Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liit sai alguse 1952 aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisega. See laienes edasi majandusühenduseks. Peamiseks eesmärgiks on saanud inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise täielik rakendamine kogu Euroopa Liidu territooriumil ehk ühisturg. Nüüdseks on Euroopa Liiduga liitunud 27 riiki. Selle asutamisest on möödas üle 50 aastat ning võime endalt küsida: "Kas Euroopa Liit on taganud edu Euroopas ?" 1957. aastast on Euroopa Liidu kodanikel õigus töötada teises liikmesriigis, kuid seda õigust kasutab vaid 2% eurooplastest. Töötamine teises Euroopa riigis annab inimestele võimaluse õppida uut keelt, avastada uut kultuuri ja omandada uusi oskusi. Otsustavat rolli mängib see ka töökohtade
asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö
Mis on Euroopa Liit? Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Mis on Euroopa Liidu eesmärgid? ELi eesmärk on tagada oma 495 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. Senised tulemused? Reisimine ELi piires passi- ja piirikontrolli läbimata, ühisturg, Euroopa ühise raha euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast),
Ülemkogu (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja
Ülemkogu (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning
täielik potentsiaal. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal. EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elutaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa valuuta. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Samuti on teistes riikides elamine ja töötamine muutunud Euroopas palju lihtsamaks. EL tugineb õigusriigi põhimõttele. See tähendab, et kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades. ELi üks peamisi eesmärke on edendada inimõigusi nii organisatsiooni sees kui ka rahvusvahelisel areenil
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu................
Hispaania demokratiseerus järk-järgult pärast Franco surma 1970. aastate lõpus. Mõlemad riigid soovisid lõpetada rahvusvahelist isolatsiooni, ehitada üles demokraatia ja arendada oma mahajäänud majandusi. EÜ riigid soovisid nende maade ühinemist toetada, et sealseid reforme kiirendada. Oma ajaloolist liitlast Portugali toetas ka Suurbritannia eesotsas peaminister Margaret Thatcheriga, kelle huvides oli suurem ja nõrgem EÜ. Prantsusmaa kartis, et uute liikmesriikide tulekuga tugevneb konkurents põllumajandussaaduste ja veini turustamisel. Nii Hispaania, Portugali kui ka Kreeka liitumine tähendas suuri väljaminekuid EL-i ühtsele põllumajanduspoliitikale ja sellega seoses konflikte. Suhteliselt vaesed põllumajandusmaad nägid Ühenduste abis võimalust oma majandusliku olukorra parandamisel. Euroopa Komisjon tegi 1982. aastal ettepaneku (Integreeritud Vahemere Programm), mis hõlmas eelkõige Kreeka, aga ka Itaalia ja Lõuna-
institutsioonide ja liikmesriigi) ja veel mõne Euroopa Liidu välise riigi vahelistest suhetest. Lissaboni strateegia: selleks et olla konkurentsivõimeline maailma majandustega, vajab EL tõhusat majandussüsteemi. Lissaboni ülemkogul 2000. aasta märtsis otsustasid liidu juhid seada uus eesmärk: muuta Euroopa Liit 2010. aastaks "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majanduskasv koos suurema arvu ning paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Liidu juhid leppisid kokku ka selle eesmärgi saavutamise üksikasjaliku strateegia. Lissaboni strateegia hõlmab selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, Interneti-ühendus ja online-äritegevus. See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved
alla panna. Sõlmiti 50.a ja aegus 2002.a Lepingule kirjutasid alla :Prantsusmaa,Saksamaa, Itaalia, Beneluxi riigid. Lepinguga asutati 4 institutsiooni:ülemamet,assamblee,nõukogu ja kohus.Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas. 1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus Eesmärgiks oli ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa
Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsioonikosmose hõivamisel . Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960. aastatel tekkis nn noortekultuur The Beatles´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku tohutuid teismeliste hulki hoogustades kultuurirevolutsiooni ja suurendades põlvkondadevahelist lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968
Pariisi lepinguga loodi kuue asutajariigi vaheline (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksa Föderatiivne Vabariik) ühine söe- ja teraseturg. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg Tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult, töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine
· vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks idee autoriks Jean Monnet (Prants ja Saksa vastasseisu vältimine; maj koostöö kui poliitilise koostöö edendaja) · Lääne-Euroopa Liit 1954 WEU reformitud Brüsseli leping (+Itaalia ja Saksamaa) · Rooma lepingud 1957.a. eesmärk: kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine & aatomienergia ühendamine EMÜ (pani alusel Euroopa Ühendusele) ja Euratom jõustusid 1958.a.
