Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fenomenoloogia meditsiinis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patsient, patsienti, õendushetk, fenomenoloogia, ahhaa, hinnangut, patsiendiga, arusaamise, osakonnas, lähen, tooma, hakkan, hüüdma, puudutuse, kuulas, juuresoleku, kuulis, karjetKodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab iseenesest olla alati patsiendi ähedal, kui ta seda vajab. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles: „Bob, ma lähen võtan kohvi ja karjun sinu eest.“.Või teine näide jutust „Puudutuse hetk”, kus oli selline
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool IÕ-1 nimi JUHTUMI ANALÜÜS Intensiivi praktika Tallinn ... aasta Sisukord 1. SISSEJUHATUS Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel
Olen väga õnnelik, kui näen, et mind oodatakse... ja et ma olen nendele vajalik... Ülemõde: Olete väga hea kandidaat, Malle. Sellist töötajat me just vajame. Kas olete valmis ülehomme tööd alustama? Malle: Muidugi olen! Ülemõde: Lähme siis, ma tutvustan teile haiglat ja uusi kolleege... Dialoog 2 Osakonnas. Vestluses osalevad haiglas õena töötav Annika Rest, uus hooldustöötaja Malle Soo ja hooldustöötaja Helene. Annika: Ahhaa! Meie uus töötaja? Malle: Nii see on. Minu nimi on Malle Soo. Annika: Meeldiv tutvuda. Annika Rest on minu nimi. Kõigepealt tuleb teile tutvustada patsiente ja nende probleeme. Meie osakonnas on haiged, kes saavad ise hakkama isikliku hügieeni eest hoolitsemisega. Nad söövad ise ja käivad WCs ise... Malle: Siis on minu kõige tähtsam ülesanne nende jälgimine ja teile ettekannete tegemine. Annika: Seda küll
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud.
kõrgete tasemeteni. Patsientidel, kes kardavad anesteesiatvõi operatsiooni, võib olla valu tugevam ja seda on väga raske ravida. Valu ilmnemisviisid Valu võib ilmneda mitmeti. Eristada võib järgmisi ilmnemisviise: · Füsioloogilised nähud, mida on võimalik mõõta: hingamissageduse kiirenemine, arteriaalse vererõhu tõus, pulsisageduse kiirenemine, perifeerse kehatemperatuuri langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse. Postoperatiivne valuravi ja õendus Postoperatiivse valuravi barjäärid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks.
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda
suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes, kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks. Orienteerub kohas, ajas orinteerumine raskendatud käib korduvalt õe postis küsimas, millal süüa antakse, millal arst tuleb, millal omaksed tulevad jne. Patsient on umbusklik haiglatoidu suhtes, sööb enamasti alla poole toidukogusest. Patsient ei soovi ennast pesta; kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. 3 ARUTLUST
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.....................
ennast). Hildegard Peplau. Vastastikuse mõjutamise juhtiv teoreetik on Hildegard Peplau (1909 - 1999), kes õpetas mõistma patsientide ja õdede-vahelise suhtlemise tähtsust. Peplaul oli bakalaureuse kraad suhtlemispsühholoogias ja MA psühhiaatrilises õenduses. Ta töötas mitmete haiglate neuropsühhiaatria osakondades ja oli mõjutatud tuntud psühholoogidest nagu Frieda Fromm-Reichman and Harry Stack Sullivan. Peplau kirjeldab patsienti kui kedagi, kes vajab ja kasutab õe abi, et lahendada igasuguseid terviseprobleeme. Patsient vajab lugupidamist, eneseväärikust, soovib, et teda kuulatakse tegevused, mida õde peab kogu aeg tagama käitudes professionaalina. Õde peab sealjuures olema empaatiline, oskama jälgida ja kuulama, mida 5 patsiendid teevad või ütlevad, kasutama teoreetilisi teadmisi ja
puhul. Tema järgi on õendusprotsessi idee seisnes selles, et kasutada keskkonnategurite mõju patsiendi heaolu parendamiseks. Ei piisa ainult inimestele ravi määramist: patsientide seisundi hinnang ja nende vajaduste rahuldamine on peamised asjad. 3 3. ÕENDUSE KESKSED MÕISTED Ükskõik mis teemal Florence Nightingale arutleb, tema jaoks on kõige keskmes patsient ja tema vajadused. Patsiendi füüsiline keskkond oli Nightingale’i jaoks esmatähtis. Kuigi tol ajal ei peetud seda oluliseks, tõi tema välja värske õhu ja tuulutamise olulisuse. Keskkond Nightingale’i teooria järgi keskkond on kesksel kohal, kuna keskkonna abil toetab meditsiinitöötaja patsiendi tervenemist. Keskkond jaguneb kaheks: kõige esimeseks järjekorras peab Nightingal mitu aspekti, näiteks õhutemperatuur, ventilatsioon ja patsiendi voodi olukord.
Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks. Õendusprotsess on vastastikusel suhtlemisel põhinev probleemide lahendamine ja otsuste langetamine, et püstitada ja saavutada õenduse eesmärke. Protsess näitab muutusi, mis toimuvad patsiendis endas ja tegevusi patsiendi ning hooldusmeeskonna vahel. Süstemaatiline viis tähendab, et hooldust planeerides võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada patsienti ja tema hooldust (Uiga 2002:6). Õendusepikriis tehakse patsiendi lahkumisel asutusest/ravijuhu lõpetamisel. Õendusepikriis sisaldab kokkuvõtet õendushoolduse ja ravi kohta, mis edastatakse teistele teenuse osutajatele ja perearstile. Pikaajalise õenduhoolduse korral tehakse kokkuvõtvad vaheepikriisid vastavalt kehtestatud korrale (Eesti Haigekassa 2007:28). Õendusabi on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja
...........................................................................................................................21 ALLIKALOEND......................................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine.
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett.
Soovitan teil see test kohe ära teha ning korrata seda depressioonist toibumine varajastel järkudel iga nädala lõpus. 5. Mis põhjustab depressiooni ? ...lapsepõlve hingetraumad "Ma hakkan vist hulluks minema. Mis minuga lahti on? Mul on nii vastik olla. Ma ei suuda mõelda, mul pole jõudu, mul pole millegi vastu huvi. Miks mul nii paha on?" Depressioonipiinu võimendab tavaliselt segadus- ja hämmeldustunne. Vahel on depressiooni põhjust väga kerge mõista. Nagu ütles üks mu patsient: "Loomulikult olen ma depressioonis. Naine jättis mu maha, ma olen üksi, kogu mu elu on pea peale pööratud. Lahutus ajab inimese depressiooni, eks ju" Tõsi, kuid sageli on depressiooni põhjused varjatud või ebamäärased. Tihti tunnevad inimesed, et depressioon tuleb nagu välk selgest taevast. Üks põhjusi, miks depressiooni põhjusi tuleb tundma õppida, on see, et nõnda oskate paremini õiget ravimoodust valida
osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga. Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist. PREOPERATIIVNE PERIOOD Sel perioodil algab haige ettevalmistus operatsiooniks ning see nõuab õenduse järjepidevust erinevates õendusabi valdkondades. Nii võib haige preoperatiivne ettevalmistus kulgeda haige
1. Eelmäng teatris (tegelased ja nende seisukohad) Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ringi käib ning v
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delph
o riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast. o õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas. o töövõime hindamise taotlusega, puude raskusastme tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest. o abivahendite taotlemise võimalustest. o muud sotsiaalvaldkonda puudutavad küsimused. - psühholoogid - Psühholoogi töö hakkab hetkest, kui patsient saab teada oma haigusest. Haigestumine, eriti raske haigus, on alati kriis inimese elus. Psühholoog aitab haigel ja tema lähedasel mõista ja üle elada kriisi kõik etapid. Psühholoog annab nõu, kuidas kaotatud meelerahu tagasi saada, kuidas leida jõuvarusid hingeliseks toimetulekuks, kuidas muutunud elukorraldusega toime tulla. Nõustamise eesmärk antud olukorras haige ja tema lähedaste parima võimaliku elukvaliteedi saavutamine
