EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust.
saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised
kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees. Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal. Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)
,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine.
kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine:
Kindlustatud asulad: Asva, Kaali. Kaali meteoriidikraatriga seotud teooriad. Pronksi hulk Eestis suurenes, hakkas toimuma süsteemne sissevedu. Sellega seoses ühiskondlik majanduslik kihistumine. Ühiskonnas palju muutuseid: tihedad sidemed naabritega, sõjakus, üksiktalud, põllumajandus, ader, kindlustatud asulad Arvatakse et Kaali meteoriidi langemist on kirjeldatud Kalevalas, Muinas- Kreeka müüdis Phaethonist. 12. Rauaaja algus maailmas ja Eestis. Eel-Rooma rauaaeg 500-50 eKr. Selle iseloomustus. Rauda õpiti valmistama Väike-Aasias 1200ekr, 1000ekr oli üldlevinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse jõudis rauaaeg 500ekr, esimesed raudesemed Ida-Virumaal. Pronks- ja raudesemed olid veel kallid. Eestlased õppisid rauda valmistama 50pkr. 13. Rooma rauaaeg u 50-450 pKr: mis siis muutus Eestis? Raua tootmise algus, muutused matmiskombestikus, majanduse areng, rahumeelne aeg.
RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud · Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast Arheoloogi ülesanded: · Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid,
Piltidel kivikirstkalmed. Muistsed põllud olid samas stiilis nagu kivikirstkalmed-kividega ääristatud. Kivikalmetega ühel ajal ja samas piirkonnas esinevad ühed meie mõistatuslikumad muistised lohukivid. Lohkude tähendus pole teada. Välja on pakutud mitmesuguseid oletusi. Neid seostatakse küll ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms. Pildil lohukivi. Vanem rauaaeg - 500 aastat eKr - 450 aastat pKr. Rooma rauaarg - 50 - 450 aastatel. Vanema rauaaja alguses levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Tekkisid külad ja kujunes ebavõrdsus. Raud oli Eestlastele parem tööriistade ja esemete materjal, kui pronks. See oli kergesti kättesaadav, sest seda leidus soodes
juba asulaterritooriumil või mõningatel juhtudel otseselt elamu all. Haud voodertatud okstega, laiba pea alla pandi puuhalg. Nöörkeraamika matused ikka maahauad, aga asustusest eemal. Laibad maetud külili, konksus põlvedega, käed kinni seotud. Mehed maeti vasakule ja naised paremale küljele. Eestlaste etogenees eestlaste päritolu ja kujunemine seda saab uurida geneetika (kuigi sellest ajast luustikke vähe säilinud), arheoloogia (mingis mõttes, aga sellest ei piisa), antropoloogia, keeleteadus (selle seisukohti saab kasutada, leides suguluskeeli, nende jagunemisi, aga need andmed pole täpselt dateeritavad). Eestlaste etogeneesi vanem teooria keelepuuteooria hakkas kujunema 19.saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes
soorauamaaki. Rauast tööriistade hulga suurenemine andis tõuke ka majanduslikuks arenguks, kuna tööriistade kvaliteet oli kõrge. Kõige kergemini nähtavad muistised rauaajast on tarandkalmed. Maapealsed hauad, kividest on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne. Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola). Linnuseid ei kasutatud alaliste elupaikadena, vaid rohkem vajaduse korral, nt
Neoliitikumi hilisemas järgus ja/või pronksiajal tekkisid kultuurmaastikud, mis rauaajal omandasid mõnes piirkonnas juba tänapäevasele põllumajandusmaastikele sarnase ilme Pronksiajast pärinevad esimesed otseselt visuaalselt jälgitavad kultuurmaastike elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast
Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne Irdmuistis Üksikesemelised minasjäänused N: relvad, ehted, tööriistad,jne Ajalooline aeg Aeg muinasajast(Läti Henriku kroonikat loetakse alguseks) kuni tänapäevani. Muinasaega uurivad teadused:
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1
• Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine Laboriuuringud Puhastamine Konserveerimine Dateerimine Radioaktiivse süsiniku meetod dendrokronoloogia Määrangud Materjali koostis Päritolu-uuringud aDNA
matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted
Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis. Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kult
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kult
Põhiliselt on selle perioodi muististega Eestis tegelenud Vello Lõugas ja Valter Lang. Valter Lang on dateerinud noorema pronksiaja alguse hiljaaegu veidi varasemaks, s o 1100 ema. Ta jagab noorema pronksiaja vahel veel kahte järku: 1) 1100-800 ema. Siis olid kasutusel kindlustatud asulad ning rajati suurem osa kivikirstkalmetest (?). 2) 800-500 ema. Sisuliselt eristamatu järgnevast perioodist, s o eelrooma rauaaja varasemast järgust. ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaa staatus näiteks on ilmselt siitkaudu
Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad)
nende peegeldus materiaalses kultuuris. Samas pole toimunud mingit rahvastiku vaheldumist või näiteks korealaste (seal toodetud tehnoloogia) või ameeriklaste (kultuuriline mõju) massilist sisserännet. Uued seisukohad Uued seisukohad põhinevad geeniuuringutel ja Turu Ülikooli professor Kalevi Wiiki lingvistilisel arutelul. Eestis on tuntuimad uue teooria pooldajad Richard Villems ja Ago Künnap. Uue teooria kohaselt olid soomeugri rahvad varaseimad asukad Ida-, Põhja- ja osalt ka Kesk-Euroopas, kuni Uuraliteni välja. Nad tulid siia nö esmaste asukatena, liikudes taanduva jää järel. Kõige tõenäolisemalt on Eesti asukad pärit tänapäeva Ukraina alalt. Soomeugrilastest lõuna pool Euroopas elasid indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad, kes seoses soodsama kliimaga võtsid põllumajandusliku eluviisi varem üle. Järk-järgult kliima soojenes ja viljelusmajandusele läksid üle ka soomeugri rahvad
Kuigi pronksi kasutuselevõtt oli tähtis samm inimkonna ajaloos, ei ole see võrreldav arenguga, mille tõi endaga kaasa raua tundmaõppimine. Raud on metall, millele tugineb inimkonna aineline kultuur tänaseni. Erinevalt pronksist leidub rauamaaki ka Eestis. Tekkisid Kelti põllud. Põllulappide ja peenarde asend ja suurus määrati kindlaks juba enne maa esmast ülesharimist. Sellised põllulapid on enamsti täielikult ümbritsetud madalatest pinnasest või kividest vallidega. Eelrooma rauaaja algupoolel meti veel enamjaolt nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetesse. Eelrooma rauaajal hakati ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Tarandkalmed olid kivikalmed, milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või müür, mille moodustasid nn tarand täidetud kividega. Rauda hakati sulatama kohalikust maagist. Seda hakati kasutama tööristade ja relvade valmistamiseks. Vanimaks teadaolevaks rauasulatuskohaks on Tindimurru
Laibale oli tehtud puudest ase. Selgeid jälgi kindlatest elamutest ei ole. On leitud ainult kolde asemeid või mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem tugiposte ning seinu. Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega. Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3
__________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________ 8. Rooma rauaaeg ja keskmine rauaaeg: sarnasused ja erinevused, matmiskombed. Rooma rauaaeg oli u. 50 450 aastat, lk 22-23 Rooma rauaaega peetakse õnnelikuks ajajärguks eestlaste elus, selle arvamuse kasuks räägivad .. 1) Hauapanused, mida oli palju, mis näitab, et eestlased olid muutunud rikkamaks 2) Hauapanuste hulgas puuduvad relvad, mis näitab, et sel perioodil ei sõditud 3) Puudusid kindlustatud asulad ja linnused, mis tõestab, et sõdu ei olnud
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u
Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima
TÖÖRIISTAD Rauast tööriistad tugevamad, teravamad, vastupidavamad kui pronksist. Esialgu suudeti vähe hankida, kuna kallid. Algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid: matmine kivikirstkalmetesse, lohukivid, sama tüüpi esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha, pronksesemete tootmine ei andnud enam tulu. PÕLLUD Paistavad silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend kindlaks määratud. MATMISKOMBED Tarandkalmetesse. Uued kalmed kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandis laiusega 1-2m, pikkusega 2-3m. Harvem maeti põletatult. MAJANDUS Hakkas arenema, seoses kohaliku rauatootmisega. Soorauamaak . pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega ahju. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kuumust annaksid. Ühe ahjutäiega paar kg toorrauda, mida tuli veel töödelda, enne kui sepp sellest kirve või noa sepistada sai. ASUSTUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
