,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis ...
,,Peer Gynt" Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla selle...
Näidendi arvustus Pygmalion Teose autoriks on iirlasest Bernard Shaw. Ta oli näitekirjanik ja üheks London School of Economics asutajateks. Tema oli ainuke inimene keda on kunagi premeeritud nii Oscari kui ka Nobeli kirjanduspreemiaga. Shaw oli 56 aastane kui kirjutas nende auhindade võidu teose ''Pygmalioni.'' Näident mida esitas Tour De Force Theatre Company etendati Salme Kultuurikeskuses ning lavastajaks oli Peter Joucla. Ta õppis Performing Arts Londonis ning on töötanud ennem täielikult teatrile pühendumist nii õpetaja kui ka lektorina ülikoolis. Saali valik oli ideaalne. Ruum oli vana võitu ja lava väike mis tegi õhkkonna hubaseks ning lisas soojust sellele ajastule. Näident oli väga kaasahaarav ja huvitav. Näitlejad olid andekad ning naljakad. Eriliseks tegi see asja olu et näitlejad mängisid mittut erinevat rolli erineva iseloomu ning kõnema...
See sobis neile väga hästi. Sülfiidikostüümide juures mulle meeldis, et tiivad tantsides värisesid ja litrid sädelesid. See tekitas lendamise tunde ning andis tantsule palju juurde. Esinejate tase oli väga kõrge. Nad tantsisid väga hästi, koordinatsioon oli üllatamapanev. Eriti meeldisid mulle ,,Soti rahvatantsud",mis olid väga keerulised. Nendes olid ,,kokku pandud" ballett ja rahvapärane tants. Seevastu aga sülfiid tõepoolest ,,lendles" tantsides. 1 14.10.2007 etendatud A. Bournonville balleti "Sülfiid" kava 2 14.10.2007 etendatud A. Bournonville balleti "Sülfiid" kava See meenutas mulle natuke ,,Luikede Järve". Nende näost ei olnud näha vähimatki pingutust, kuigi ma arvan, et neil oli päris valus. Publik vaatas balletti peaagu vaikuses, keegi isegi ei köhinud. Kõik imetlesid tantsijate ülimalt head tantsuoskust. Muusika oli ka ilus, aga mulle ei meeldinud, et avamäng oli liiga pikk
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige
Kaisa Jõgeda Muusikalid 20.05.2013 Viis kõige enim esitatud muusikali on: 1.Phantom of the Opera 2.Cats 3.Chicago 4.Les Miserables 5.The Lion King Neist Eestis viimase viie aasta jooksul on esitatud ainult Phantom of the Operat. Peaosalisteks oli Shouvik Mondle ja Toni Dolce. Cats etendus Eestis kuus aastat tagasi. Chicago 9 aastat tagasi. Les Miserables 12 aastat tagasi. The Lion King pole Eestis üldse etendatud.
Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975).
meele hea ning rõõmsana hoida, vahel isegi naerma ajada. Arvan, et etendus oli üpris hea kuna see meeldis mulle, sest minul ei hakanud igav, sain naerda ja palju uusi kogemusi teatriskäimise juures, ettevalmistus näitlejatel tundus olevat hea kuna apsakaid ma ei näinud ning seda kui pinges nad olla võisid nende nägudest ma välja ei lugenud. See oli minu esimene niinimetatud täiskasvanutele mõeldud teater, kus oli etendatud armulugu. Varem olen käinud pigem noortele mõeldud teatrites ja väiksena lastele mõeldud etendustel. Peaksin ütlema, et see oli üks parimaid teatrietendusi kus ma varem käinud olen. Ka teistele pealtvaatajatele tundus teater meeldivat. Ei uskunud oma silmi kui nägin noori, tavaliselt kas sõbraga või terve kambaga, mõningaid armupaare, kuna minu arvates käiakse tänapäeval pigem kinos kui teatris. Terve pala vältel toimus kaks pausi, kuna etendus ise oli üpris pikk. Lool
kauneim naistest Kundry. Suudlusega meenub Parsifalile tema päritolu ja lahutamine emast. Tänu päritolu meenumisele haarab Parsifali kaastunne kõige elava vastu ja ta suudab Kundry võrgutamisele vastu seista, hävitada Klingsor ning oda tagasi võita. Kolmandas vaatuses pöördub Parsifal tagasi Graalirüütlite juurde, et ravida Amfortase haav ning päästa ta kannatustest. Aeg saada nägijaks! Etendust on etendatud igalpool Euroopas kaasaarvatud ka Eestis ning veel Ameerika ühendriikides, Austraalias, Uus- meremaal. Lavastusmeeskonnas on muusikaline juht Arvo Volmer, lavastaja Nicola Raab Saksamaalt ja kaaslavastaja Ran Arthur Braun Iisraelist. Musical Direction: Michael Boder Eestis esmakordselt : Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Risto Joost Lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa) Kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael)
ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tantsijad on esinenud La Scala balletti trupiga, kaasa arvatud Alessandra Ferri, Roberto Bolle ja Carla Fracci. Itaalias omab ooperiteater Guido Cantelli kultusliku tähendust. Teatris on aegade jooksul olnud maailmaesiettekandel suur hulk nimekate heliloojate väljapaistvaid oopereid ja
Edendama: (edasi arendama) Majandust edendama Etendama (esitama) Seda balletti on etendatud juba 60 korda. Eestindama: (eesti keelde tõlkima) Ta on eestindanud mitu hispaaniakeelset teost. Efektne:(muljet avaldav) Efetkne vaatemäng, Efektiivne: (mõjuv, tulemusi andev) Ravim osutus väga efektiiivseks. Enamik: (suurem osa) Enamik inimesi armastab piima. Enamus: (arvuline ülekaal) Riigikogus sain reformierakond enamus häältest. Enne: (varem) Pole enne sellist asja näinud. Ennem: (eelistus) Ennem elu kui surm.
Ta saatis oma armastusele Opheliale palavaid armastuskirju ja kingitusi. Kuid temas leidus ka krutsliku kavalust ning ta ei tegutsenud mõtlematult. Hamlet teeskles, et ta on hull. Ta arvas, et nii saab paremini Claudiusele ligi pääseda. Keegi polnud kursis tema kättemasku plaanidega, sest kõik uskusid, et ta on hulluks läinud armastusest Ophelia vastu. Oma kavaluse abil sai ta kinnitust ka sellele, et Claudius mürgitas isa. Näitlejate poolt etendatud mürgitamise stseen ärritas Claudiust koguni nii, et ta saalist välja tormas. Hamleti paine ,,olla või mitte olla" võtab ta enda võimusesse. Halmet ei suuda enam ümbritsevat vägivalda ja ülekohut taluda ning ta käitub lõpuks nagu Claudius, tapab teise inimese, kuigi ta on õiglane ja tal on hea süda.
Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus kõik esitasid lavaäärel Tuhkatriinu unistuslaulu. Kui vahepeal oli lauljate häält nõrgalt kuulda, siis lavaääres kõlasid hääled väga võimsalt, sest lauljad olid publikule lähemal. See tekitas suurepärase emotsiooni ning lõpetas vaatuse suurejooneliselt. Lavastuse kava oli väga huvitav. Kuigi oli tegemist koomilise ooperiga ei muutunud see labaseks, vaid oli parajalt lõbus. See esmakordselt Eestis etendatud ooper oli hoogne, rõõmus ja koomikas. Kuigi see ooper ei lõppenud õnnelikult, naerutas see publikut ja tekitas lõbusa meeleolu. Tegelaste kostüümid olid viimistletud ja vastasid igati tegelaskujudele. Tuhkatriinu kleidid olid tagasihoidlikud, aga upsakate õdede omad hoopis julged ja ülepakutud. Solisti Helen Lokuta esinemine oli vapustav. Tema hääl oli väga kandev ning kuna ta hääldas sõnu väga selgelt, oli tekstist hea aru saada. Arvan, et Helen Lokuta on
peategelane, on pinnapealne kohati, soovides asju, mis ainult neile rõõmu tooks ja nende meelest ka teistele. Minu arvates oli etendus suurepärane! Tõsise teema segunemine huumoriga oli hästi tehtud, kuigi kohati arusaamatu, kuna etenduse esimesel poolel oli teksti raske jälgida ning vaheajale minnes seisid arusaamatuses. Teise poolega viidi see arusaamatus minema ning said lõpuks aru, mille ümber see tegelikult keerles ja miks see just niimoodi oli etendatud. Naerdes ja teadmatuses olles muutis selle etenduse intrigeerivamaks, pannes sind mõtlema, mis edasi saab. Lõpetuseks ütlen, et see oli etendus, mida vaataks veelgi ning see ongi etenduse üks parimaid omadusi.
