28.juuli 1940 ● Punaarmee võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ning Bukoviina 19.aprill 1940 ● Weserübung ● Saksamaa vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi Oslo langemine 19.aprill 1940 10.mai 1940 ● Saksamaa pealetung Prantsusmaale Prantsuse perekonnad põgenemas Saksa sõdurite eest 10. mail 1940 26.mai 1940 ● Briti sõdurite evakueerimine Operatsioon “Dynamo” briti sõdurite evakueerimine 26.mai 1940 22.juuni 1940 ● Sõlmiti Saksa-Prantsuse rahu ● Compiegne’i metsas Rahu sõlmimine 22.juuni 1940 28.oktoober 1940 ● Itaalia ründas Kreekat
Halva hügieeni tagajärjel levis väga palju haiguseid (kopsupõletik, kõhulahtisus, tuberkuloos jne) SÖÖK Vangid olid alati näljased Hommikul "kohv" või "tee" Lõunaks vesine mõru supp pahaks läinud kapsaga, kartulikoortega Õhtuks leib margariiniga, erandina tükk vorsti, juustu või spl marmelaadi TÖÖ Tööpäev algas varahommikul rivistusega ning kestis 11 tundi Pagasi sorteerimine Töö krematooriumis Süsi kaevandamine Massihaudade kaevamine Ehitamine EVAKUEERIMINE JA VABASTAMINE Umbes 65 tuh vangi evakueeriti erinevatesse tööstustehasestesse Juutide massihävitamine lõppes 1944 novembris Hävitati dokumente, plaaniti krematooriumite õhkulaskmist Viimane evakueerimine - 56 tuh vangi Hävitati viimseid tõendeid oma kuritegude kohta 27.jaanuaril 1945 vabastas Punaarmee laagri Ainult 7 500 inimest pääses eluga 27 jaanuar - holokausti mälestuspäev 1947.aastast muuseum
Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis. Jäägid ülimalt radioaktiivsed, seega keskkonnale kahjulikud. Lagunemiseks kulub palju aega. Selle varjus võidakse töödata välja tuumarelvi. Õnnetused selles elektrijaamas võivad põhjustada suuri katastroofe. Hüdroelektrijaam Ehitamine on aeganõudev ja kulukas. Elanike evakueerimine. Häiritakse veeelustiku tegevust. (Kalade liikumist takistatakse) Võib levida mürgiseid aineid. Egert Ehari Maanus Kullamaa 11d
Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, India, Venetsueela, Jaapan, Rootsi, Paraguai, Prantsusmaa. Plussid Ei teki saasteaineid, puudub õhusaaste. Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste evakueerimine, loomade ning taimestiku häirimine. Kalade liikumise häirimine. Veekvaliteedi rikkumine. Jaama ehitamine väga kulukas ning nõuab suurt investeeringut. Hüdroelektrijaamad Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas kuid energia omahind on
ressursid:Vee,tuule,päikese,geotermaal,bio-ja massienergia.Taastumatud res:nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi, põlevkivi,turvas ja tuumaenergia.Nafta suurimad leiukohad:Lähis-Idas,Kesk-ja Ladina-Ameerika,Aafrika. Maagaasi leiu piirkond: Lähis- Ida,SRÜ,Aasia.Nafta tootjad:USA,Saudia-Araabia,Vene.Maagaasi tootjad:USA,Vene,Kanada.Vee energia tootvad:Kanada,USA,Brasiilia.Tuule tootvat:Saksa,USA,Taani.Vee-energia prob. kallis, tamme korrashoid kallis, üleujutused, looma-taimeliigid kaovad, evakueerimine. Tuule energia kasutamine on piiratud: Rikkuvad maastiku vaadet, tehnoloogia kallis häirib loomi, tekkitab müra, tuule kiirust ei jätku. Nafta eelised:kütteväärtus suur, transportida saab suuri koguseid, kasutamine mitmekesine.Puudus.peab töötlema, reostus oht.Maagaasi eelis:Odav ei pea töötlema, gaas on rõhu all, saaste aste väike,keskkonna sõbralik.Puudus:Transport kallis,ohtlik.Tuumaenergia osatähtsus suur:Prant.Rootsi, Ukraina, L-Korea, Hispaania
