pinnakaredust kas silma kaudu või küünega üle detaili ja etaloni tõmbamise teel, neid omavahel võrreldes. Järeldused: Nõukogude ja Euroopa etalonidega pinnakareduse määramine võrdlemise teel on küllaltki suhteline ja vähese kogemusega praktiseerija sel meetodil õiget mõõtmistulemust ei pruugi saada. Kuna tulemused pole identsed vaid ligilähedased, siis loen tulemused õigeteks, aga ebatäpseteks, sest mängu tulevad peale inimliku vea veel ka etalonide enda kulumisastmed, mis euroopa etalonide puhul tundusid olema väga suured.
Kaalud... 6 klass Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. Esimene pikkusühik oli ,,Jalg". Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. Käsisüld on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti
loomine teisest inimesest esmasel kokkusaamisel (meeldiv, eemaletõukav jne). *Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, võib endas maha suruda vastumeelsuse tema teatud käitumisjoonte suhtes. 4)Isikutaju mehhanismid · *kategooriate kohandamine; tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. · loogiline järeldamine; on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel · analoogiate kasutamine; otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel * Tajumehhanismid mis on vähem täpsemad ja kohati moonutavad: · Projektsioon · Lihtsustamine · Äärmushinnanguist hoidumine · Varem otsustatu kopeerimine
Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Mõõdusüsteemid Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi kogu riigi territooriumil Kreeka ja Rooma mõõtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides
Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Plaatina esimene teaduslik-tehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20- frangilisi ja 1872
sentimeetrit),jämedus palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) otsast ilma kooreta,keskmse jämeduse kohast täis sentimeetreis,kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arvesse võtmata. Ruutmeeter tähendab 1 kantmeetri mõõdus üles laotud metsamaterjalide hulka,kusjuures kantmeetrisse on arvatud ka materjalide vaheline õhuruum. 11.Erinevad mõõtühikud ja ühikute süsteemid Ka kassi jalg ilmselt mõõtühikuks ei sobi. Mõtisklused etalonide päritolu üle viivad meid mõõtühikute süsteemi vajalikkuse mõistmiseni. Näiteks omal ajal Inglismaal kehtestatud pikkusühik jalg (ingl foot) olevat kokku lepitud briti meeste keskmisest jalalaba pikkusest lähtudes. Teise legendi kohaselt olevat see olnud Inglise kuninga Henry I (valitses 1100-1135) jalalaba pikkus. Samas me arvatavasti nõustume sellega, et ammu surnud kuninga jalalaba pikkus või ka mingi lõpliku arvu inglaste jalalabade keskmine
Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja 6/7/11 Mõõdusüsteemid · Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga. · Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude
(mõlemal on olemas vähimad kogused) Energia miinimumi printsiip- väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Energia jäävuse seadus- energia ei teki ega kao. Fatalistlik põhjuslikkus- Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje Si süsteem - Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (pikkus, mass, aeg …) Põhiühikud- üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Mõõteseadus- riik reguleerib mõõtmistega toimuvaid seadusi. Taatlemine- mõõtvahendi kontroll, et see oleks seadusega vastavuses.
protsessor, võrreldes saadud tulemit hoolduslaboris salvestatud etalonidega, arvutab testitava isiku joobe suuruse. o Kuna andurite töövõime on ajas muutuv, on vajalik alkomeetrite regulaarne hooldus ehk kalibreerimine, vastasel juhul hakkab alkomeeter valetama. Soovituslik on seda teha iga 6 kuu järel, kuid paika saadakse ka aastaid vanad seadmed. Kalibreerimine o Kalibreerimise käigus salvestatakse seadme mällu anduri hetkeseisundile vastavad joobeetaloni või -etalonide väärtused. See saab toimuda ainult laboratoorsetes tingimustes ning oksiidpooljuhtanduriga seadmetel joobesimulaatori ning elektrokeemilise anduriga seadmetel, kas joobesimulaatori või kuivgaasi abil. o Kasutajapoolne kalibreerimine kodustes tingimustes ei ole võimalik o Kalibreerimisest (kui sellega kaasnes ka justeerimine) annab alati tunnistust vastav kleebis Kui täpne on alkomeeter? o Alkomeetrite täpsus sõltub väga suurel määral tema kasutajast.
