Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa koloniaalajastu algus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
cortes, koloniaalajastu, vallutamine, koloniseerimine, ärakasutamine, hernan, mehhiko, asteekide, inkade, indiaanlased, dominiiklaste, misjonär, casas, indiaanlasi, ristida, hispaania, seadusandlus, hõbe, kartulit, tubakat, tööjõud, tooma, kolooniad, asumaad, kolooniaid, valitsesidAsteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Montezuma kulutas suurema osa valitsusajast oma autoriteedi tugevdamisele linnriikide seas ja tsentraliseerituma valitsuse jõustumisele. Tenochtitlan (1325 1521) Asteekide pealinn Tenochtitlan asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel
inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofer Columbus 1492. aastal avastas Ameerika, hakkasid paljud inimesed uute riiki sisenema. Uute asukate hulka kuulus kaupmehi, talupoegi, käsitöölisi, kuid oli ka neid, kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks vargad ja röövlid.Uues riigis oli elu raske
1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas.
· Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil Algupära ja arvukus · Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas, et on saabunud Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida- Aasia ning Tiibeti hõime · Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis
Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst,
edasi Niccolo Machiavelli pani aluse uusaegsele poliitfilosoofiale, tema jaoks ideaalne riik Itaalia Benedictus Nursiast munk, kes tegi Monte Cassino kloostri ja koostas kloostrireeglid Saladin Egiptuse valitseja, kes vallutas Jeruusalemma tagasi Rotterdami Erasmus silmapaistvaim mõtleja, oskas ladina ja kreekakeelt, naeruvääristas lugupeetuid ameteid, kriitiline vaimulike ja kiriku vastu Hernan Cortes Fernao Magalhaes esimene ümbermaailmasõitja Mikolay Kopernik poola õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmavaatele Amerigo Vespucci Itaalia geograaf, kes esimesena ütles välja, et see ei ole India, sai nime Ameerika Francisco Pizarro Karl V Saksa keiser, keda toetasid rahaliselt kaupmehed jakob ja anton Fugger, et teda valitaks Giordano Bruno itaalia õpetlane, uskus et päikesesüsteem on vaid üks mitmetest ja arutle
Seejärel õppis ta 1955-1957 Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Veel teenis ta aasta aega mereväes ja siis aasta õhuväes. 1969.aastal nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose (pilt5). 5.Kuningas Juan Carlos. [http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Espa %C3%B1a_%282009%29.jpg] 2.3 Parlament Seadlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales, kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse 8 süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga
· Turvalisemate mereteede vajadus (kaugematesse maadesse) Genova ja Veneetsia rivaalitsemine, eriti pärast Konstantinoopoli türklaste kätte langemist. Kaubad hakkasid liikuma nüüd Aleksandria-Veneetsia, Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega. · Rekonista lõppemine paljud sõdinud väikeaadlikud jäid nüüd tegevuseta. PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED · Aafrika (arvasid, et leidub kulda) · 1415. Ceuta tugipunkti vallutamine (araabia piraatide röövretked vähenesid) · Henrique Meresõitja jõudis Aafrika läänetippu ja Guinea lahte · Järgmiseks põhisihiks India · Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatipus, Hea Lootuse neemel. · 1497.aastal Vasco da Cama ekspeditsioon Indasse. 1498.aastal jõuti Indiasse. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse ning vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. AMEERIKA AVASTAMINE · 1492. Christoph Kolumbus Hispaaniast
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
Edasised avastused · Müütilise lõunamandri otsingud · Terra Australis · Avastati 1606 · James Cook reisid 1768-79 · Tegi 3 ümbermaailmareisi · Lahendas skorbuudi mõistatuse · Kasutati algselt vanglana · Teiste riikide sekkumine · Eriti järjekindel oli inglismaa · Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh. · Sir francis Drake teine mees kes tegi maailmale ringi peale. Ameerika koloniseerimine · Põhjuseks kullajanu ja legendid · Konkistadooride julma tegevuse tulemus. · Hernan Cortes-kuulsaim konkistadoor. · Vallutas 1519 Asteekide riigi · Asteekide vallutamine võttis aega 20 aastat · Sureb hispaanias pankrotis olles. · Francisco Pizarro-teine kuulus konkistadoor. · Ameerika vallutamises kuulsam. · Vallutas 1532 Inkade riigi Peruus. · Inkadega pusib ta 40 aastat. · Francisco Coronado · Otsis 1540-42 seitset müütilist Kullast linna Cibola.
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5
aastal, tõmbus Henrique õukonnaelust tagasi ja asus elama kaljusele Sao Vicente neeme platoole Euroopa loodepoolseimas tipus, kus tal oli Villa Tercanabal (tuntud kui Mereakadeemia). Seal kavandas ta koos paari mõttekaaslasega Portugali tulevase impeeriumi jaoks. Tema initsiatiivil hõivasid aastate 1418 1420 meresõitjad T. V. Teixeira ja J. G. Zarco Portugali jaoks Madeira ja Porto Santo, koloniseeriti Assoorid ja sõideti ümber Bojadori neeme. Kanaari saarte vallutamine 1425. aastal ebaõnnestus, aga Roheneemesaarte annekteerimine kavandatava impeeriumi huvides läks korda. Henrique' peamine eesmärk oli võitlus islami vastu koos Etioopia valitsejaga. See plaan nõudis aga pidevat maismaakontakti sealse valitsejaga. Kuna selline kontakt läbi Kesk-Aafrika oli 1430-ndatel võimatu, tuli see luua mere kaudu. See omakorda tähendas liikumist teisele poole ekvaatorit. 1441. aastal alustasid portugallased Lääne-Aafrika rannikul nn neemehüppamist. 1442
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
julmalt kätte o (poeg) Svjatoslav (972-978) võitles volgabulgaarlastega ja petseneegidega o (poeg) Vladimir (978-1015) 988 võeti vastu ristiusk Bütsantsist vene kiriku juhiks sai Kiievi metropoliit pärast surma järgnes äge võitlus poegade vahel, millest väljus võitjana Jaroslav Tark o Jaroslav Tark (1019-1054) 1030 Tartu vallutamine seadis deiplomaatilised suhted sisse Lääne-Euroopaga Vana-Vene riigi hiilgeaeg Valitsejaid hakatakse rjuurikuteks kutsuma Pärast tema surma hakkas feodaalne killustatus Osastisvürstide omavahelised tülid Tugevamad vürstiriigid olid: · Novgorodi · Pihkva · Vladimir-Suzdali
Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 17) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed Ristisõda oli lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu. Aastal 1096 läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Sama aasta suvel jõudsid nad Konstantinoopolisse. Seldzukid piirasid retkel olijad ümber ning hävitasid täielikult. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles aastal 1099 vallutati Jeruusalemm. Ainuüksi peamosees tapeti üle 10 000 islamiusulise. Peale Jeruusalemma langemist vallutasid nad suure osa Vahemere rannikust. Kristlaste elu Pühal Maal polnud kuigi ohutu. Euroopast tulnud palverändurid vajasid nii sõjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nii tekkisidki vaimulikud rüütliordud. Esmalt tekkis Templiordu. Sellesse koondusid Prantsusmaa rüütlid
Hispaania 1492 Itaallane C. Läänetee Indiasse 3 karavelli, avastati Ameerika 1504 Kolumbus Hispaania 1519 F. de Magalhaes Läänetee Indiasse I ümbermaailmareis, 5 laevast 1 ja 253 mehest 18 1522 tulid reisilt tagasi Amerigo Vespucci andis nime uuele mandrile 2. tagajärjed: - uute alade koloniseerimine, rüüstamine, tapmine, elanike orjastamine - indiaanlaste halb kohtlemine, nende kultuuri hävitamine - uued teadmised maailma kohta (teaduste areng) - tähtsamateks kaubateedeks kujunevad ookeanid - tõusevad esile Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad - vähenes Vahemere kaubanduse osatähtsus §27 Põlisrahvaste kõrgkultuurid Kesk ja Lõuna Ameerikas 1. Tabel: Asteegid Maajad Inkad
Elati hõimudena. Osad küttisid ja osad püüdsid kala. Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused
· Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega. · Teekond jätkus üle India ookeani Aafrika lõunatipu kaudu Atlandile. · Pärast suuri raskusi ja kaotusi jõuti koju 1 laeva ja 18 mehega. b) Uued avastused: · 16. saj. II pool portugallased Jaapanis. · 17. saj. algul hollandlased Austraalias. · 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul. 6. Maadeavastuste tulemused a) Avastatud maade koloniseerimine: · Vallutamine, paljaks röövimine, orjastamine, hävitamine (indiaanlased, Aafrika mustanahalised). b) Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. · Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. · Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. c) Uued majandusnähtused: · Kauba- ja fondibörs. · Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. d) Mõju Euroopa arengule:
raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Algus Kui 12. juulil saadi Pariisis teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas kividega pilduma Pariisis üles rivistatud Saksa Rügementi, palgasõdurid vastasid tulistamisega. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus. Õhtuks oli rahva käes suurem osa linnast. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. Alguse lõpuks sai Bastille vangla vallutamine, kus kuningas küll jäeti ellu. Asutav kogu Alguses oli Rahvuskogu(koosnes 3. seisusest), aga lähiajal ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad. 9. juulil võttis Rahvuskogu vastu otsuse nimetada end Asutavaks Koguks, millega rõhutati soovi luua uus kord. Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme: kirikumaade võõrandamise seadus, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", adminstratiivreform, kaotati aadliseisu 1790, keelati streigid ja töölisühingud.
mehed viskasid suure hulga teed merre · 1774 I kontinentaalkongress katkestatakse kaubavahetus Inglismaaga · 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis · 1775 1783 Iseseisvussõda (lojalistide ja patriootide vahel, seejuures toetas enamik Euroopa riike patrioote) · 1776 II kontinentaalkongress lõi regulaararmee, ülemjuhatajaks George Washington · 4. juuli 1776 võetakse vastu Iseseisvusdeklaratsioon kuulutatakse suveräänseks · 1783 Yorktowni vallutamine ameeriklaste poolt · 1783 Iseseisvussõja lõpp Versailles' rahuga (Treaty of Paris) · Ameerika Ühendriigid koosnesid algul 13 osariigist, neid ühendas Kontinentaalkongress ja sõja puhuks moodustatud armee, kuid igal osariigil oli oma konstitutsioon. 1781 moodustati konföderatsioon (riikide liit), kus ühiseks organiks oli Kongress. Pärast Iseseisvussõja lõppu töötati välja ühine konstitutsioon, selle kirjutas
aurumasin universaalse rakenduse. Koos riigivõimu tugevnemisega suurenes ka riigi sekkumine majandusellu. Varauusaja majanduspoliitika oli valdavalt merkantilistlik. Riigi raharinglust võrreldi inimese vereringega ning sarnaselt vajadusele verejooks peatada, peeti vajalikuks tõkestada ka raha väljavoolu riigist. Aktiivne kaubandusbilanss oli varauusaja majanduse põhikreedo. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi,
ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi, hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..) Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 9. Koosta: Ameerika Ühendriikide sünni kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA loomise käigus oluline on! Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas)
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes:
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- r
Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati)
Meremees tegi kuningale ja kuningannale ettepaneku lubada tal aega kaotamata asuda teisele ekspeditsioonile Lääne-Indiasse. Seekord koguti Kolumbuse lippude alla terve eskaader. Kolm suurt galiooni ja neliteist kerget karavelli võtsid pardale üle poolteise tuhande inimese. Sõdurid, mungad ja orjapidajad läksid Uude Maailma maid vallutama.Ületanud ookeani, jõudsid laevad Haiitile. Kuid kaldal võtsid neid vastu vaid aasta tagasi rajatud kindluse söestunud varemed. Indiaanlased jutustasid, et ahned hispaanlased läinud tülli ja omavahelises võitluses tapetud kõik maha. Rajanud Haiitil uued asulad, läks Kolumbus jälle merele. Ta põles soovist jõuda võimalikult kiiresti Hiinasse. Tema laevade tee kulges piki Kuuba ja Jamaika rannikut. Tõenäoliselt siin võisidki Kolumbusel vilksatada esimesed kahtlused - kas ta ikka asub Aasia ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et
Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Amerigo Vespucci uuris rannajoont veendus, et Columus ei avastanud Indiat Fernando de Magalhaes 16. sajandi algus esimene ümbermaailmareis 1519 1522 AMEERIKA PÕLISRAHVAD Seega oli vajalik ära jagada valdused, mis lähevad Hispaaniale ja Portugalile. 1494 sõlmiti Rooma paavsti juhtimisel Tordesillase leping Portugal jääb kokkulepitus joonest alad, mis jäävad idapoole läänepoolsed Hispaaniale. 16. sajandil oli süsteemne ja vägivaldne alade vallutamine ja seal elanud kultuuride hävitamine. tänapäeva Mehhiko aladel olnud kõrgkultuuride hävitamisega on seotud Hernan Cortes Lõuna-Ameerika ja inkade kultuuri hävitamine Fransisco Pizarro Kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse 1) Ameerika asustasid melaneeslased, kes saabusid hoovusi kasutades katamaraanidega Põhja- ja Kesk-Ameerika Vaikse ookeani poolsele rannikule 2) Norra meresõitja ja arheoloog esmasaabujad oli Lõuna-Ameerika rannikule jõudnud
kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat · majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest · kuningas toetus ka rahvuskirikule · absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid, parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis · 1627. alust
annaabi.ee 