Tuues sisse lisavägesid Eesti alale. Sellega algas juba Narva diktaat, kui Liadoner sõitsis Narva suunas, et võtta vastu nõukogude väed, kui nõukogude väed tulid talle juba Jõhvi all vastu. Nad olid juba riiki sisse tulnud. Nõukogude Liit surus 1939. aastal Eestile peale baaside lepingu. Selle sisu oli vastastikune abistamine ja NL-ile territooriumide kindlustamine baaside jaoks. Samal aastal toodigi eestisse esimesed baasid. Raskeks kujunes inimeste evakueerimine baaside territooriumilt. Võib öelda, et baaside ajal paaegu et täielikult hävis Eesti iseseisvus. Saksamaa alustas Euroopale pealetungi ning ida pool jäi järelvalveta. Eesti riigi rahvas ei saanudki midagi teha, kuna Euroopa pigem tegeles sõjaküsimustega ja eesti oli sisemiselt nii ära nõrgestatud, baasi ja riigipöördega.(kokkuvõte on kuidagi imelik) :D
tectonic earthquakes occur. The ultimate goal is to start predicting when or where vulcano is going to start erupting. Voc. 1. Volcanic eruption-vulkaanipurse 2. Volcanic vent- vulkaani ava 3. Lava flow- laava vool 4. Volcanic ash- vulkaaniline tuhk 5. Flanks of the volcano- vulkaani küljed 6. Rock fragments- kivifragmendid 7. Food supplies-toiduvarud 8. Widespread destruction- laiaulatuslik häving 9. Pyroclastic flows- lõõmpilved 10. Evacuation- evakueerimine 11. Observation-vaatlus 12. Rumbling- kurisemine 13. Debris- kivipraht 14. Determing- kindlaksmääramine 15. Frictional melting- hõõrdesulam
· 9.03-teine lennuk lõunatorni · 9.30 esimene kõne Georg W. Bush'i poolt .Teatas terrorirünnakust. al-Qaida poolt · 9.40-suleti kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. · 9.43 rammis järmine lennuk Pentagoni hoonet. · 9.45-alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist. · 9.50-alustati päästetöid Pentagoni hoonest · 10.07- valises kokku lõunatorn · 10.10-kukkus alla neljas kaapertatud lennuk · 10.13 algas ÜRO peahoone töötajate evakueerimine · 10.27 varises kokku põhjatorn · 12.39- presidendi kõne rahvale · 13.50 Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud väiksem büroohoone · 19.00 president saabus Valgesse Majja · 21.00 Bushi otseülekanne ovaalsaalist · Terrorirünnak al-Qaida poolt. · 19 terroristi kaapertasid 4 reisilennukit.
·Jaapaniga sõlmiti rahu ·Ka II MS korral ei suudetud saavutada õiglast maailmakorda ·saavutati võit natsismi üle , kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas ·NSVL võimu alla jäid Balti riigid moodustus kommunistlik blokk ·Maail lõhestus- Külm Sõda ·Toimus Nürnbergi kohusTulemused: ·Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist ·11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne vaherahule ·Saksamaa alistus toimus evakueerimine ja demilitariseerimine, loovutamine suurema osa oma raudtee- veeremisest ·28.juuni 1919 suruti Saksamaale pelae Verssailes rahu ( nõrgestas Saksamaad) ·Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid ·Rahulepingutega vähendati kaotatud riiikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilis ja sõjalisi kohustusi. ·Austria-Ungari lagunes ·Tekkisid uued riigid ·venmaast eraldusid mõned riigid ·Saksamaa kaotas osa territooriumist, ka suurriigiseisundi
kõrget pinget, mis võib alustada elektri tulekahju või isegi tekitada plahvatuse, kui arvuti asub süttimisohtlikus keskkonnas. Monitori lüliti on tavaliselt leitav ekraani allosas, küljel või mõnel juhul monitori tagaosas. Monitori väljalülitamine jättes arvuti tööle ei häiri arvuti toimimist või andmete terviklikkust. Kui pöördute tagasi, lülitage monitor sisse ja oodake mõni sekund, kuni see soojeneb. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele, samuti hoiatama ohtu sattunud inimesi, sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut, võimaluse piires asuma tuld kustutama