õiguskord loomine, võimu, uued heaolu teenuste ja ideed, pakub toodete huvigruppidele pakkumine, tegevust tagada rahvaringlus, konkurents, toodete kvaliteet ja mitmekülgsus Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab
see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale. o Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused
domineerimine · traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) · karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle
eelkõige keskendusid vaid enda rahvale ja seetõttu ei jätnud nad ka ruumi koostööks teiste Euroopa riikidega (nt Prantsusmaa välisminister A. Briand leidis koostöös mõtte vaid siis, kui Prantsusmaa sellest kasu sai, eelkõige Saksa- Prantsuse küsimuste osas). Peale II MS oli vajadus Euroopa ühendamiseks muutunud kordades suuremaks. Euroopa ühenduse oli pikk protsess mille käigus loodi erinevaid institutsioone: Euroopa Söe ja Teraseühendus loodi ühisturg söele ja terasele, esimene Euroopat ühendav organisatsioon. Eesmärk saavutada poliitiliselt stabiilne olukord ja majanduskasv, vähendati kaubandustõkkeid mis oli ühisturu loomise eelduseks. Liikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, BENELUX, Itaalia. Tänu ESTÜle loodi 4 peamist institutsiooni: Kõrged võimud (high autority) tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki.
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii
informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat
Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne.
Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne.
Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmisesks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne.
Millele peaksid noored tähelepanu pöörama, kui välismaal õppimine on tulnud otsuste tegemisel valikutess: Välismaa õppeasutusi valides tuleb tähelepanu pöörata paljuski samadele asjadele nagu Eestis. Huvipakkuvaid õppekavasid peaks analüüsima süvitsi – uurima peaks seda, millised on programmis pakutavad ained sisu poolest kui ka seda, milline on teoreetiliste ja praktiliste õpiväljundite osakaal õppekavast. Lisaks tasub endalt valiku langetamisel küsida, milliseid võimalusi pakub omandatav eriala pärast lõpetamist tööturul. Vastasel juhul ei pruugi võõrsil kogutud teadmised ja kogemused leida rakendust kodumaal. Esmatähtis on teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja aksepteeritav ka teis(t)es. Ka tasuta haridus tähendab kulusid Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides
institutsionaalne raamistik põhines Pariisi lepingu mudelil ning seal oli sarnane sotsiaalmajanduslik nõuandev organ juba olemas. Enamik EESC tööst seondub ELi -teemaliste arvamuste avaldamisega, samalaadselt Euroopa Parlamendile, kus on jagatud valdkonnad komiteede vahel. EESCis on kuus sektsiooni: 1.põllumajandus, kohalik areng ning keskkond, 2.majanduslik liit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, 3.tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kodakondsuspoliitika 4.välissuhted , ühisturg, tootmine ja tarbimine 5.transport, energia, infrastruktuur 6. infoühiskond Sektsioonid määravad raportöörid, et nende nimel arvamusi ette valmistada. Raportöörid kasutavad tavaliselt töö- või õppegrupi, EESC sektretariaadi või välisekspertide abi. Sektsioonidesiseselt üritatakse luua ühine kompromiss. EESC tegeleb erinevate tegevustega, annab välja informatiivseid raporteid tähtsate teemade kohta,
rahvastik. Eesti võimalus: asukoht Aasiast Euroopasse, kõrgväärtusega puit, aasiaadid on hullud euroopa kauba järgi, konteiner hiina on odav. MAJANDUSTEOORIAD Neoklassikaline teooria põhineb: Kapitalil, Tööjõul, Tehnoloogilisel arengul ON vaba turu ja välise kasvu põhine Põhihüpotees: aja pikku kandub kasv üle vähemarenenud regioonidesse – toimub konvergents Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne. Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud. Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik
inimesed maapiirkondades ja tegelevad põhiliselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Sageli jaotatakse toodang kõigi pere või hõimuliikmete vahel võrdselt. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii nagu esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Vaba turu konkurents e turumajandus: Siin toimuvad neoklassikute poolt rõhutatud protsessid inimeste vabatahtlik astumine mitmesugustesse lepingulistesse sidemetesse, protsesse määrab turg ja peamiseks kriteeriumiks on efektiivsus. See dimensioon on horisontaalne, sest kõigil on võrdsed võimalused enese teostamiseks ja astumiseks seesugustesse suhetesse kapitalismi tingimustes. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Sellele võib
mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel · 1957 ja ühisturg · Vahetuskursside kooskõlastamise katsed · Vahetuskursi mehhanism · EMI Euroopa Rahainstituut alates 94 · Werneri ettekanne jäi kõrvale · Delors´i ettekanne - mängis euroopas suurt rolli senini, oli euroopa lomisjoni president 85-95: kaks suurt rahandusminister prantsusmaal: 1 single european act 8tegeliku siseturu väga suur hüpe rakendamisel, viidi ellu, oligi euroopa ühisraha
Eestit hoiatasid? XIII. Miks on Eestis 2008 a. alanud majanduskriis mõnevõrra raskemal kujul kui arenenud riikides? 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng pärast 1995 aastat Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2007 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga 1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus 1,1% 1999 a. ja 2008 a. -3% Põhjused. 1. Liberaalne ja avatud majandus. 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3 3. 1998. aastaks olii erastamine 199 i praktiliselt ii lõpule viidud ii ja j praegu loob erasektor üle 80%
organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad?