuid kindlasti vähe lõbu pakkuv meie lugejatele. Seetõttu ütleme vaid niipalju, et hetkel, kus nii paljude viljatute uurimuste tõttu olime juba lootuse kaotanud ja valmis loobuma otsingutest, leidsime lõpuks, juhituna meie kuulsa ja õpetatud sõbra Paulin Päris' nõuannetest, ühe fooliokaustas käsikirja, mis oli registreeritud, ei mäleta enam hästi, kas number 4772 või 4773 all ja mis kandis pealkirja: «Härra krahv de la Fere'i mälestused mõningate sündmuste kohta Prantsusmaal kuningas Louis XIII valitsuse lõpul ja kuningas Louis XIV valitsuse algul.» Võib kujutleda meie rõõmu, kui me seda käsikirja lehitsedes, mis oli meie viimane lootus, leidsime kahekümnendal leheküljel Athose, kahekümne seitsmendal Porthose ja kolmekümne esimesel Aramise nime. Peaaegu imepärasena tundus meile täiesti tundmatu käsikirja leid ajajärgul, mil ajalooteadus on saavutanud nii kõrge taseme
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on p�
Enn Vetemaa draamas(s 1936) Ta on selline rikkalik ja pillav tegelane, et tal on identiteete rohkem kui üks. Ta on draamakirjanikuna kuidagi eraldi teema. Ta on sündinud Tallinnas. Ta õpib muusikat, koolitab end heliloojaks ja kirjutba ka 60ndatel aastatel heliteoseid. Mingiks ajaks jätab ta selle katki, kuid vanemas eas on ta sellega taas tegelema hakanud. 1968 Illuminatsioonid ... 1972 Õhtusöök viiele 1974 Püha Susanna ehk Meistrite kool 1975 Jälle häda mõistuse pärast 1976 Roosiaed 1980 Nukumäng Luuletajast Vetemaast saab kõigepealt juba 60ndate keskpaigas proosakirjanik ja seejärel 60ndate lõpus draamakirjanik. Draamakirjanduse tähtsus selgineb 70ndate keskel. Ilmselt kõige tuntum näident on „Püha Susanna ehk Meistrite kool“. Üldiselt võiks tema draamaloomingu kohta öelda, et torkab silma see, et tekstid on väga kindalt konstrueeritud –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