VILJANDI VANAMUUSIKA FESTIVAL TAUST Viljandi vanamuusika festival ehk teise sõnaga VIVAMU või Viljandi vanamuusika päevad Toimub alates 1982.aastast Peetakse igal suvel juuli keskel Põhieesmärk: 1. Sajanditevanuse muusika tutvustamine 2. Kaasata eriti noorsugu Festivali kontserdid toimuvad Viljandi kirikutes, saalides ja teistes paikades üle linna ETENDATUD ON OLNUD.. MÜSTEERIUME MUUSIKALISI Nt: „Taanieli mäng“ LAVAMÄNGE OOPEREID Nt: Purcelli „Haldjakuninganna“ Nt: Mozarti „Bastien ja Bastienne“ Paul Hillier Suurbritanniast ESINENUD ON.. Paolo Pandolfo Itaaliast
Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur
1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungi sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Tänapäev Tänapäevalgi toimuvad BayreuthisWagneri muusikafestivalid. Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Aastakümneid oli kunstiline juht Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Wagner. Praegu juhivad festivali tema tütred Katharina Wagner ja Eva WagnerPasquire. Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud. http://www.youtube.com/watch?v=J qoaioG2UA AITÄH KUULAMAST!
Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260- 1368) ajal. Teist usutunnistamist järgiti lõõmava kirega, mis näitab, kuidas võib üks usk rahva
Tähtsamd teosed: orkestrimuusika ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane ema", ,,nooblid ja sentimentaalsed valsid". Ooperid-,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm". Balletid- ,,Daphins ja Chloö", ,,Boolero". Klaveriteosed-,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard". Vokaalsümfoonilised teosed-,,Seherezade". 5. Maurice Ravel üks looming ,,Boolero" ? kirjutamise mõtte andis Vene balleti baleriin - Ida Rubinstein. Pariisis tuli lavale 1928 a. ,,Boolerot" on etendatud erinevate libertodega, ühe autoriks Ida Rubinstein ja teisel Ravel ise. Mõlemad lavastused olid edukad, kuid maailmakuulsaks sai orkestripalana. ,,Boolero" kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale. Selle ebaharilik meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest lõpuni täiesti tundmatuks. Põhirütmi hoiavad ja mängivad kaks väikest trummi. Ainsad muusikalised väljendusvahendid mis muutuvad on dünaamika
Wilhelm Richard Wagner 1813-1883 Lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813.a Saksamaal Leipzigis. Kuus kuud pärast Wagneri sündi suri tema isa Carl Friedrich Wagner. 1814. aastal abiellus tema ema näitleja ja näitekirjaniku Ludwig Geyeriga. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli ning sai seal oma esimesed klaveritunnid. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimeseks loominguliseks katsetuseks , millega ta alustas 1826. aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1834-1837.aastal töötas ta Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. 1837-1839. aastal oli ta Riia ...
Kuigi olin vaid kaheksa aastane, läks teos mulle kuidagi väga hinge. Kui klaveriõpetaja mulle esimest korda nooti näitas ning Carmenit veidi lähemalt tutvustas olin kohe kindel, et tahan seda ooperit kunagi ka teatris näha. Mulle meeldis nooremana muusika kõrvalt ka näitlemisega tegeleda ning pikka aega oli mu suurimaks unistuseks ühel päeval ka ise suurel laval Carmenit etendada. Lisaks sellele Carmeni esitlusele olen varem näinud ka Eestis (Vanemuises) ning ühes Tšehhi teatris etendatud Carmenit. Pean tõdema, et nende kogemuste poolest tundub välismaa ooper olevat paremini konstrueeritud. Vanemuises nähtud lavastus jäi kuidagi poolikuks ning ei tekkinud terviklikkuse tunnet. Kuid kostüümid ja lavakujundus jäid jällegi välismaisetel etendustel Eesti omadele alla. Mis muusika ja selle esitamisesse puutub, siis Tšehhis nähtud lavastus oli minu jaoks kõige meeldejäävam. Lõpustseen, kus Jose vaidleb Carmeniga ning on
· komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves · filosoof ja tragöödiakirjanik · tappis ennast ära, kui Nero teda vandenõus süüdistama hakkas. · lõikas veenid kuumas vannis läbi Proosa · jutustav kirjandus · tippaeg kuldsel ajajärgul · Kuldse aega iseloomustab: a) kodusõjad
Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast Kevadesse siiski ji nimelt on filmis uisutamisstseenis, nha mehe uisutavad jalad. Selle le tunneb Riho vaid rmu, kui telekast jlle Kevadet vaatab. Peale filmi on, aga Kevade endale kuulsust kogunud ka lbi teatrietenduste. Hlmamatu hulk kordi on seda mngitud nii Eesti teatrites, kui ka vljaspool Eestit. Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga.
Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast ,,Kevadesse" siiski jäi nimelt on filmis uisutamisstseenis, näha mehe uisutavad jalad. Selle üle tunneb Riho vaid rõõmu, kui telekast jälle ,,Kevadet" vaatab. Peale filmi on, aga ,,Kevade" endale kuulsust kogunud ka läbi teatrietenduste. Hõlmamatu hulk kordi on seda mängitud nii Eesti teatrites, kui ka väljaspool Eestit. Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. ,,Kevade" raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Pärtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga.
kähmlusesse satub. Pealtvaatajad jälgivad pingsalt sündmustikku. Musta kaabuga mees, kelleks oletub Vürst Gabriel, lööb junkrult mõõga käest. Sündmuspaigale jõuab ka Agnes, junkru tulevane abikaasa, kes uurib toimuvat ja hiljem palub julgel talupojal junkru mõõga tagastada. Vürst Gabriel lahkub lavalt Agnesele kaabut kergitades. Publik ja ka kirjanik ise on vapustatud näitetükist. Plaksutamine on vali ja jätkuv, paistab, et pealtvaatajatele väga meeldib just etendatud teos. Reporter väidab, et Bornhöhe oli üks Eesti esimestest jalgrattaomanikest. Bornhöhe kinnitab seda ja räägib, et ta kirjutas sellest ka raamatu. Kõik osalejad kogunevad lavale ja peagi on kuulda tsitaati Bornhöhe kuulsamaist teosest ,,Tasuja". ,,Ja hirmus kui vihane sõjajumal kihutas Tasuja otse rüütlite tihedamasse salka, seltsimehed tema kannul. Hirmsasti möllas ta tugev käsivars vaenlaste keskel, armutult saatis ta ühe ohvri
Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt publiku tarbeks etendatud, vajavad kapitali, et oma kunsti inimestele visualiseerida ning seetõttu on ka taolise kunstiligi hind rahaliselt natukene kallim. Mina isiklikult arvan, et elamus mingisuguse etenduse nautimisest on suur ja kauakestev. Tänavatel kõndides saame täiesti tasuta vaadelda igasuguseid maju, ja muid ehitisi. Arhitektuuri puhul on oluline, et ehitis täidaks oma ülesannet- kooskõlastuks ja sobiks loodusega ja üleüldise ümbrusega
orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste IV - ooperid Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis, eeskujuks vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon
Käisin 2.veebruaril Eesti Draamateatris vaatamas etendust “Ivanov”. Etenduse autor on Anton Tšehhov ja lavastaja Uku Uusberg. Näidend on kahes vaatuses ning peaosa rollides mängivad Indrek Sammul, Aivar Tommingas (külalisena), Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli traditsiooniline ja tõi vaatajateni üsnagi realistliku ja tõetruu jutustuse. Negatiivseid muljeid mul etendusest ei jäänud.
