Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa naabrid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moslemid, kristlased, vaherahu, habsburgid, naabrid, hõim, edukad, türklased, serbia, iraak, armeenia, gruusia, süüria, küpros, afrika, euroopale, pidasid, sõjad, seisid, veneetsia, kaupmehedEhituskusti suurim saavutus 532 – 537 väldanud Hagia Sophia ehitamine ( 100 meistrit, igale allus 100 töölist. Ehitati Justinianuse ajal. Kiriki kõrgus 55 m, kupli läbimõõt 30 m. 1453 muudeti kirik mošeeks. 16 saj algul ehitati juurde mitu kivist minaretti. 1932 muudeti muuseumiks. Oguusid Oguus – muiasturgi keelest suguharu (ok – suguharu, z on mitmuse tunnus). Seldžukid ja osmanid kujunenud oguusidest. Seld – kõnõki hõim, osmanid – kai hõim. OGUUSIDE ALGKODU – esime turgi suguharudest. Hiina allikate põhjal on teada, et nad elasid tänapäeva Mongoolia alal. 6-7 saj oli oguuse 6 hõimu, 8 sajadil 8, 11 saj 24. 8 saj sõdisid oguusid muinasturkidega. Turkide riik 680 – 744. legendi järgi oli oguuside algisaks Og´uz Kag´an ning et nad jagunesid vastavalt nende isa poegade nimedele 24 hõimuks. Esimest 12 hõimu peeti paremaks kui teist 12 (Og´uzname)
ehkki Indiaga on olnud läbi aegade vastastikust mõju – budism levis Indiast Hiinasse) ning on üsna omanäoline. III aaastatuhandel eKr kujunesid Huanghe (Kollane jõgi) orus välja Yangshao ja Longshani kultuurid – irrigatsioonisüsteemidel põhinev riisikasvatus. Riigi rajas väidetavasti pool-müütiline Xia dünastia, kuningate Fo-xi ja Huang-di juhtimisel. II aastatuhande keskel eKr tekkis Shang-Yini riik eesotsas wangiga (kuningas). XI sajandil purustas Shang-Yini riigi Zhou hõim ja Hiinas tekkis Zhou dünastia riik, mille ajalugu jagatakse kaheks perioodiks: 11 – 8 saj eKr Lääne-Zhou riik, mis hõlmas põhjapoolse Hiina. Riik oli väidetavasti üsna ühtne, ehkki selles on ka kaheldud. 8 – 3 sajandil eksisteeris Ida-Zhou riik Aastatel 770 – 221 eKr valitses Hiinas killustatus, mis tekkis kui osastisvürstid saavutasid tegeliku sõltumatuse, wangi võim muutus nominaalseks. Hiinas kujunes välja sisuliselt anarhiline süsteem, mis koosnes 5 –
püüdis araabias tekkinud juudi kogukondadega hästi läbi aada. Vastuolud tekkisid juudid ei tunnistanud teda prohvetina. Nii hakkas muhamed pidama kristlust ja juudi usku väärkas õpetuseks. Ühtlasi nägi end lõpliku prohvetina, kes pole kutsutud kuulutama usku mitte araablastele vaid kogu maailmale. Mekalased, eriti ülemkiht, suhtus vaenulikult ja umbusklikult. Seetõttu asus muhamed 622.a Jathribi linna, mis nüüd sai nimeks Mediina. Muhamedi lahkumist Mekast Mediinasse loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Mediinas käskis muhamed palvetada araablaste kultuskeskuse, Meka poole. 630.a naasis ta Mekasse ja kaks viimast eluaastat oli ta Meka ja ümbruskonna valitseja. Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teiste jumalate kujud kõrvaldati. Kalifaat ja araablaste vallutused: Prohveti surma järel valiti asemik, kaliif, araabia riik = kalifaad. Esimesed 4 kaliifi muhamedi lähisugulased.
Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude. Sõda algas protestantlike ja katoliiklike vürstide vastasseisust, mis Augsburgi usurahuga ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1 Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619
oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid kristlased kutsuma Rooma peapiiskoppi oma isaks ladina keeles papa. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I, kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks
juutide sisseränne jätkub endiselt. Iisraeli riigikeel on heebrea keel ning ametlik keel on ka araabia keel. Religioossete traditsioonide suhtes valitseb Iisraelis pluralism; seal elavad külg külje kõrval judaismi kõige erinevamate suundade esindajad: ultraortodokssed, reformistlikud ja liberaalsed juudid, hasiidid, karaiimid, messianistid ning ka veendunud ateistid. Kümnendik araablastest on kristlased, kes kuuluvad nii rooma kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid judaism, kristlus ja islam on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste uskumust, et just sellel maa-alal paikneb maailma keskpunkt. (Saks 2005, 10)
375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks
sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Nende riik ühines frankidega. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks
Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14.s 1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite aj ordu tegevuse. 1309 – algas paavstide nn Avignoni vangipõlv (kuni 1378). 15.s 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli; Osmani riigi kiire aj laienemine. 16.s Mongolite Suurmogulite riigi rajamine Põhja-Indias. aj
Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse
Talupojad rüüstasid mõistaid, tapsid feodaale ja põletasid dokumente, kus nende koormised kirjas. Kuid ühtset ja tugevat sõjaväge neil ei kujunenud. Saumuti jäid nõrgaks sidemed Pariisi ülestõusnutega. Pärast esimest ehmatust suutsid feodaalid end koguda, lõid talupoegade väe puruks ning surusid ülestõusu julmalt maha. Seejärel nnestus troonipärijal alistada ka Pariis. Etienne Marcel tapeti ja ülestõusust osavõtjaid karistati karmilt. PRANTSUSMAA-INGLISMAA VAHERAHU 1360- Prantsusmaa oli nõrgestatud ja pidi 1360 sõlmima Bretigny rahu ning loovutama Inglismaale suuri maa-alasid. Genreaalstaadid ei kinnitanud seda rahulepingut. Rahulepingu järgi loobus Inglise kuningas õigusest Prantsuse troonile ja Prantsuse kuningas loobus oma suvenääriõigusest Lõuna Prantsusmaa üle. Need läksid Inglise kuningale pärusvaldusena. Prantsuse kuningas Charles V tegi rahu ajal sõjaväe ja maksuregormi ning vabastas peaaegu kogu Edela Prantsusmaa.
esindus). + Ühinenud maapäev (1465) 1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567) - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.) - Madalmaade 7 Põhjapoolse Prov. vabadusvõitlus algab 1568 (1572 Hollandlaste mäss) ja kestab kuni Vestfaali rahuni (1648) - Oranje suguvõsa (Wilhelm/Willem ja Maurits, militaaria uuendamine) - Põhjaprov. prot Utrechti Unioon (1579): - Kuulutab välja 7 provintsi iseseisvuse 1581. PUUDUV OSA !!! - 1609 Kaheteistaastane vaherahu Hispaania tunnistab De Facto 7 Maakonda (Hollandi) Iseseisvust - Hispaania De Iure tunnistus 1648 - 7 maakonnal (Vabariigi) on suur sisemine autonoomia - Vaieldakse Riigisüsteemi üle 1. Oranje sõjapartei: Ülemasehalduri amet peab kuuluma oranje suguvõsale (Lihtrahvas) 2. Vabariiklased (kaupmeeste aristokraatia) - Ülemasehalduri amet likvideeriti 1651 (ajutisel) ja Vabariiklaste frakt. (suurkaupmehed) hakkasid juhtima Hollandi vabariiki (jan de Witt) , suurem usuline sallivus.
Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas sunniviisilise katoliku usu taaskehtestami se. Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik
Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga lootis Saksamaa esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis pidi see olema möödapääsmatu. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud, riigi koospüsimist ohustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbia selja taga seisis aga Venemaa. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positisioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20
3) Lääne-Euroopas muutus juhtivaks riigiks Prantsusmaa (juhtriigiks muutus vaid 17. sajandi II poolel) 4) Põhja- ja Ida-Euroopas muutus suurriigiks Rootsi 5) Sõja lõpetamiseks kutsuti kokku esimene rahvusvaheline rahukonverents Vestfaali Rahukonverents (tõstis esile riikide iseseisvuse, üks riike ei tohi sekkuda teise riigi siseasjadesse) Pingelised asukohad Euroopas: Kagu-Euroopa: Katoliiklased, õigeusklikud vs türklased, kes olid moslemid ja tungisid edasi Kesk-Euroopa poole. Kõigepealt hõivasid Transilvaania Ungari 1683. aastal jõudsid Viini. Nende rünnakud peatas Jan Sobiveski, Poola kuningas. 6 7 Madalmaad: (Ühendatud Provintside Vabariik) Inglismaa vs Holland. 1. Millised põhimõtted kujunesid välja Lääne-Euroopa riikide diplomaatilises suhtlemises
kes elas umbes 570 (Meka) 632 (Mediina). Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid (moslemid) lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam). (Moslem - inimene, kes tunnistab islami usku ja järgib islami rituaale. Maailma elanikkonnast moodustavad moslemid märkmisväärse osa. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,1 miljardit moslemit ja see arv kasvab pidevalt.) Prohvet Muhammad Kõik informatsioon Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed; eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud. Kuid mida aeg edasi,
