Kodutöö RAHANDUS JA PANGANDUS Sularahata arveldused (Swedpank, SEB pank ja Nordea pank põhjal) Faktooring Millega on tegu? oFaktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali. Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. oFaktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. oFaktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha - arvete rahastamine, arvete haldamine ja vajadusel ostjate makseriski maandamine krediidikindlustusega. Faktooring Kuidas toimib?
Estonian Business School Ettevõtluse õppetool Ekspordi finantseerimise vahendite analüüs Autorid: Aleksander Tarakanov Õppejõud Jüri Piiper Peamised ekspordi finantseerimise vahendid: Kaubanduse finantseerimiseks on mitmeid võimalusi. Peamised neist on akredatiiv, garantii, inkasso, laofinantseerimine ja faktooring. Akredatiiv Väliskaubanduses peamiselt levinud ja tuntud arveldamise viisiks peetakse akredatiivi. Akredatiiv on arveldamise viis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba või teenuse eest. Akredatiiv on väga väärtuslik vahend kuna aitab vähendada erinevaid riske ning lisaks sellele võimaldab teha äri suurema riskiga piirkondades. Minu arvates on kõige suurem pluss akredatiivi juures see et antud instrument aitab vältida ettemakset. Akredatiivtehingu käik
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu
Akreditiiv on dokument, mille annab välja pank vastavalt kauba ostja korraldusele ja mis annab müüjale õiguse teatud tingimustel saada kindlaks määratud rahasumma. Väliskaubandustehingutes kasutatav lühilaen, mille tähtaeg on kõige rohkem 3 kuud. Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid Akreditiiviteenust kasutades saab ostja oma krediidikõlblikkust parandada ning müüja kindlustunnet raha saamise kohta suurendada Akreditiiv on tagasivõtmatu. Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom
Mis on akreditiiv? Akreditiiv see on maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel. Unikaalsus Akreditiivi unikaalsus seisneb selles, et kohustuse müüjale kauba eest tasuda ei võta endale mitte ostja, vaid neutraalne pool pank. Akreditiiv on tagasivõtmatu Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Kontroll ja tingimused Pangad kontrollivad ainult dokumentide vastavust akreditiivi tingimustele, dokumentidega seotud kauba (teenuse) eest nad ei vastuta.
üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus – arbitraaž); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud; 15) lisad, nt standardsed tegevusjuhised, töö ulatus (teenuste korral, sh töömaterjalid ja – tarvikud, IT-vahendid, töömaht, scope of work), riiklikud või tööstusharu erinõuded, teenuse
o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus arbitraaz); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud 15) lisad (nt standardsed tegevusjuhised, töö ülatus, IT-vahendid, töö maht jne) c. Lepingu sõlmimise etapid · Tehingu faktiliste asjaolude väljaselgitamine · Juriidiliste riskide/probleemide tuvastamine
Korduvkasutusega limiidilaen Krediitkaardilaen Käibekapitalilaen o Investeerimislaen o Stardilaen o Sild- ehk vahelaen o Muud laenud Eraisikule: o Arvelduslaen o Krediitkaardilaen o Järelmaks o tarbimislaen o riiklik õppelaen o eluasemelaen o muud. 19. Faktooringu ja liisingu olemus ja liigid. Faktooring – on müüja käibekapitali finantseerimise vormmis hõlmab: Ostjate poolt tasumata müügiarvetesttulenevate varaliste nõuete loovutamist faktorile ülesostmiseks Müügiarvete haldamist ja debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ehk rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt Müüja krediidi- ja välisvaluutariski maandamist Liigid: Avatud ehk konventsionaalne ehk tavaline faktooring Konfidentsiaalne ehk varjatud faktooring
pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt
Järelikult võivad pooled, kes on võtnud Incoterms'i mingi tarneklausli antud lepingus kasutusele, teha selle klausli dispositiivsete üksiksätete osas muudatusi, mis vastavad 8 Tarneklauslid Incoterms. Kasutajajuhis antud lepingu konkreetsetele tingimustele. 4. Selgitage akreditiivi mõistet, toimimise skeemi ja eeliseid ostu-müügilepingu osapooltele. Milles seisneb reeglistiku "Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", UCP 600, olemus ja tähtsus? Akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse või muu sarnase eest. See on üks kõige mitmekülgsematest ja turvalisematest vahenditest rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtetele. Toimimise skeem: 1) Kõigepealt lepivad ostja ja müüja kokku, et kauba eest maksmiseks kasutatakse akreditiivi.