Retsensioon 27. novemril esietendus Tallinnas, Saku Suurhallis Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera ning ka minul oli õnn seda etendust külastada. Tegu on maailmakuulsa teosega, mida on küll juba korra Eestis etendatud, kui mitte kunagi originaalteosele nii lähedasena. Ameeriklase Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera on üks prantsuse kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976
tegemist külavanemate kollegiaalse juhtimisega või oli kihelkonna etteotsa valitud üks vanem. Nappide andmete põhjal oli Eestimaa rahvastik jagunenud kolme sotsiaalsesse kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Ühiskonna põhikihi moodustasid vabad talupojad. Ei ole mingeid andmeid, mis osutaksid vähimalegi sõltuvusele nende ja ülikute vahel. Isegi orjad, kelle puhul oli enamasti ilmselt tegemist sõjavangidega, paistavad olevat etendatud pigem piiratud liikumisvabadusega teenijate või sulaste rolli. Uute võimude poliitika oli algusest peale suunatud sellele, et võimalikult nõrgestada kohaliku ülemkihi positsioone. Moodustasid ju viimased rahva kõige autoriteetsema ja elujõulisema osa. Ometi õnnestus mõningatel eestlastel ka saksa-taani võimu all oma endiseid positsioone säilitada ning isegi vasalliseisusesse tõusta. Osutub, et vähemalt esimestel aastakümnetel pärast vallutust ja
tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". Ta on olnud edukas ka bel cantos ning romantilistes rollides nagu Gilda osa Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto", Musetta roll Giacomo Puccini ooperis "Boheem" ja teised.Aastal 2002 esines Anna esmakordselt Metropolitan Operas Sergei Prokofjevi ooperis "Sõda ja rahu", rolliks Natasa
väljumata tempokalt kirjanduse laiahaardelisse maailma sukelduma sunnivad. Kirjanikud, keda mõneti ka ebajumalateks nimetada võiks, oskavad sõnadega edasi anda oma kujutletavat maailmapilti. Luuakse köitvaid põiminguid lausetest, mis tihti ka lugeja silmades vettpidavaks osutuvad. Teisalt tekitavad asjaarmastajates seletamatuid tundepuhanguid kõikvõimalikud lavastused ja ülesastumised, olgu need siis ansamblite, näitlejate või mistahes kunstinimeste poolt etendatud. Inimeste väärtushinnangud on aastatuhandete jooksul küll muutunud, kuid põhitõdedele on tänapäevani kindlaks jäädud. Rahvus, keel ja kultuur on kandunud sajandeist sajandeisse, need on tituleeritud poeetilise alatooniga küll aardeiks, kuid tegelikkuses tõttavad ühiskonnaliimete tegemised läbimurdvate tormilainete viisil vapralt omakasu suunas. Kuid mida hakkab üks edukas ärimees peale basseinitäie rahatähtedega, kui ta end ikka rikkana ei tunne? Öeldakse, et kultuur on
vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · Vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes. · Muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid . Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid. Keskaja ja baroki võrdlus Keskaja muusika: · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks
oma häälevolüümi vähemalt 75 dB vähendada ja pidada vaikne, flegmaatiline monoloog Eesti parteipoliitikast. Ma nii tahaksin olla selle etenduse suhtes objektiivne. Kiidulaul ei võrdu retsensioon, sellest olen isegi aru saanud. Võin öelda, et see etendus on väga tundliku sotsiaalse närvi, laia silmaringi ja kõrge intelligentsiga inimesele. Paljud seosed ja mõtted läksid minust paratamatult mööda, kuna mu teadmiste- ja kogemustepagas mõnes stseenis etendatud ajajärgu kohta oli puudulik või isegi olematu. Enda kaitseks võin öelda, et ma olen alles noor kuid sain ikkagi paljustki aru. Tajusin väga tugevalt kellegi öeldud mõttetera, et teater asetab peegli elu ette, õigsust. Olukordi mängiti lahti tihti ülepaisutatult, et publikuni jõuaks kogu see alastus, naeruväärsus ja häbitunne, mille eest muidu suudetakse silm kinni pigistada. Teater peabki probleemidele tähelepanu juhtima, mitte neid lahendama.