See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. Pildil on lapsed, kes seisavad oma koolimaja katusel Bambanis. Hoiatamine 2. aprillil võis vulkaani kohal märgata väikseid tuhapilvi, mis andsid hiljem sel kuul põhjust evakueerida 5000 inimest. 9. juunil evakueeriti 50 kilomeetrit vulkaanist eemal 25 000 inimest. 12. juunil ohu raadiust laiendati 30 kilomeetrit ja kokku evakueeriti nende päevade jooksul ligi 58 000 inimest. Evakueerimine päästis küll tuhandeid inimesi, aga selle eest oli majanduslik kahju väga suur. Kolm päeva enne purset Kasutatud materjal: http://en.wikipedia. org/wiki/Mount_Pinatubo http://www.postimees. ee/250474/koige-havitavamad- vulkaanipursked-maa-ajaloos/ http://www.google.ee/ http://novaator. ee/ET/kliima/eeskujuks_vulkaan/ http://novaator.ee/ET/ ''Õpilase geograafia entsüklopeedia''
· Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö · Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine · Inimkaubanduse vastu võitlemine
Eesti sõdades 1914-1920 Esimene maailmasõda 1914-1918 Mobiliseeriti Vene armeesse 100 000 meest Eesti rinne oli lähitagalas Tallinnas oli mitu sõjatarvete tehast Muutis Eesti siseelu Pingestas majandust Kaartisüsteem Otsest näljahäda ei olnud Esimene maailmasõda Paljud tööstusettevõtted lõpetasid töö Tööjõud suunati maale 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi Suleti saksakeelsed koolid Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse
korraldamisega. Näiteks avalikustati sünnitunnistused, selleks et teada saada kes on juudi päritolu. Kõik käsud tulid ülaltpoolt ja selleks et elus püsida, pidid kõik sakslased täitma Hitleri käske. Muud valikut ei olnud. Parem ei olnud olukord ka Nõukogude liidus, kus tavalise inimese elul ei olnud mingit väärtust. Leningradi blokaad oli praeguse Peterburi piiramine Saksa sõjaväe poolt, mis sai alguse 1941 ja lõppes alles 1944. Kuna evakueerimine oli halvasti korraldatud, jäi enamik linnarahvast linna ja Nõukogude liit varustas neid ainult Laadoga järve kaudu. See, mida neile transporditi ei olnud kaugeltki piisav, ja üle miljoni inimese suri näljahätta. Samas, on teada, et linna jäänud kõrgemast seisused perekonnad said paremat sööki kui need, kes olid tavalised lihttöölised. On kindlaks tehtud, et 1942. aastal anti paar nädalat söögipoolist ainult sõjaväelastele. Teised
Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud Suureneb sündimus Suurem surve töökohtadele Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine Inimkaubanduse vastu võitlemine
tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil 1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühendatud Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimul istusid kommunistid. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Kaotused ja tagajärjed Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest.
> Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05.1940 > Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale > Inglismaa Peaministriks sai Winston Churchill * Nädalaga vallutati Holland > Mai lõpuks ka Belgia > Pariis langes 14.06 > Kasutati välksõja meetodit Dunkerque'i lahing ja päästeoperatsioon > 26.05<4.06.1940 > Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale > Sakslased olid teadmatuses * 22.06 sõlmiti Compeigne'i rahu Lahing Britannia pärast * Nii nimetas seda Winston Churchill > Oli alates 10. maist Briti peaminister > Organiseeris koheselt relvastatud vastupanu > Palus abi ka USA-lt * Operatsioon koodnimi Seelöwe > 2-osaline plaan ' piiramatu õhusõda ' Dessant mööda Thamesi jõge Londonisse * Erinevatel andmetel 10.07-17.09.1940 > Kukkus läbi, sest ei saadud õhus ülekaalu > Alahinnati inglaste algseid radarisüsteeme