Meie – jah, ka mina olen inimene. Ma pole ainult idee. Kuigi ma ei tea. Kas idee saab ära väsida? SOLK Mõnikord ma mõtlen… NIKOLAI Ahjaa, mõte võib ära väsida. SOLK Mis vahe on siis mõttel ja ideel? NIKOLAI Suur vahe. Idee on midagi sellist, kus teostus ja mõte on koos. Nagu apelsin. Mõte aga… see on teostamatu. SOLK Nojah, kui mõtlema jääda, siis… NIKOLAI Ära mõtle, tegutse! SOLK Just nii. NIKOLAI Ma lähen koju. SOLK Koju? NIKOLAI Jah, koju. SOLK Kuhu? NIKOLAI Astun siit esimesest uksest kuskilt sisse ja ütlen: tere, ma olen tagasi. Mul on igal pool kodu. SOLK Mine ikka oma koju. NIKOLAI Ära, kurat, tule mind õpetama! SOLK Ma mõtlen, et… NIKOLAI Ära mõtle, mine! Täna sai palju tehtud. Hävituspataljon on koos. Smerš. Smert špionam. 16 4. stseen Kodu Nikolai, ema, isa, õde
Ühiskonnatöö erinevad tasandid: 1. elanike tasandil toimuv naabrustöö ja muude rühmade tegevus. 2. ametnike ja organisatsioonide vaheline organiseerimine 3. mõjutamine on hästi kasutatav siis kui tahetakse sekkuda individuaal ja rühma suhetest laienevatesse probleemidesse. GERIAATRIA Uurib vanadust. Üldseisundi väljaselgitamine on geriaatria ülesanne. Geriaatrid töötavad haiglas geriaatria osakonnas. Geriaatria professor William Fergusson Anderson. Geriaatria proffessuur loodi 1965 a. Glauskow Ülikoolis. Viimasel ajal on sotsiaaltöö praktikas muutunud üldiseks nägemus polislikest e. integreeritud sots. töö meetoditest. Pineus´i ja Minhani panid paika 1970 a. mudeli nii eeliseks on, et ta võimaldab üheaegselt lähenemise ja näeb sotsiaaltöö probleemi tervikuna 4. põhielementi 1. muudatusagendi süsteemi e. hooldekodu ja sots. töötaja võtab tööle sots. hooldaja.
sündmusest midagi? Vismar vastas kindlalt ning selge häälega: "Ei tea, härra inspektor, olin terve päeva koosolekul ega ole hommikupoolikul haiglasse veel jõudnud. Mis lahti on?" Politseiinspektor sõnab: "Täna hommikul juhtus siin midagi ebatavalist, midagi sellist, mida teie haigla omale lubada ei saa. Sellepärast ma siin olengi. Nimelt, mul on teile väga kurb uudis. Enne pärastlõunat suri üks patsient. Ükski medõde temani ei jõudnud, keegi patsiendi hüüdeid ei kuulnud. Kohapeal läbiviidud vaatlusel selgus, et patsient suri lämbumise teel. Kuna patsient oli raskete söömishäiretega ning talle võis anda ainult vedelat toitu, siis lämbus ta tänu hommikul tema nina ette pistetud kartulitele ja lihakastmele. Kahtlustame teie haigla sööklatädi Marjut selles raskes õnnetuses, kuna tema valmistas ainukesena hommikueinet. Peakokka majas veel ei olnud. Esialgu võtame Marju vahi alla
HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas. Helg
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised oli veidi isegi kaded
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. A
..................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg. Elulised näitajad: AVR 162/84 mmHg, fr 124x', HS 36x', temp. 38.9oC, SaO2 88%. Arstlikud korraldused:
Peale selle higi, mis haige keha eritab muutub kiiresti kahjulikuks aineks ja imendub voodipesu sisse. Selle tõttu on vajalik vahetada voodipesu mitte vähem kui üks kord nädalas. Samuti aeg-ajalt peab madratsit tuulutama. 4. Tähelepanelik suhtumine Põetaja või õde peab skama patsiendi kuulata ning suhtuma tema kaebustele tõsiselt ja tähelepanelikult. Ta peab ka hoolitsema selle eest, et kui ta lahkub, ei juhtuks patsiendiga midagi ning patsiendil oleks kõik vajalik sel ajal olemas. Iga põetaja peab 3 teatama patsiendile, kui kaua ta kavatseb puududa ning informeerida sellest aegsasti. Samuti ei tohi unustada eetikat ja humaanset suhtumist patsiendi vastu. 5. Soojus ja valgus Temperatuur palatis peab olema soe, nii et patsient ei tunne külmavärinaid. Samal ajal peab palat olema tuulutatud
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
annaabi.ee 