Valikkogu: · "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 19591988" (1990) Koondkogu: · "Alateadvus on alatasa purjus" (2000) Kuulamisraamat(ööülikool): "Eestlaste identiteet ja naaberrahvad" (2006) Romaanid: · "Rummu Jüri mälestused" (1996) · "Seljatas sada meest" (1998) Lühipalade kogumik: · "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980) Näidendid: · "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all) · "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000) Tõlked: · Arkadi ja Boriss Strugatski. "Tigu nõlvakul" (1968) · Fjodor Dostojevski. "Ülestähendusi põranda alt" (koos Lembe Hiedeliga, 1971) · Heinrich Hoffmann "Kolumats" (1982) · Valimik "Tuhat üks ööd" (koos Ly Seppeliga;1984) · "Kaarsild". Soome luulet 19201950 (koos Ly Seppeliga; 1997) · James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998) · Carol Shields
Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana. Tänapäev Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid). Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Praegune kunstiline juht on Richard Wagneri kaheksakümnendates aastates lapselaps Wolfgang Wagner. Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud. Kasutatud kirjandus: Karl Leichter. Suurmeeste elulood: Richard Wagner uute kunstiideaalide taotleja. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu 1934. Muusikaajalugu keskkoolile, 8. trükk Kirjastus Valgus, Tallinn 1988. http://et.wikipedia.org/wiki/
saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes; muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Barokkooperi iseloomustus Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, kuna ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama
1600a. Kanti Firenzes ette teine ooper Eurydike , mis m?emad olid retsitatiivooperid. Ooperianri s?d 16. ja 17. vahetusel m?utas oluliselt 17. sajandi muusikat. Ooper muusikaanrina oli k?l t?esti uus , kuid tal on olnud sajandite v?tel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka trag?dia ,milles oli oma osa ka kooridel,kes esitasid osa etten?tud monolooge lauldes. 2. Muusikalised etendused , mis olid k?l peamiselt seotud kirikuga , kuid hilisel keskajal kujunesid v?ja v?jaspool kirikut etendatud m?teeriumid. Varane ooper oli eelk?ge aadlike privileeg , sest kuna ja ooperietendus oli v?a kulukas , said seda endale lubada v?esed ?konnad. 1637a. Avati Veneetsias esimene ooperiteater.. Kujunes v?ja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli. Olulisemad barokiajastu heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich H?del
4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult meelelahutus. Kuid kas seda oli ta ka oma algusaegadel? Kuidas ja mis moodi on arenenud teater selliseks nagu meie teda peame? Kas teatrit on alati etendatud nii nagu meie aja inimesed seda teevad? Sellistele ja paljudele teistele küsimustele otsin ma vastuseid oma referaadis. Loodan kokku panna töö mis on ülevaatlik ja seletav, et ka võhik, kes ei tea teatri ajaloost midagi, saaks selle arengust aimu. Minu eesmärk on ka enesele selgeks teha ja lahti mõtestada teatri ajalugu ja kombed. 3 Teatrist üldiselt Sõna teater on tulnud kreeka keelsest sõnast theatron e. vaatemängupaik
vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid BAROKIAJASTU HELILOOJAID - Jean-Baptiste de Lully ( 28 november 1632 22 märts 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. - Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju.
Kõige enam pakutakse magusat, kommi, õunu, ka raha. Kadripeod, kadripulmad, kadrikarnevalid Kadrid jagasid saadud anded sageli ühiselt kas kohe samal õhtul või järgmisel päeval. Noored korraldasid selleks tihti kadripeo, milleks valmistati eraldi toite ja varuti õlut. Peole kutsuti ka neid kes ise kaasas polnud. LääneEestis enam kui mujal olid levinud kadripulmad, kus kaks seltsilist riietusid pruudiks ja peigmeheks. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud, igatahes aga andis see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaametid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevale ja rongkäike on Eestis korraldatud 1950. aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab
segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu: "Pärmi Jaagu unenägu" (1873), "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär
kaunistustega Liturgiline draama ja müsteerium · Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest. Olid populaarsed veel renessanssi ajal. Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud.
eelkäijaid: 1.VANA-KREEKA TRAGÖÖDIA (antiikajast) 2. LITURGILINE DRAAMA Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes. Sellised etendused, tihti päris suurejoonelised, olid Itaalias populaarsed veel renessansi (14-16saj.) ajal. 3. MÜSTEERIUMID Hilisel keskajal kujunesid eelnevatest välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahelduvad muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 4. INTERMEEDIUMID Muusikaliste stseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga
saarel ja mitmel pool mujal. Siis on peopaika juurde toodud õlut ja toitu ning kohale kutsutud pillimees (kui ta muidugi juba varem kaasas polnud). Kadripulmad Eeskätt Lääne-Eestis, kuid ka mujal, koguneti samal või järgmisel õhtul kadripulmi pidama. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida. Kadripulmas valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud. Igatahes lisas see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaameteid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevalid Karnevale korraldati eeskätt koolides,kus valiti välja parimad maskid,võisteldi, lauldi ja tantsiti. Mõnikord toimus linnas või kooli lähedal kadrirongkäik. Kadrikarnevale ja -pidusid peeti aga ka üliõpilasseltsides ja kogu
vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Barokkooperi loojad
saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena omavahel
sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel, millel on omakorda oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures. Lavastus „Life Is Very Hard“ põhinebki iseenesest suuresti just väga rutiinsetel toimingutel, sest mis võiks olla argisem, kui inimestevaheline vestlus täiesti suvalistel teemadel. Kuigi konkreetses lavastuses etendatud vestlused olid loodud performatiivsusele mõeldes, olid need sellegipoolest oma algkujul siirad ja spontaansed. See asjaolu paljastab vähemalt osaliselt argisuse performatiivsuse. Kaljundi väljatoodud uurimustest on eriti vähenõudlik John Langshaw Austini käsitlus performatiivsetest lausungitest, mille järgi lausungi kuuldavale toomine ongi teo sooritamine ning tendamissituatsiooni olemasoluga pole seejuures üldse arvestatud. Lavastusest „Life Is
(juur- ja puuviljad) maeniana puitrõdu üürimaja ülemisel korrusel mansus teeäärne võõrastemaja reisijatele media cavea keskmine pingiridade tsoon caveas meta - spina otstes olevad ümberpööramispostid Rooma hipodroomil mundus linna tsentrum natatio ujumisbassein antiikaja termides naumahhia (kr. k. `merelahing'), hiigelbasseinis või amfiteatri üleujutatud areenil gladiaatorite poolt etendatud merelahing nymphaeum ehitis, mis on pühendatud nümfidele, eriti allikanümfidele; tavaliselt looduslik grott, kuhu lisati purskkaev oculus ümar avaus konstruktsioonis (nt Pantheoni kuplis) odeum väike katusega teater (tuleneb Kreeka odeion'ist) officium hipodroomi sirge tagasein, kus asusid carceres oppidum Rooma mingi administratiivse ala keskus; esimene kindlus või kants vallutatud alal, mille infrastruktuuri kasutati edasiste vallutuste tarbeks opus - (lad.k
· Gregoriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. · Esitajaks võis olla üksik vaimulik, solist või koor. Liturgiline draama ja müsteerium (liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord). · Liturgiline draama on stseen jumalateenistuses, kus kanti lauludes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale. · Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa, kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos. · I Kyrie eleison Issand halasta II Gloria in excelsis Deo au (au olgu Jumalale kõrges)
annaabi.ee 