hadzar al-Aswad, Jumala kivi. Kivi võtab kõik patud endasse ja nii tulid paljud kohale,et seda kivi suudelda ja oma patte lunastada. Inimkond oli nii patune,et kivi muutus peagi mustaks nagu öö, nagu patt. Kohtupäeval saab kivi kaks silma ning muutub taas valgeks. Ta annab aru Kõikväelisele nende kohta,kes olid talle patte pihtinud. Sinna tekkiski Meka linn. · 5 saj. pKr. Läks Meka linna Kuraisi hõimu kätte. · 6 sajandil oli Kuraisi hõim killustunud väikesteks suguvõsadeks. Neist suguvõsadest oli kõige võimasm Omija (Umaja) suguvõsa. · Linna nõukogu kutsuti Malaks, ning iga vähemalt 40 aastane mekalane võis nõukogust osa võtta. Tähtsate otsuste vastuvõtmine oli siiski Batha perekondade käes. Need kes elasid Kaaba lähedal paiknevas al-Batha linnajaos. Meka pankurite ja suurkaupmeeste perekonnad. · Avalikud ametid nagu, armeejuhi post, karavaniülema post jne
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
aastal sõlmitud Senlis' lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langesid Ülemmaadest Saone'i jõest läände jäävad alad ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond. Habsburgide ja Prantsusmaa vastasseisu kujunemine Tänu sellele, et Habsburgid laiendasid oma pärusvaldusi abiellumiste teel, algas Burgundia pärilussõjast kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgid sai pärilussõja tulemusena Senlis lepinguga peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkonna. Pärast seda kui Karl pretendeeris SaksaRooma keisri troonile, oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui ka
Arvati et pärast surma on ülipikk logelemine Hadese sünges riigis. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162 Itaalia asub Appeniini poolsaarel, kuna selle poolsaare kallas ei ole eriti liigendatud, pole ka riigil häid sadamakohti, seega on kogu ühendus maismaad pidi. Toona oli riigi tekeks geograafilised olud väga head, kuid etniliselt oli kogu riigi territooriumil palju erinevaid hõime. Suurimaks hõimuks olid itaalikud, indoeuroopast sisserännanud hõim, kes jagunes veel mitmeks haruks. Kesk-Itaalias oli latiinide haru. Nende keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kuna Itaalia oli piiratud veega oli neil palju kokkupuuteid väljaspoolsete inimestega. Suurimateks mõjutajateks olid kreeklased. Kreeklased tõid Itaaliasse tähestiku, müüdid, jumalad ning algelise linnriikliku korra. Etruskid olid itaalikute kõrval teine suur hõim. Nende päritolu pole teada.Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja kohandasid selle enda järgi
Arvati et pärast surma on ülipikk logelemine Hadese sünges riigis. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162 Itaalia asub Appeniini poolsaarel, kuna selle poolsaare kallas ei ole eriti liigendatud, pole ka riigil häid sadamakohti, seega on kogu ühendus maismaad pidi. Toona oli riigi tekeks geograafilised olud väga head, kuid etniliselt oli kogu riigi territooriumil palju erinevaid hõime. Suurimaks hõimuks olid itaalikud, indoeuroopast sisserännanud hõim, kes jagunes veel mitmeks haruks. Kesk-Itaalias oli latiinide haru. Nende keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kuna Itaalia oli piiratud veega oli neil palju kokkupuuteid väljaspoolsete inimestega. Suurimateks mõjutajateks olid kreeklased. Kreeklased tõid Itaaliasse tähestiku, müüdid, jumalad ning algelise linnriikliku korra. Etruskid olid itaalikute kõrval teine suur hõim. Nende päritolu pole teada.Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja kohandasid selle enda järgi
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni
Sellegipoolest ohustasid bulgaarlased Bütsantsi. Sõjad kahe riigi vahel olid kestnud juba pikemat aega, kui Bütsantsi keiser Basileios 2. bulgaarlastest võitu sai. Nüüd oli ka Bulgaaria Bütsantsi võimu all. Peale Basileiost hakkas Bütsants taas nõrgenema. Talupojad laostusid ja ei suutnud enam sõjaväes teenida. Tänu sellele nõrgenes Bütsantsi sõjaline võimsus ja ülikute vahel puhkesid tülid. Nüüd ründasid Bütsantsi sõjakad türklased, kes tulid Aasia steppidest ja olid oma võimule allutanud juba Mesopotaamia ja Iraani. 1071. aastal vallutasid türklased suure osa Väike-Aasiast ja nii jäi Bütsantsile ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellegipoolest püsis Bütsantsi riik veel üle 3 ja poole sajandi. Bütsants oli kultuurselt haritud maa. Seal oli palju õpetlasi ja haritlasi, kes tegelesid kreeka filosoofide teoste uurimistega. Keisrid koondasid oma õukonda kõrgeid
barbariseerimist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kulmünt oli levinuim valluuta Vahemeremaades. Toimuv maksusüsteem oli, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Ida-Roomas püsis keisrivõim järjepidevalt kuni 15 sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Ida-Roomat hakati nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikud roomlased. Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai ladina keele asemel bütsantsi riigi keel.L-Euroopas nimetati bütsantslasi kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Riigi tuumikalaks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. b) Territoorium, rahvastik ja valitsemine
vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 9) Bütsants ühiskond ja kultuur
Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Miks ja kelle tõttu hakka Bütsantsi territoorium vähenema? Lõunaslaavlaste sissetung 6.saj. 7.saj tungisid sisse bulgaarid, kes segunesid bulgaarid ja lõunaslaavlased. Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe
Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama
30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas.
