50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
doglinn2
Õppematerjali autor
2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam........................................................................................3 Tööpõhimõte...........................................................................................4 Olemus ja mehhanism..............................................................................5 Ajalugu...................................................................................................6 Tuuma
Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal p
moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. Kivisüsi - Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus.
paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang 28 770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 19451950, paljud neist taastati, käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW. 1955 a. valmis Narva HEJ võimsusega 125 MW. Praegu on see jaam Venemaa halduses. Põlevkivil baseeruva suurenergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad ebaperspektiivseiks. Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi
· rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; · tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. Eestis näiteks Vastse-Roosa paisuni Vaidava jõel merest ligikaudu 300 km kaugusele; · rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Lõhilaste mari aga peab arenema veekogus terve talve ning vajab piisava hapnikukoguse saamiseks voolavat vett kogu inkubatsiooniajal. Kui vesi vahepeal kaob, siis mari hukkub. Samuti on ka mõningaid takistavaid tegureid. Põhiliste takistustena vee-energia kasutamisel tuleb nimetada järgmisi: · suhteliselt kõrged eriinvesteeringud, eriti uute jaamade rajamisel, mistõttu vaatamata
Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Tuuleenergia Naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teist elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergiat salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulepark asub Californias. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermaalseks energiaks. See on maapõues peamiselt
Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsalt arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaiksel ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Osaline energiakadu on sel juhul aga paratamatu. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Need on ühendatud ühtsesse energiavõrku, tootes kokku 1,2% California osariigi elektrienergiast. Geotermaalenergia On maa siseenergia
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid