Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Feodaalkord, pärisorjuse kujunemine. Keskaja seisused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
senjöör, vasall, feodaal, vasallid, feodaalid, feodaalkord, orjad, feood, seisused, seisust, vaimulikud, töötegijad, tootva, pidasid, laade, laen, senior, suurfeodaal, hierarhias, haldusvõim, alluvad, oodati, lunaraha, rooma, ettevõtjad, raskemad, andes, maatükk, käsutuses, tasuma, sulasid, kohut, sajandiksvastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimus kiire linnade areng.Lääne-
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise
kus inimesed on omavahel õiguse või rahuga seotud. Kui erinevad hõimud satuvad omavahel vastamisi, siis mingeid kohustusi neil üksteise ees ei ole, võivad üksteist maha lüüa, kui tahavad, midagi sellest ei pruugi muidugi aga juhtuda. Kaks hõimu võivad teineteise jaoks olla lindprii staatuses. Kuigi hõimud olid tihti väga väikesed ja meenutasid perekondi, valitseti neis aristokraatlikult ning seega hierarhiliselt. Hõimu liikmed olid kuningad, ülikud, talupojad ning ka orjad olid ühiskonna osa. Hõimu tipus seisis kuningas, kellel oli u 50 sõjamehest koosnev saatjaskond, kes olid samuti ülikute kihist. Sünnieliit ( kuningad ja ülikud) erines oma eluvormis selgesti rahvahulkadest, kuid kaks teineteisest lahutatud kultuurikihti elasid ühiskonnas rahumeelselt koos. Talupoegkond sõltus ülikutest, kellele toodi reeglipäraseid annetusi ehk tavasid. Isand, kellele annetusi toodi, oli sõjamees ning tal polnud aega tegeleda
impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu
maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema . Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Vasall peab andma senjöörile: Sõjalist abi, Rahalist abi, Nõu Senjöör peab andma vasallile: Eestkostet ,Kaitset kohtus, Ülalpidamist, Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida!
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas? 10) Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted? Mõisted:
piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. Linnade mõõtu asulad püsisid peamiselt administratiivsete ja usuliste keskustena. Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Sügavaim madalseis tekkis 9-10 sajandil, feodaalsete kodusõdade ja võõraste rüüsteretkede tulemusena. FEODAALKORRA KUJUNEMINE. o Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks 11 sajandil seisnes võimukorralduses isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtekorraldusel. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis Karl Martell 8 sajandil oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood
Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust
jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad
Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
hooned hüljati. Näiteks London ja Verdun toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste linnadena. Linnaelu langusega kaasenes kaubanduse allakäik. Raha ei kasutatud enam nii palju.Lä- Eu pääses domineerima naturaalmajandus.Kaubeldi peamiselt ainult luksusesemetega. Naturaalmajandus oli möödapääsmatu sellises olukorras. Feodaalkord: Varakeskaja võimukorraldus oli isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkord.Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Sellist maatüki nim. lääniks ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks.Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast. Vasallidest said kohalikud asevalitsejad. Läänidest said perekonna pärusvaldused. Feodaalsuhete areng nõrgestas
viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid. Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline
Viikingite ühiskond- · Väljakujunenud maakonnad ja hõimude ühendused nt svealased ja götalased · Enamik skandilaavalasi olid vabad inimesed · Tähtsaid asju otsustasid taluperemehed ehk bondid · Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1. Hõimujuht ja tema naine (naisel on suur tähtsus) 2. Kuninga kaaskond ja oskustöölised 3. Talupojad ja ksitöölised 4. Orjad (träälid) Gamla Uppsala · Gamla Vana Uppsala oli 3.-4. Sajandil oluline viikingite usuline majanduslik ja poliitiline keskus · ?? · ?? Viikingite pikklaev- · Laevad, millega viikingid purjetasid olid suhteliselt väikesed (20-25m) · Laev kandis u 80 sõdalast · Madala süvisega · ?? · ?? Mütoloogia · Animism- loodsobjektide austamine · Esivanemate kultus · Maailm, ilmapuu- Yggdrasil - 3 tasandit, 9 maailma
sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast
haldusüksus) Uue riigi ajal tuli kasutusele vask. Madalamad ametnikud: · Kirjutajad pigem nagu arveametnikud. Kirjutasid üles kõik saagiga seotu. Tööinimesed e. hemud (talupojad ja käsitöölised). Talupojad töötasid maadel, mis kuulusid vaaraole, templile või mõningatel juhtudel ülikutele. Käsitöölised töötasid riigile või templile kuuluvas käsitöökojas. Talupoegi võib võrrelda pärisorjadega. Kõige all olid orjad. Orje oli vähem kui Kreekas või mujal. Egiptuse usk ja religioon Jumalaid oli ~750. Kõik jumalad aga polnud üle Egiptuse tuntud. Jumalad jagunevad kaheks: Üle Egiptuse tuntud jumalad (seotud maailmaasjade korraldamisega ning hea- ja kurjavahelise võitlusega) ja väiksemad kohalikud jumalad. Jumalaid kujutati zooantropomorfsetena e. loominimestena. Kogu Egiptsue ajaloo jooksul ei olnud esiplaanil ainult üks kindel jumal. Alguses ühendamise ajal
tähtsal kohal just sellepärast, et neil oli Saksamaal juba kirik reformeeritud. Herder: Saksa filosoof . Taunis sõdasid ja kangelaste tähtsustamist. Arvamusel, et rahvast tuleb harida ja kasvatada, mille tulemusena ei olegi riiki vaja. Tähtsal kohal oli patriotism. Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Feodaalsuhete algus on seotud Frangi riigi loomisega varakeskajal, sest Karl Martell oli see, kes pani aluse senjööri- vasalli suhetele. Senjööri ja vasalli suhte ehk läänistamine: · Senjöör oli maa valdaja. Tema läänistas maa koos talupoegadega vasallile, kes pidi vastutasuks olema truu sõjaväekohustuste poolest oma senjöörile. Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. · Vasallid olid kõrgaadlikud. Nemad said omakorda läänistada maad oma vasallidele, kes olid vastutasuks sõjaväes. Nendele kuuletuvad vasallid olid enamjaolt rüütlid või alamaadlikud. · Lään ehk feood- vasallile antud maa koos talöupoegadega
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused
senjöör ehk isand suurfeodaal; isik, kes Hansa Liit 12. ja 17. sajandi vahel jagas lääne Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud feood ehk lään maavaldus, mis saadi institutsioon, mis kujutas endast väeteenistuse eest, hiljem saadi maavaldus samaaegselt nii linnade kui ka väljaosta individuaalsete kaupmeeste vasall läänimees, feodaal, kes sai organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid senjöörilt sõja- vm teenistuse eest peamiselt kaubandus-majanduslikud, aga kasutamiseks maa-ala ja sellel elavad lisaks kaubvahetuse soodustamisele ja talupojad. reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid pärisori Feodaalist sõltuv talupoeg, ka poliitiliselt, näiteks aadli kellel puudub isiklik vabadus. Isand võib võimupüüdluste või muude konkurentide
Suuremad linnad jäid ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne-Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus: kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda e senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalliga suhetel põhinev feodaalkord. Frangi majordoomuste võim põhines arvukatele vasallidele ja neist moodustunud sõjalisele kaaskonnale. Sellist maatükki nimetati lään(sks Lehn - Laen) e feood. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis tasuda sõjameestele teenuste eest ja tagada enede ustavust. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatükki tagastama. Karl Martelli poliitikad jätkasid Karl Suur ja tema järglased. Läänidest said perekonna pärisvaldused
XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord
feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. Läänisuhe oli hierarhiline.
· Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus.
unustamatu mulje. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega
Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga. 1) Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel
Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord
annaabi.ee 