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
Arvutuskäik on järgmine: Koguvõimendi saab leida ka kui tegevusvõimendi ja finantsvõimendi koosmõju, mida näitab nende korrutis: (8.61) DTL = DOL DFL. Koguvõimendi tõlgendus. Toodangu koguse üheprotsendiline muutus toob kaasa EPSi protsendilise muutuse DTLi ulatuses. Suured võimendid võimaldavad saavutada küll suure efekti mingi teguri väikesel muutumisel, aga tähendavad ka kõrget riski. Kui ettevõte on kahjumis, siis on allapoole võimendus tugevam. 9. PANK JA PANGATEENUSED 9.1. Pangad kui spetsiifilised ettevõtted Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida. Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. 16. ja 17. sajandil tekkisid Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal juba ziiropangad, mis võtsid
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 36.Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase (ujuv ehk paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss). Tehingu iseloom (ostukurss kurss millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt, müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat, keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha, deviisikurss e ülekandekurss) Tehingu toimumise aeg (Hetkekurss ja tähtajaline kurss.) Noteerimise viis ( Hinnanoteering e. Otsene vahetuskurss; Mahunoteering e
pangad tasakaalustavad välivaluuta sisse- ja väljavoo. Nendeks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa. 29. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase · ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloom · ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn
Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. Administreerimise tasemest lähtudes: Paindlik vahetuskurss: kujuneb turul vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha Deviisikurss: ülekandekurss Noteerimisviisi alusel: Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas
1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid,
Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid
53. Tallina väärtpaberibörsi iseloomustus Väike, tuttavad ettevõtted, palju infot ettevõtete kohta, valuutarisk puudub, sobiv kauplemisaeg (ajavahe puudub) ja madala teenustasud. Miinuseks aga madal likviidsus. 14 ettevõtet nimekirjas. IV osa – Valuutakursid 54. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid • Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) • Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) • Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) • Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse
intressimääradele Miinused: Eesti ekspordinõudluse alanemine Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 58. Inkassoarveldus - kauba müüja saadab kaubadokumendid ostjale panga kaudu. Pank loovutab dok. ostjale kas kohese makse või tähtajalise maksekohustuse aktsepteerimise vastu. 59. Inkasso plussid ja miinused Plussid Miinused Importija Krediidivõimalus, kui on määratud kindel Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja
diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus. Nende laenudega kaetakse nii püsiv, hooajaline või ajutine ajavahemik kaupade tootmis- ja müügitsükli vahel. Lühiajalise laenu võimalused Arvelduskrediit Panga poolt kliendile antav võimalus jääda arvelduskontosaldoga miinusesse ehk deebetisse - klient saab laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindlal otstarbel, vaid klient saab laenulimiiti kasutada vajaduse tekkel. Küll aga reguleeritakse antava krediidi mahtu, mis tavaliselt jääb 30 60% piiridesse firma viimaste kuude käibest. Pangad võtavad arvesse ka laenusaaja usaldusväärsuse aga ka omakapitali suuruse. Krediidilimiit võib olla tagatud või tagamata/ garanteeritud või garanteerimata. Garanteeritud limiit tähendab seda, et limiidi piires võib klient vahendeid piiramatult
korrespondentkontol asuva kohustusliku reservi teatud lõpetamise võimalus, G ulatus, nõude realis. tingimused. osa ulatuses; b)kesk-panga aenusertifikaatidega tagatud Käendus & garantii ei anna pangale, laenuandjale krediidt; c)era-korraline likviidsuskrediit; 4)Panga kindlat tagatist- sõltub käendaja, garandi aususest ja veksel e. Aktsept (Banker's Acceplance)- panga heast tahtest. tingimusteta lühiajaline kohustus maksta raha saajale Laenud äriettevõttele Ettevõttele antavate laenudega tähtajaliselt maksedokum. vastu; 5)Kommertspaber finants. jooksvat tootmist ja invest. Pikaajalised e. (Commercial Paper) abil saadud laen. KP- suure investeerimislaenud ÄrietteV vajavad suht. pikaajalist usaldusväärse panga lühiajaline tagatiseta võlakohustus. laenu, siis kui toimub etteV rajamine, laiendamine, Summad on suured, kustutustähtaeg 3- 270 päeva
odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise. Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise. Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi). Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb. Dokumendimaksed 75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sisse nõutud summade kliendi pangakontole kandmine. Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei
kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud:
Väljastada arved kohe koos kauba või teenusega. Sisestada laekunud summad arvestussüsteemi koheselt. Tegutseda kohe kui ilmnevad ostja makseraskused (lõpetada kauba väljastamine või väljasta ainult sularaha eest, tuletada ennast pidevalt meelde jne.). Raha laekumise kiirendamiseks võid kasutada diskontot st kui ostja tasub varem, saab ta allahindlust. Kasutada faktooringut. Faktooring - müüja varalise nõudeõiguse omandamist faktooringfirma ehk faktori poolt, kes ostab pärast müügimomenti (kauba või teenuse üleandmist) müüja varalise nõudeõiguse tulevikus laekuvatele arvetele. Faktooringul on kolm osapoolt - müüja, ostja ja faktooringfirma (faktor). Faktoorimise etapid: Müüja esitab ostjale arve kauba või teenuse eest tasumiseks. Müüja saadab arve pangale. Müüja saab kokkulepitud osa (70-90%) arve summast kohe kätte ning
Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb
(2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel
rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi o Rahasusteeme on voimalik liigitada ka lahtuvalt ajaloolisest aspektist. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise pohimote. Keskpank Laen 100 ja intress x Uus laen x+y Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik intressimaar Tagasimakse Turg 100+x+y töölised Ostab kauba 100
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
