Buddhismi lühike ajalugu (0)

Buddhismi lühike ajalugu
Mongoolia – 1000-1978
Mongolid on Tiibeti peavaimulikkude poolt usku pööratud kaks korda, esmalt 1261. aastal sakja peavaimuliku Phags-pa poolt ja siis uuesti Dalai Laama poolt. Ajavahemikul 1368 - 1577 olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tšagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana „Oom mani padme huum“. Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega.
Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260-1368) ajal. Teist usutunnistamist järgiti lõõmava kirega, mis näitab, kuidas võib üks usk rahva meele vallata , ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele kättesaadavaks ning püstitati tuhandeid, sageli suurejoonelisi eraklaid, mis haarasid enestesse kuni 45% meestest, olles väga võimsateks vaimukeskusteks. Kolmeteistkümnendal sajandil viis Iraani vallutamine mongolite poolt Buddha usu keskuste rajamiseni sealmail pool sajandit enne, kui valitsejad Il-khanidid said muhameedlasteks 1295 . aastal. Pärast teist usule virgumist levitasid mongolid Buddhismi ka teistele rändrahvastele, nagu burjaatidele ja kalmõkkidele. Urgast sai lamaismi suur keskus. Viimane Hutuktu suri 1924. aastal ja tema talitluse võttis üle Mongoolia Rahvavabariik. Kolmsada aastat mongolite pühendumist Buddha Õpetusele on olnud kantud kirglikust andumisest, määralise ühiskondliku kurnatuse hinnaga, nagu rööbitisel puhul Koreas 14. sajandil, on mõistetavalt pööranud nad praeguseks teisele teele.
Buddhistlik ümberkujunemise võime paneb hämmastama ajaloolasi, kes on uurinud tohutu ajavahemikuga eraldatud algusaegasid ja lõpptulemusi, mis erinevad nagu nukk ja sellest arenenud liblikas, kirjutab dr. Edward Conze. Õigupoolest on see järkjärguline ühelt astmelt teisele viiv ühendus, mida ainult lähim vaatlus suudab tabada.
„Buddhismi lühikeses ajaloos“ läheb dr. Conzel korda meile kinnitada, et raskeim Buddhistlikus kirjanduses on esitada terviklik lühikokkuvõte kogu Buddhismi hõlmavast arengust, Buddhast kuni tänapäevani. Ta jaotab Buddhismi ajaloo nelja järku:
1)Vana Buddhism – on suuresti ühtelangev sellega, mis hiljem sai tuntuks väikesõidukina
2)Suursõiduki tekkimine
3) Tantra ja tšhan (zen)
4)Säilitab kõike eelnevat ja toob meid küsimusteni, mis ilmestavad kaasaegset Buddhismi
Allikas: Edward Conze – Buddhismi lühike ajalugu