Kolmikliit sai Itaalia eemale jäädes endale uue liikme. Selleks sai Türgi. Kolmikliit oli eemal Põhja- Aafrikast, sest Itaalia, Prantsusmaa ja Venemaa olid Antantis. Türgil olid Dardannellid väinad, mis viisid Vahemerest Musta merre. Neid soovis enda kätte Venemaa. Vahetult enne esimest maailmasõda peeti Balkanil kaks sõda. Türgi oli sõjaliselt nõrk, kuid neil olid Balkani poolsaarel alad. 1912 puhkes esimene Balkani sõda. Ühel pool oli Türgi, teisel pool Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Kreeka. Esimese Balkani sõja tulemusena said kõik riigid välja arvatud Montenegro endale alasid juurde. Iseseisvaks sai Albaania riik. Balkani riikidele tundus, et Bulgaaria sai liiga palju alasid. 1913 puhkes teine Balkani sõda. Oli sõlmitud liit: Serbia, Montenegro, Kreeka, Türgi ja Rumeenia. Nad sõdisid Bulgaaria vastu. Teises Balkani sõjas kaotas Bulgaaria natuke alasid, osa Serbiale ja osa Türgile. Türgi sai tagasi mõned alad, mis ta oli esimeses
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste
Suure sõja kutsus esile võitlus Hispaania pärandi ümber. 1700.a. suri Hispaania kuningas Carlos II, kelle ei olnud meessoost pärijat. Kuna Louis XIV oli abielus Hispaania kuninga õega, võis Prantsuse prints olla Hispaania, maailmariigi, pärija. Tegelikult oleks see tähendanud Hispaania ja selle valduste (Itaalia riigid, Lõuna-Madalmaad, Ladina-Ameerika jm.) liitmist Prantsusmaaga. Selle vastu astusid välja väga paljud Euroopa riigid. Hispaania trooni taotlesid ka Austria Habsburgid. Prantsusmaa peavastaseks aga oli Inglismaa. 1701.a. algas suur sõda, mis läks ajalukku Hispaania pärilussõja nime all. Sõja aögus oli Prantsusmaale edukas, kuis siis sai raha otsa ja Prantsusmaa, kes sõdis koos Hispaaniaga, osutus väljakurnatuks. 1704.a. vallutasid inglased Gibraltari. Prantsusmaad ähvardas sõjaline katastroof. 1710.a. toimus aga Inglismaa poliitikqas muudatus. Võimule tulnud tooride partei pooldas heade suhete loomist Prantsusmaaga
1054.aastal kiriku lõhenemine. 11.sajandil dünastia teke.. 1261.aastal Bulgaaria ja Genova riik. riik 13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi. 14.sajandil laostuvad talupojad, talupojad nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks. 29.mai 1453.aastal vallutavad türklased lõplikult Bütsantsi. KULTUUR JA TÄHTSUS: Bütsantsi õpetlased põgenes läände, õpetades humanistidele kreeka keelt ja Rooma õigust. Kirjaoskus oli suhteliselt levinud. 425.aastal rajati esimene kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, filosoofiat ja õigust. 9.sajandil lisandusid kõrgkkool lisaks veel geomeetria ja astronoomiaga. 11.sajandil avati kolmas kõrgkkool kahe kallakuga õigus ja filosoofia. Lihtrahvas kirjutas enamaltjaolt pühakute elulugused ehk hagiograafe
seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega). Araablased levitasid islamiusku Väike-Aasias, Bütsants palus abi Lääne-Euroopast. Sellega sai alguse ristisõjad (üks ajenditest), mille käigus vallutati Konstantinoopol ning Bütsants langes frankide võimu alla. Hiljem vallutasid Konstantinoopoli türklased, mis lõpetas Bütsantsi riigi. 6)Bütsantsi kultuur. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, filosoofia ja kreeka keele vastu. Filosoofiakoolis õpetati antiikeeskujudele tuginedes grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Õpetlased tegelesid antiikkultuurialaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat
annaabi.ee 