Anna Popova praktika aruanne. 26.11 Kell 11.00 jõudsin laevale Victoria, toimus ekskursioon ja tutvustati tööülesandeid. Kell 15.00 hakas töö: Paigutsain küpsiseid ja puuvilju vaagnatele, lõikasin paprikat, pakkisin toodeid lahti ja paigutasin ümber vaagnatele, pakendasin ja panin kuupäeva ja kellaaja kleepsud juurde. Väga tore ja õpetav esimene tööpäev 27.11 Kell 11.30 toimus veekindlate uste koolitus, hiljem tuli evakueerimine, kus kõik pidid häire peale kogunema Show baari ja hiljem minema tekkile, panema selga päästevesti ja ootama kapteni edasiseid ülesandeid. Sain teada, kuidas tuleb käituda kui toimuks avarii laeval või põleng. Töö hakas kell 16.00. Õppisin tegema juustudaudasid. Ladusin browny küpsiseid, piparkooke, beseed ja marmelaadi vaagnatele. Hiljem lõikasin kurke, tomateid, paprikat millest valmistasin salati. 28.11 Kell 14.00 oli tuleohtutuskoolitus
Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas. Toodetakse horisontaalsete puuraukudega ja saadakse kätte kildakihi hüdraulilise purustamise teel, vajalikud on vesi, liiv ja kemikaalid. Protsessi nimetatakse frakkimiseks. 3. Nimeta maagaasi 1 eelis ja 1 puudus naftaga võrreldes. Eelised: keskkonnasõbralikum Puudused: keerulisem ja ohtlikum transportida 4. Milliseid probleeme (2) võib kaasa tuua hüdroelektrijaama ehitamine? Elanike evakueerimine (lähedal olevad piirkonnad ujutatakse üle), kalade liikumise häirimine. 5. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis nii suur tuumaenergia osakaal? Jaapasin ja Prantsusmaal puuduvad teised energiaallikad, neil on piisavalt kapitali. 6. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: tooraine ei lõpe (taastub), keskkonna saastavust ei kaasne Puudused: Korraga saab vähe energiat, energia tootmine on kallis. 7. Miks on tuuleenergia kasutamine piiratud?
uued töökohad (koristamine) lähedaste surm kaasaegsete elamute rajamine haigused nälg, joogivee puudus majandustegevusele turismi areng ettevõtete, infrastruktuuri häving maasisese soojuse kasutamine taime- ja loomaliikide häving evakueerimine MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad
ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a. Ludwig Hintelmani pärandus. Esimene palgaline raamatukoguhoidja Laurentius Ludenius. 1650.a. esimene raamatuost kuninganna Kristiina toetusel Stokholmi raamatukauplejalt Janssoniuselt. Tegevuse katkemine Tartus sõja tõttu. ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA Nils Gyldenstolpe 2700 köiteline raamatukogu. Ülikooli tegevuse ülekandumine Pärnusse. Põhjasõja mõjud akadeemilisele elule. Ülikooli raamatukogu evakueerimine Stokholmi. Iseloomulikke jooni Rootsi-aegsele ülikooli raamatukogule: fondi suurus ja koostis, laenutamine. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 18.-19. SAJANDIL Ülikoolide raamatukogude III periood. Göttingeni Ülikooli raamatukogu 1743 Kuraator Gerlach Adolph von Münchhausen Direktor Christian Gottlob Heyne 1764-1812 Ei muuseumlikkusele, kõik valdkonnad, kogude avamine, sidemed Hollandi raamatukaupmeestega, soovikataloog TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE
o Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist · Algas 10.05.1940 o Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale o Inglismaa peaministriks sai Winston Churchill · Nädalaga vallutati Holland o Mai lõpuks ka Belgia o Pariis langes 14.06 o Välksõda ehk Blitzkrieg · Dunkerque´i lahing ja päästeoperatsioon o 26.05-4.06.1940 o Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale o Sakslaste luure ei teadnud · 22.06 sõlmiti Compeigne´i rahu Lahing Britannia pärast · Erinevatel andmetel 10.07 - 17.09.1940 (ka 31.10) · Nimetus Winston Churchillilt o Palus abi ka USA-lt · Operatsiooni koodnimi Seelöwe (Merelõvi) o 2-osaline plaan o Piiramatu õhusõda o Dessant mööda Thamesi jõge Londonisse o Kukkus läbi, sest ei saadud õhus ülekaalu
Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus- langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest. Saksa sõjaväes : Omakaitse - ~40 000 meest. Ida- ja politseipataljonid- 10 000 12 000 vabatahtlikest metsavendadest. 1942
tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama.
13. sept. taandus Punaarmee Saaremaale. Samal päeval pealetung sinna. 21. sept. taandusid Punaarmee riismed Sõrve poolsaarele. Ägedad lahingud, vastupanu lõpetati 3. okt. Hiiumaa vabastamine algas 12. okt., see 21. okt. sakslaste kätte. Viimane Osmussaar, 2. dets. 1941. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid Hävituspataljonide loomine ja terror Sõja puhkedes hoogustus terror. Vanglad, ligi 3000 inimest. Vangide evakueerimine Venemaale. Sõjaseisukord ja kohtupidamine sõjatribunalide kätte. Otsuse langetamine 24 tunni jooksul, tunnistajateta ja kaitsjateta. Kohapeal mahalskmine ja karistada ka perekondi. Õudne terror ja jõhkrus. Talude põletamine ja inimeste sadistlik tapmine. Eriti vahetult enne Eestist lahkumist. Vangide (4000) evakueerimine. Lasti maha Tartu vanglas ööl vastu 9. juulit 193 inimest, keda ei jõutud evakueerida. Vanglates surmaotsused konveiermeetodil ja kohe täide. 1941 aasta juulis
tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama.
1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke, eriti õiguse ja diplomaatia valdkonnas. Maailmasõja keerises häiris 1915. aastast alates akadeemilist elu ülikooli varade ja isikkooseisu evakueerimine. Tartu vene ülikooli lõpp 1918. aasta kevadel ja vene ülikooli "vabatahtlik" lahkumine vabastas tee sisuliselt uuele provintsiülikoolile - saksa okupatsioonivägede poolt kavandatud Balti hertsogiriigi maaülikoolile (Landesuniversität Dorpat). Maaülikool avati 15. septembril 1918, kuid oli sunnitud paari kuu pärast oma tegevuse lõpetama. 27. novembril 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle Eesti Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile.
Rahvusriigid mis tekkisid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. 6) USA presidendi Thomas Woodrow Wilsoni 14 punkti. 1. Lepingud peavad olema avalikud ja avalikul teel saavutatavad. 2. Meresõidu vabadus 3. Vabakauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine piirini mis on vajalik riiklikuks julgeolekuks. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniate elanike huve. 6. Evakueerimine Venemaa territooriumilt. Venemaa saab vabalt määrata oma poliitilise arengutee ja rahvusliku poliitika. Väikerahvastelt eeldatakse head tahet, isetut ja arukat sümpaatiat, arusaamist Venemaa vajadustest. 7. Belia suveräänsuse taastamine. 8. Tagastada Prantsusmaale Elsass ja Lotring. 9. Itaalia piiri korigeerimine vastavalt rahvuspiiridele. 10. Anda A-U territooriumil elavatele rahvastele enesemääramisõigus. 11
romantilis- sümbolistlik jutustus "Kirjutatud on..." ja Gogoli "Revidendi" tõlge. Algas I maailmasõda... Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilno (nüüdse Vilniuse) välihospidali apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski väliapteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate ja väliapteekide miljöö, sõja meeleheites lõtvunud ohvitserkonnaga tagala laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud eneseanalüüsid ja sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust.
tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: Teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; Hoiatama ohtu sattunud inimesi; Sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; Võimaluse piires asuma tuld kustutama
PÄRAST TÖÖD 6.1. Seisata tööpink. 6.2. Korrastada töökoht, korjata kokku töövahendid ning panna need selleks ettenähtud kohtadele. 6.3. Puhastada pink ja põrand töökoha vahetus läheduses, kasutades ettenähtud harju. 6.4. Kõigist ilmnenud riketest ja puudustest teatada töölõigu juhile. 9 7. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama.
vastavalt masina tüübile ja teostatavale tehnoloogiale. Pärast tööd: · Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja panna need neile ettenähtud kohtadesse. · Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse . · Kõigist töö ajal esinenud puudustest teatada töölõigu juhile. Tegutsemine tulekahju korral Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama.
tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Pärast teate saamist tegutsevad lossis viibivad isikud järgmiselt: 10 (20) 1. Kui teates nõutakse kõigi isikute lossist lahkumist, lahkuvad lossist kõik selles viibivad isikud, olles võimaluse piires telefoni teel kättesaadavad ja oodates teadet edaspidise tegutsemise kohta; 2. Kui teade edastatakse Riigikogu täiskogu istungi ajal ning nõutav on kõigi lossis viibivate isikute evakueerimine, siis: 2.1 kooskõlastatult Riigikogu täiskogu istungi juhatajaga istung katkestatakse; 2.2 Riigikogu liikmed, Kantselei teenistujad ja kõik teised isikud (välja arvatud lossi komandant koos Kantselei haldusdirektori määratud isikutega) lahkuvad lossist, olles võimaluse piires telefoni teel
helikopterit ning täidavad lennutegevusega kaasnevaid mitmeid erinevaid ülesandeid. Enamus lennukipiloote transpordivad reisijaid või kaupu (nn äriline lennutransport reisijate, lasti ja postivedu), samas aga võivad nad täita ka niisuguseid ülesandeid nagu väetiste külvamine õhust, õhusõiduki katsetamine, kustutustööd tulekahjude korral, liikluse jälgimine, vigastatud inimeste päästmine või evakueerimine, merereostuse avastamine (nn lennutööd). Uus tehnoloogia suudab täita paljud ülesanded. Olenevalt kaalust, varustuse keerukusest, lennukaugusest jne mehitatakse õhusõidukid ühe või kahe piloodiga. Õhusõiduki meeskonda võivad olla lülitatud veel navigaator ja pardainsener. Kaasaegsed ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Hindamatut abi osutavad lennuki- meeskondadele arvutipõhised pardakontrolli ja navigat-sioonisüsteemid.
Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada, on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise. Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid. Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka hüdroelektrijaamu vaatamas. Hüdroelektrijaamade kasutamise suurendamise võimalused
- USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu; - lubati taastada pärast sõda kõikide sõjas iseseisvuse kaotanud riikide sõltumatus. 16. Tead, millal, mille tõttu ja kus toimus Leningradi blokaad; mis oli selle tagajärg. Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.1941-27.01.1944. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. Leningrad sattus Saksa vägede piiramisrõngasse 1941. aasta septembris. Kuna evakueerimine korraldati halvasti, jäi suurem osa elanikke linna ja neid varustati ainult Leningradist kirdes asuva Laadoga järve kaudu. 17. Millised olid sündmused Põhja-Aafrikas 1942. aasta sügisel? Briti väed asusid vastupealetungile Egiptuses. Brittidele tulid appi ameeriklased ning järgmise aasta kevadel sundisid USA-SB ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas lõplikult alistuma. 18. Millised kaks sündmust märkisid Hitleri-vastase koalitsiooni edu algust?
terava arvustuse osaliseks saanud romantilis- sümbolistlik jutustus ,,Kirjutatud on..." ja Gogoli ,,Revidendi" tõlge. Elu keerdkäigud Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilno (nüüdse Vilniuse) välihospidali apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski väliapteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate ja väliapteekide miljöö, sõja meeleheites lõtvunud ohvitserkonnaga tagala laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud eneseanalüüsid ja sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust
miljonit krooni. 2.1. Pärnu kriisikomisjoni tegevus Jaanuaritormi ajal loodi erakorraline kriisikomisjon, kuhu kuulusid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur. Nende ülesandeks oli abivajajaid aidata ning leida kiired lahendused kriisiolukorra parandamiseks. Kriisikomisjoni töö tulemusena moodustati evakueerimisrühmad, kelle ülesandeks oli inimeste suusõnaline teavitustöö ning abivajajate evakueerimine. Päästetöid teostasid inimesed päästeametist, piirivalvest, politseist ja Kaitseliidust, kasutati autosid, paate ja muud päästetehnikat. Elanikkonda teavitati ohust nii raadio vahendusel kui otse majast majja käies. Pärnumaa kriisikomisjoni soovitus elanikele oli olla tähelepanelik toimuva suhtes ning mitte liikuda tänavatel autoga või jala. Kui oli elanikel võimalus püsida kodus siis soovitati neil mitte lahkuda hoonest, kui hoonele oht puudub
Sündmuskohal abi andmise järel, tuli kannatanud viia just valetudinariumisse paranema. 1767 moodustatakse Amsterdamis kodanike aktiiv, kes abistab uppunuid ja levitab infot abistamise kohta. Napoleon I juhitud Itaalia sõjakäigu ajal tõi erakorralisse meditsiini murrangu prantsuse arst Dominique- Jean Larrey (1766...1842). Tema initsiatiivil loodi 1792 a nn liikuvad ambulatooriumid (prantsuse k ambulances volantes). Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka triaaž aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval auastme, mis senini oli abiandmise järjekorra määranud. 1800 aastate alguses käivitub sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 luuakse Londonis koolerahaigete transpordiks mõeldud hobuvankriga kiirabibrigaad. Tegemist oli, meditsiini arengule vastavalt, puhtalt transpordivahendiga
organisatsioonide, ühingutega. 3 Eestlaste ajalugu Rootsis Baltikumi rahvaste lahkumine kodumaalt algas kohe, kui Hitler ja Stalin olid 23. augustil 1939 sõlminud lepingu (nn. Ribbentrop Molotovi pakt) Ida Euroopa ruumi enda vahel jagamiseks. Selle tagajärjel kaotasid kolm Balti riiki Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse, nad okupeeriti Nõukogude Liitu, muutusid hävitavaks sõja tallermaaks. Eestis toimus ka poolametlik evakueerimine. Kokkuleppel Hitleriga oli Rootsi saanud pooleldi lubaduse Eesti rootslasi oma vanale kodumaale tuua. Alates 1943. a oli "haigetena" üle toodud 782 isikut. Neile lisaks oli 926 tulnud illegaalselt omade paatidega. Nii oli Rootsis juba 1708 Eesti rootslast, kui "Juhan" alates 21. juulist 1944 oma sõite alustas. 11. septembrini tegi ta 9 reisi, tuues üle 3335 Eesti rootslast. Kommitèn för Estlandssvenskarna ja Ragökommittén ei teinud vahet
2 kannatanute arv ületab lakatud toimimast või lokaalselt mlj. riikliku elukeskkonna hävingut tervishoiusüsteemi poolt põhjustav kahju tagatud efektiivse teenindamise võimalused. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine 9.Literature · Material Safety Data Sheet (http://datasheets.scbt.com) · IPCS Environmental Health Criteria (http://www.inchem.org) · IPCS Health and Safety Guide (http://www.inchem.org) · U.S. Environmental Protection Agency. Health and Environmental Effects Profile for Aniline. Environmental Criteria and Assessment Office, Office of Health and Environmental Assessment, Office of Research and Development, Cincinnati, OH. 1985. · Occupational Safety and Health Administration (OSHA)
Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise. Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid. Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka HEJ vaatamas. Suur osatähtsus Norras, Brasiilias. Kallis ehitada, kuid odav elektrienergia tootmise viis.
orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada, on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise. Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber
- Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. · Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel. Stalini strateegia · Käsk pidada vastu viimseni. · Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi. · Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. · Partisaniliikumine, poliitkomissarid. · Vägede äratoomine Kaug-Idast. · Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 · Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud 6. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast
17 Rakvere Ametikool Egert Moones 5. PÄRAST TÖÖD 5.1. Tööpaik koristada laastudest, saepurust jm. jäätmetest. 5.2. Tööriistad üle vaadata ja panna oma kohale. 5.3. Korrastada riided. 6. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Enamlased tõotasid Venemaal peatada kurnava sõja (soovides võimule pääsedes valla päästa maailmarevolutsiooni) ning jagada mõisamaad talupoegadele (kavatsedes nad põllumajanduskommuunidesse sundida), sülitades seejuures rahvusvahelistele kohustustele ja õiguskorrale. Ajutine Valitsus oli nende pantvang. Septembris hõivasid Saksa väed Saaremaa ja Hiiumaa, Muhumaale paisatud 1.Eesti polk kaotas mitusada meest vangilangenuina. Algas evakueerimine ja vene ametnike, tööliste pagemine itta. Baltisaksa rüütelkonnad aktiveerusid ja arendasid tegevust Eesti ja Läti andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse)
trükikoda ja Waldhofi vabrik. Viimase lasksid 1915. aastal õhku paanikasse sattunud Vene sõdurid, kui Pärnu lahte ilmusid Saksa laevad. Ettevõtete seiskumise põhjustas nii kütteainete puudus, kui ka turu kokkukuivamine. Kiiresti hakkas kasvama tööpuudus. Viimast leevendas osaliselt tööjõu maale suunamine ja sõjavarustust tootvate tööstusharude juurutamine. 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. 1914. aasta oktoobri lõpus keelati saksa keele kõnelemine avalikes kohtades ning määruse rikkumise eest võis saada kuni 3000 rubla trahvi. Veidi hiljem suleti saksakeelsed ajalehed, ent suurim hoop baltisakslusele oli saksakeelsete koolide sulgemine. Sõjategevus Eestis Kaitsmaks Peterburi (Petrogradi) võimaliku rünnaku vastu merelt alustati juba 1912. aastal Soome ja Eesti rannikul rannakaitsepositsiooni ehitamist. Seda tuntakse Imperaator Peeter Suure merekindlusena
ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama
ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama.
annaabi.ee 