1. Metroloogia teadusharuna, selle alajaotused Metroloogia on teadusharu, mis käsitleb mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2
Liikumine on keha või selle punkti asukoha muutus ruumis. Liikumist saab kirleldada: a) trajektoori kuju järgi b) suuruse järgi (teepikkus ja nihe, taustasüsteem ja aeg) 11. Mille poolest erineb pöörlemine tiirlemisest? Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti. Pöörlemine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. 12. Riistavead on a) Mõõtevahendi kaliibrimisel kasutatud etalonide määramatused b) Mõõteprotsessis vajalike konstantide ja parameetrite väärtuste ebatäpsus c) Mõõdetava suuruse väärtus on muutlik d) Väike tundlikkus. e) Keskkonnatingimuste mõjud f) Piiratud lahutusvõime 13) Mõõtetulemuse esitamine a) mõõtesuurus = x ± x × mõõtühik b) mõõtesuurus = (x ± x) × mõõtühik c) mõõtesuurus = x ± (x × mõõtühik) d) mõõtesuurus = (x ± x) e) mõõtesuurus = x ± x
kasutatakse suuruse tugiväärtusena (N: 1 kg massietalon standardmääramatusega 3 µg). Antud suuruse määratluse realiseering võib olla saavutatud mõõtesüsteemi, materiaalmõõdu või etalonaine abil. Etaloni kasutatakse sageli suuruse tugiväärtusena mõõdiste ja seotud mõõtemääramatuste omistamisel teistele sama liiki suurustele, seejuures saavutades metroloogilise jälgitavuse teiste etalonide, mõõtevahendite või mõõtesüsteemide kalibreerimise kaudu. Termin realiseerimine tähistab kolme protseduuri: - esimene seisneb mõõtühiku füüsikalises realiseerimises selle määratluse kaudu ja on realiseerimine sensu stricto ("in the narrow sense") - teine, mida nimetatakse .reprodutseerimiseks., ei seisne mõõtühiku füüsikalises realiseerimises selle määratluse
Liikumise pikkus – 100 mm. 4. Märja hõõrde puhul: Märja katse jaoks ette nähtud testriide proov niisutada ja väänata välja, kinnitada klambriga hõõrdeseadme „sõrme“ külge. Kinnitada uus uuritav materjali proov seadmelauale. Katse sooritada samuti, kui kuival hõõrdel Niiske valge proov kuivatada 5. Värvipüsivuse aste määrata hall-valge etalonide skaala järgi kasutades selleks hall- valget skaalat ja arvutuslikku meetodit. 3. Katsetuste tulemused Tabel 1 Katsetuste tulemused L a b Katsetatav materjal (kuiv hõõre) 1. 17,3 9,9 -0,7 2. 17,6 10,4 -0,7
See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. 1.3 TAJUMEHHANISMID Tajumehhanismid: 1) etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) 2) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks · teise hindamine eneseanaloogia põhjal (see, kellele meeldib inglise huumor, kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) · lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas)
Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline Tajuviga see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid
Muude erinevuste kõrval eristab viimaseid üksteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide ruteeniumi, roodiumi ja palladiumi tihedus on umbes 12g/cm³, siis rasketel plaatinametallidel osmiumil, iriidiumil ja plaatinal on see ligi kaks korda suurem ehk ~ 22 g/ cm³. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 51) 2.1) Plaatina esimene teadusliktehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted. Reklaam oli mõjuv. Ühesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld kui ka plaatinaraamistuses,
toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel.
iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult: Kategooriate kohaldamine (etalonide kasutamine) tunnetamine kulgeb isikutajul üldiselt üksikule ja teine "lahterdatakse" mingisse liiki või tüüpi Vanus; Kutseala; Rahvus; Mingi välistunnus; Mistahes sotsiaalne näitaja, - poissmees, tippsportlane; Loogiline järeldamine teise isiku kavatsuste, käitumismotiivide ja iseloomu üle otsustatakse tema kohta käiva teabe alusel. Loogiline järeldamine toob endaga kaasa ebaadekvaatse hinnangu inimesest, sest arvestatakse vaid teadaolevat infot ja tehakse loogikavigu;
Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1
Maailmapraktikas on levinuim Udden-Wentworth'i klassifikatsioon e. fii - skaala, mis põhineb osakeste terasuuruse klasside logaritmilisel jaotusel. [f = - log2(dmm)]. Eestis on varasematel aastatel kasutatud ka purdsetete kümnendsüsteemset klassifikatsiooni. Osakeste terasuuruse varieeruvust või ühtlust setendis iseloomustatakse lõimise sorteeritusega. Praktikas kasutatakse eelkõige purdosade ümardatuse astet, mida saab määrata vastavate etalonide järgi. Osakeste ümardatus sõltub valdavalt koostisest (mehhaanilisest vastupidavusest) ja osakeste transporditeekonna pikkusest. Keskmine terasuurus lõimise aritmeetiline keskmine. 4. Stratigraafia põhireeglid ja nende rakendamine superpositsiooni printsiip, pindalaline pidevus, Smith'i protseduur (indeksfossiil) jt. stratigraafia kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. Põhireeglid: (1)superpositsiooni printsiip tuletab kivimite ruumilistest ainetest nende ajalised suhted
15.5. Milles seisneb Huygensi printsiip? Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15.6. Ketassael on 50 hammast ja ta pöörleb sagedusega 2400p/min. Millise sagedusega võngub saetav detail? 16. P 16.1. Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused? 1) Etalonide ebatäpsus 2) Mõõteriista ebatäpsused 3) Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused 4) Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused 5) Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused 6) Kasutatavate konstantide ebatäpsused 7) Teadmata põhjustest tingitud juhuslikud ebatäpsused 16.2. A- ja B- tüüpi mõõtemääramatus. • Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis
jne. väärtuste vahemikku määramine, mille puhul see pikkus kehtib. Mõõtesuuruse puudulik def annab mõõtetulemuse määramatuse alati lisakomponendi, mis nõutava mõõtetäpsusega võrreldes võib sageli osutuda küllaltki oluliseks. 9. Mõjur Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust. Mõjurid põhjustavad mõõdistes tahtmatult mõõtehälbeid. Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 10.Ühik Ühik on täpselt def. suurus, mida leppelislt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Seega ühik on kasutusel samaliigiliste suuruste väärtuste väljendamiseks. Kuna ühik on samaliigiline
võtta saadud tulemused ruutu: • Järgmiseks tuleb leida hälvete ruutude aritmeetiline keskmine ja võtta tulemusest ruutjuur: • Antud valimi standardhälve on 2. • Ja saame kirjutada keskmine väärtus on 52 • Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks • Praktiliste mõõtmiste korral ei kasutata rahvusvahelisi etalone, vaid töömõõteriistu, mida kontrollitakse (taadeldakse) rahvuslike etalonide (või nende asendajatega). Rahvuslikke etalone võrreldakse regulaarselt rahvusvahelistega. Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus. • Taatlemine. See on protseduur, mille läbimisel riist saab või säilitab mõõtevahendi õigused. Taatlemise käigus, mida viib läbi taatluslabor, võrreldakse riista etalonide või väga täpsete taatelmõõtevahenditega ja tehakse kindlaks, kas riist vastab kehtivatele standarditele ja märgistatakse nõuetele vastav mõõtevahend
· Iseenda ja teiste aktsepteerimine; · Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii minevikust kui ka tulevikust; · Põhiväärtuste olemasolu; · Oma võimete ja huvide arendamine, et oma eluga hästi toime tulla; · Tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei teata küiki vastuseid, ja terviklikkuse tajumine; · Elutarkuse olemasolu. 6. Isikutaju mehhanismid Kategooriate kohandamine stereotüüpide ja etalonide kasutamine (inimeste lahterdamine vanuse, ameti, rahvuse ja mis tahes sotsiaalse näitaja alusel) Loogiline järeldamine teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva teabe läbitöötamisel. Analoogiline järeldamine otsustatakse kaasinimese üle teatud isikute, objektide või situatsioonide sarnasusest lähtudes. Empaatial põhinev isikutaju teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise
· Järgmiseks tuleb leida hälvete ruutude aritmeetiline keskmine ja võtta tulemusest ruutjuur: · Antud valimi standardhälve on 2. · Ja saame kirjutada keskmine väärtus on 52 Reemo Voltri · Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks · Praktiliste mõõtmiste korral ei kasutata rahvusvahelisi etalone, vaid töömõõteriistu, mida kontrollitakse (taadeldakse) rahvuslike etalonide (või nende asendajatega). Rahvuslikke etalone võrreldakse regulaarselt rahvusvahelistega. Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus. · Taatlemine. See on protseduur, mille läbimisel riist saab või säilitab mõõtevahendi õigused. Taatlemise käigus, mida viib läbi taatluslabor, võrreldakse riista etalonide või väga täpsete taatelmõõtevahenditega ja tehakse kindlaks, kas riist vastab kehtivatele standarditele ja märgistatakse nõuetele vastav mõõtevahend
peegeldus. Näiteks: huvitav ja ebahuvitav tegevus ajataju on erinev, positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ajataju on erinev - Liikumise taju peegeldab objekti asukoha muutumist ruumis - Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppida, hindamine, käitumise prognoos jms. Taju moondumine ja taju vead: - Kategooriate kohandamine stereotüüpide, etalonide kasutamine - Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel - Analoogide kasutamine kaasinimeste üle otsustatakse iseenda sarnasuse alusel - Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaenda iseloomujooni ja omadusi - Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. TAHTELINE JA TAHTMATU TÄHELEPANU
olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, vormi-ja värvitaju, ruumis orienteerumine ja ruumitaju, piltide tajumine, objektide terviklik tajumine;
mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: 10 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel.
· inimese põhimeeleolu tabamine, tema psüühilise toonuse, aga ka terviseseisundi kindlaksmääramine · teise sotsiaalset kuuluvust näitavate tunnuste (ametiala, positsioon, perekonnaseis, rahvus jne) eristamine · teise kontaktivalmiduse, avatuse määra ja suhtumise üle otsustamine · mingi kindla taotluse või hindajale suunatud käitumisootuse sisu mõistmine · individuaalse eripära tajumine pöördumisviisis, kõnepruugis, suhtlemisstiilis Tajumehhanismid: 1) etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) 2) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks · teise hindamine eneseanaloogia põhjal ( see, kellele meeldib inglise huumor, kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) · lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas)
otsemõõdetud suuruste kaudu. Näiteks auto kiirust saab otseselt mõõta spidomeetri abil ning leida kaudselt, arvutades selle otseselt mõõdetud teepikkuse ning sõiduaja jagatisena. Mõõtühik on füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus , mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks. Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Mõõtevahend on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. (vasktraadi kaudu mõõdetakse
inimese põhimeeleolu tabamine, tema psüühilise toonuse, aga ka terviseseisundi kindlaksmääramine teise sotsiaalset kuuluvust näitavate tunnuste (ametiala, positsioon, perekonnaseis, rahvus jne) eristamine teise kontaktivalmiduse, avatuse määra ja suhtumise üle otsustamine mingi kindla taotluse või hindajale suunatud käitumisootuse sisu mõistmine individuaalse eripära tajumine pöördumisviisis, kõnepruugis, suhtlemisstiilis Tajumehhanismid: 1) etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) 2) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks teise hindamine eneseanaloogia põhjal ( see, kellele meeldib inglise huumor, kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas
kiiresti; positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) o Liikumise taju peegeldab objekti muutumist ruumis. o Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppima, hindamine käitumise prognoos jne) · Taju moondumine ja taju vead: o Kategooriate kohandamine stereotüüpide ja etalonide kasutamine o Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel. o Analoogide kasutamine kaasinimete puhul otsustatakse iseendaga sarnasuse alusel. o Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaeenda iseloomujooni ja omadusi. o Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest.
seotud suure riskiga ja võivad kaasa tuua hukatuslikke tagajärgi. Ka bioloogiliste katsete puhul on möödas need uskumused, et ,, katse võib lõppeda katsealuse surmaga" Kõik eksperimendiga seotud tunnetuslikud operatsioonid lähtuvad hüpoteesist ja teooriast. Operatsioonide all tuleks silmas pidada eksperimendi eesmärkide määratlemist, tingimuste põhjendamist (mis aitaksid kaasa nähtuse ja selle komponendi omaduste, suhete ja sidemete esiletoomist), näitajate, etalonide ja (tehniliste katsete korral) mõõturite väljatöötamist. Samuti aga täheldatud omaduste, seoste, arengutendentside jälgimist, mõõtmist, fikseerimist ning eksperimendi statistiliste tulemuste esialgset rühmitamist ja võrdlemist. Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid, selleks, et ergumenteerida mõne
toimuda erineva sügavus atmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel.
täpsem, aga kui meil puuduks info mõõtemääramatuse kohta, siis ei saaks me sellele küsimusele vastata. Seega on määramatuse suuruse kohta käiv info hädavajalik mõõtetulemuse osa. Mõõtepraktikas on määramatusel palju võimalikke allikaid, millest võiks nimetada ebatäpsust skaalanäiduga mõõtevahendi lugemi võtmisel mõõtevahendi piiratud lahutusvõimet ja/või madalat tundlikkuse läve mõõtevahendi kaliibrimisel kasutatud etalonide ja etalonainete ebatäpseid väärtusi mõõteprotsessis vajalike konstantide ja parameetrite väärtuste ebatäpsust lähendeid ja eeldusi, mis kuuluvad mõõteprotseduuri ja meetodi koosseisu puudulikke teadmisi keskkonnatingimuste mõjust mõõteprotseduurile jne. Mõõtetulemuse määramatus koosneb paljudest komponentidest, mis jagatakse kahte tüüpkategooriasse:
Ruumitaju- tunnetavad kaugust, kõrgust. Ei taju ruumiliste suhete loogikat Ajataju- on lapsele raske, sest aeg on voolav mõiste. Ei ole spetsiaalset analüsaatorit. Ei oska aega hinnata. Oleviku teadmine olemas, mineviku tunne ähmane. Suur tähtsus vaatlusvõime arendamisel. Stern- pildi tajumisel 3 etappi. 1. loetlemise staadium 2. kirjeldamise staadium 3. mõistmise staadium Taju arenemises eriti oluline, et omandaks sensoorsete etalonide süsteemi (spektri värvid, geomeetrilised kujundid, muusikalised helid). Tähelepanu. Püsivus kasvab: Mälu. o Maht suureneb kuni 4 objektini o Võib rääkida ja kuulata o Mälu kindlus eredate muljete puhul piltlik-kujundiline o Võrreldes täiskasvanutega on koolieelikute äratundmidsmälu hea, kuid meenutamismälu halb. Fantaasia ja kujutlused. o Kujutlusmängud annavad lapsele arenemiseks olulise kogemuse
1 kelvin - temperatuuri püsipunktide tekitamise seade; 1 amper - voolukaal (seade, kus kaht pooli läbiva voolu toimel tekkiva jõu suurus määratakse kaaluvihtide raskusjõu abil); 7 1 kandela - monokromaatse kiirguse allikas koos optilise süsteemi ja mõõteriistadega. Praktiliste mõõtmiste korral ei kasutata rahvusvahelisi etalone, vaid töömõõteriistu, mida kontrollitakse (taadeldakse) rahvuslike etalonide (või nende asendajatega). Rahvuslikke etalone võrreldakse regulaarselt rahvusvahelistega. Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus. Kõikide suuruste jaoks ei ole etalone. Näiteks ruumala mõõtmiseks ei ole etaloni. Pole tarvidust näiteks liitri etaloni järele, sest ruumala saab määrata pikkuse mõõtmise abil: see arvutatakse keha mõõtmete järgi või määratakse vedelikusamba kõrguse muutuse järgi mõõteklaasis. Mõõtmisi jaotatakse kaheks:
mõõdetavat suurust võrreldakse, nimetatakse teatavasti mõõtühikuks. • Erinevad mõõtjad peavad kokku leppima ühesugused mõõtühikud. • Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks (pr étalon 'sugutäkk’). • Mõõtühikute etalonideks peavad olema looduses muutumatuna püsivad suurused. • Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: • 1 toll – pöidlalüli pikkus; • 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus;
R.D. Alexander (1991) seadis niisuguste geenide olemasolu, mis talitleksid sugulaste äratundmise etalonina, kahtluse alla. Ta väitis, et kuna niisugusel juhul peaksid marker ja etalon paiknema genoomis aheldatult, põhjustaks see intragenoomse konflikti ohu. Siiski on viimase aja uuringud (näiteks L. Kelleri uuringud tulisipelgatega) andnud otseseid tõendeid niisuguste geenide olemasolu kohta. Ka allpool toodud näide koopaoravatest annab kaudseid tõendeid geneetilise päritoluga etalonide kohta. Vähemalt tänapäeval veel üldlevinud seisukoht on siiski, et enamik sugulaste äratundmiseks vajalikke etalone omandatakse keskkonnast, näiteks õppimise teel. Näiteks herilased õpivad ära tundma oma pesakaaslaste (sugulaste) lõhna. Eksperimendid näitavad, et kui võõra pesa herilasi ja sipelgaid viia kokku teise pesa lõhnaga, siis võtavad selle pesa isendid võõra omaks. On hästi teada, et isegi mesinikud saavad mesilastelt palju vähem torgata ja
Kasutamist leiavad veel nurga hälvete meetod (kontrollimine loodi abil, kollimatsiooni- ja autokolimatsioonimeetod) ja inteferentsimeetod. Lihtsaim meetod on "värvitäpimeetod". Pindade ja telgede asendi ning viskumise hälvete mitmesuguseid kontrollimise juhte esineb praktikas väga sageli ning eksisteerib mitmeid meetodeid. Vajalik on erilised rakised ning hälbed määratakse sageli kellindikaatorite abil. Kellindikaatorid seatakse etalonide järgi. Kontrollplaat Kontrollplaat Nurkade mõõtmine Nurkade kontrollimiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid: nurgikuid, nurgaplaate, koonuskaliibreid, nurgamõõtureid, mehaanilisi ja optilisi jagamispäid, goniomeetreid ja siinuslaudu. Praktikas mõõdetakse detailide 59
Nüüd olulisematest pertseptsioonimehhanismidest. Pertseptsiooni- mehhanismid võimaldavad kiiremini süstematiseerida partnerilt tulnud infot, määratleda partnerit, situatsiooni ja suhtlemissituatsiooni (kes, mida, miks jne.). Kategooriate kohaldamine - lahterdamine vanuse, elukutse, rahvuse, välistunnuse, sotsiaalse staatuse järgi (näiteks: naine, keskealine, arst, hiinlane, lühike, miljonär) ja teatud etalonide kasutamine suhtlemisel Loogiline järeldamine - lähtutakse ebapiisavatest otsustusallikatest, ühendades erinevat infot inimese kohta (näiteks: "andekas laiskvorst" fenomen on enamusele tuttav, tavaliselt tekib juhul, kui esmamulje inimesest on kui andekast, targast ja püüdlikust, seejärel saadud info seda ei kinnita ja
Täpsemat näidet esimesest viisist nägime ringi pindala leidmisel, teise näite teeme läbi nüüd kera ruumala arvutamiseks. 374 Kera ruumala ümbermõõt, pindala, ruumala Kera ruumala on jällegi raske leida lihtsalt nurklike etalonide abil. Peame kasutama ringi pindala puhul abiks olnud strateegiat – integreerimist. Teisisõnu lähendame kera paljude õhukeste ketastega, leiame nende ruumalad ning liidame nad kokku. Piirprotsessis saame integraali, mis annabki meile koguruumala [lk 347]. Tähistame tähega horisontaalset kaugust kera keskpunktist ning tähega kera pinnal asuva ringjoone raadiust tollel kaugusel. Ketta, mille välimine äär on kaugu-
annaabi.ee 
