Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mount Pinatubo (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mount Pinatubo
Mount Pinatubo 
Pinatubo on vulkaan Luzoni saarel Filipiinidel . Asub Pealinn 
Manilast 87 kilomeetrit (54 miili) loodes . Pinatubo praegune 
kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 
1745 meetrit.
Purske põhjus
 Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes  
Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin 
oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid 
maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele 
saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud.
Purske aeg ja kestuvus
  Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene 
laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja 
järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt 
teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil.
 Enne 1991. aasta purskeid oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta.
Purse
  Tuhka paiskus kuni 34 km kõrgusele ning see tekitas 35 
kilomeetri kõrguse samba. Tuhapilv kattis 125 000 
km2.      Vulkaan paiskas atmosfääri 15 miljonit tonni väävlit, 
mis blokeeris päikesevalguse ning jahutas tuntavalt maakera 
kliimat, umbes 0,6 kraadi kahe aasta jooksul.Tuul ja 
ookeanivoolused kandsid mürgiseid aineid kogu maailma. 
Väävel ja tuhk , mis õhku sattusid, kahjustasid nii suurte kui ka 
väiksemate lennukite mootoreid nii, et hiljem neid parandada 
enam ei olnud võimalik. 
Kahjustused ja kannatanud
  Hukkunuid oli mõningate andmete järgi 847. Lisaks oli veel 
hulganisti kannatunuid. Kodutuks jäid umbes 100 000 inimest 
ning hävis umbes 8000 maja (paljud majad olid katusteni muda 
ja vulkaanilise tuha all). Kaasarvatud poole miljardi dollarine 
majanduslik kahju. Majandusekeskne Luzon oli kohutavalt 
häiritud. 
 Kuid kannatusi oli kogu maailmas. See vulkaanipurse 
põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 
kraadi võrra. 
Pildil on lapsed, 
kes seisavad oma
koolimaja katusel
Bambanis.
Hoiatamine
 2. aprillil võis vulkaani kohal märgata väikseid tuhapilvi, mis 
andsid hiljem sel kuul põhjust evakueerida 5000 inimest. 9. 
juunil evakueeriti 50 kilomeetrit vulkaanist eemal 25 000 
inimest. 12. juunil ohu raadiust laiendati 30 kilomeetrit ja kokku 
evakueeriti nende päevade jooksul ligi 58 000 inimest. 
 Evakueerimine päästis küll tuhandeid inimesi, aga selle eest oli 
majanduslik kahju väga suur. 
                                         Kolm päeva
                                         enne purset         
                                                
Kasutatud materjal:
http://en.wikipedia .
org/wiki/Mount_Pinatubo
http://www.postimees .
ee/250474/ koige -havitavamad-
vulkaanipursked -maa-ajaloos/
http://www.google.ee/
http://novaator .
ee/ET/kliima/eeskujuks_vulkaan/
http://novaator.ee/ET/
''Õpilase geograafia 
entsüklopeedia''
Vasakule Paremale
Mount Pinatubo #1 Mount Pinatubo #2 Mount Pinatubo #3 Mount Pinatubo #4 Mount Pinatubo #5 Mount Pinatubo #6 Mount Pinatubo #7 Mount Pinatubo #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sigrit1 Õppematerjali autor
Mount Pinatubo, vulkaanipurse

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

kuuluvat jaava ninasarvikut salaküttide eest. Rahvuspargis elab palju eksootilisi linde ja loomi. Siin elavad leopardid, samuti peab parki oma koduks vähemalt kaheksa liiki eredavärvilisi jäälinde. Soopiirkond on ideaalseks elupaigaks mudahüpikule, linnutapikule, signaalkrabile, samuti ka mürgisele kuldse mustriga mangrooviamaole. Seal lendleb suuri pimestavalt oranže, kollaseid ja punaseid liblikaid ning 20 cm tiiva siruulatusega ööliblikaid (3) Märkimist väärib kindlasti ka Pinatubo vulkaanipurse 1991.aastal, mis on üks hilisemaid suurimad vulkaanipurskeid viimasel ajal. Pinatubo on aktiivne vulkaan saarel Luzon, mis asub Filipiinidel. See et vulkaan ellu ärkas oli kindlasti õudusunenägu, kuna Pinatubo polnud endast 6000 aastat elumärki andnud ning teda nimetati kustunud vulkaaniks. 2.aprillil 1991 ärkas Pinatubo oma pikast unest: Vulkaani kaldeerast ja loodenõlva lõhedest hakkas kerkima aurupilvi. Arvatakse, et

Geoloogia
Vulkaanid-referaat
15
doc

Vulkaanid (referaat)

inimkonna ajaloos, mida kuuldi ka 3500 km kaugusel Austraalias. Vulkaaniline saar ise oli inimtühi, kuum tuhavihm tappis umbes 1000 inimest Sumatra saarel, ülejäänud inimohvrid põhjustas hiigellaine. Atmosfääri paiskus umbes 25 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali, plahvatuse võimsuseks on hinnatud 13000-kordne Hiroshima tuumapommi plahvatus. 5.8.Mount Pelee Inimohvrite arvult kas 3. või osadel hinnangutel isegi 2. kohal on Mount Pelee purse Martinique saarel aastal 1902. Keegi ei tea täpselt, mitu inimest hukkus Kariibi meres paikneval Martinique saarel 8. mail 1902 ­ erinevail hinnanguil 25000-40000, üldevinud versiooni kohaselt vähemalt 30000. Tulikuum püroklastiline pilv, mille kiirus ulatus 670 km/h ning temperatuur 1000 kraadini, sööstis mööda Mount Pelee nõlva alla ning tappis peaaegu kõik Saint Pierre'i linna inimesed.

Geograafia
Saint Helens
9
doc

Saint Helens

Referaat: Vulkaan Saint Helens Õpetaja: Õpilane: 2008 USAS, Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani ääres, Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus asub ~40 000 aasta vanune 2550 m kõrgune tegev stratovulkaan Mount Saint Helens. Tumerohelise metsamüüri taustal kõrguv majesteetlik lumine mäetipp paistis kaugele ja peegeldus Spirit lake'i voogudel. Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St

Geograafia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun