Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee: Teaduslik maailmavaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teaduses, objektiivsus, kriteerium, pseudoteadus, aprioorne, usaldusväärsus, tundnud, lugedes, empiiriline, intersubjektiivne, sõnastus, eelistustest, piiritletud, kvalitatiiv, staadiumis, koherentsus, huxley, defineeris, meelte, uurimisel, uurimismeetodite, uurima, eksperimendid, suhtumist, kriitilisus, empiirilised, teadused, kontrollitavad, vastaksTeadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu
Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe. Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi. Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati. 2) Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, ta peab küll avama uued rajad teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega. 3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10
Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt
Kuidas on võimalik puhtast mõistusest lähtuv tunnetus? Otsustus on subjekt ja predikaat süntees, sünteesitakse erinevaid tajusid. Süntees õigustab aprioorset osa. Järgmine küsilause: kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised laused? Kas on võimalik selline teadus nagu metafüüsika? Mis on kahe küsimuse seos?!?!? Ajend oli võrdlus väliste teadustega. Süvendati, et tungiti metafüüsika loomusse. Eripärane oli, et metafüüsika oli sünteetiline ja aprioorne samal ajal. Seega tuleb vastata küsimus, et kas aprioorsed sünteetilised laused on võimalikud? Akreditiiv(tegevusloa andmine ehk tunnustamine, tuleb küsimusele vastata). Transtsendentaalne filosoofia(def) – kuidas on võimalik sünteetiline aprioorne tunnetuse võimalikkus? Selle küsimuse peab vastama ennem, kui vastata laiemale küsimusele. Puhas matemaatika ja puhas loodusteadus(?). mõlemad on sünteetilised aprioorsed tunnetused, teadmised.
1.3 Pseudoteaduste ohtlikkusest 7 Paljud inimesed on veendunud,et pseudoteaduste vastu pole mõtet võidelda ja et nad on kahjutud. Samas skeptiliste liikumiste esindajad nagu Richard Dawkins, Mario Bunge, Carl Sagan ja James Randi on veendunud, et kõik pseudoteaduste vormid on nende järgijatele kahjulikud. Pseudoteaduste kahjulikkuse võib liigitada kolme gruppi. 1.3.1 Väärate arusaamade kujunemine Üks põhjus, miks iga pseudoteadus on kahjulik on kindlasti see, et nad tekitavad inimestes vääraid arusaamu milline on tegelik maailm. Nagu eelmisest peatükist selgus usuvad väga paljud inimesed sedalaatsetesse nähtustesse, järelikult on neil kõigil ka mingisugune vale arusaam maailma reaalsest toimimisest. Need isikud omakorda hakkavad oma tõekspidamisi teistele edasi levitama ja väärad arusaamad levivad veelgi. Juba üksnes see peaks olema küllaldane põhjus, et libateaduste vastu võidelda. 1.3
on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks
Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunnusteks 1) apodiktilisus, 2) objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus. Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise
probleemidega tegelemiseks. Et teada, millised on probleemid ja leida viisid nende lahendamiseks, vajavad distsipliinid adekvaatset informatsiooni. Selleks tuleb tunda uurimistöö erialalisi üksikasju. Uurimistöö-alaste eriteadmisteta võidakse kasutada mittesobivaid metodoloogiaid või kasutatakse metodoloogiaid sobimatult, mistõttu resultaat on kõlbmatu nii õendusteaduslikust vaatevinklist kui ka ebausaldusväärne teaduses üldse. Õenduse ajaloost võib tuua arvukalt näiteid selle kohta, kuidas põhiliste filosoofiliste tõdede mittetundmine on olnud takistuseks probleemidele lahenduse otsimisel ja kasutatud metodoloogiad ei täienda õenduse teadmiste baasi. Õendusalaste teadmiste kujunemise ajalugu Võib tekkida küsimus, et mis siis on need teadmised, mis on kujundanud õendusalaste teadmiste baasi? Õendus ei saaks eksisteerida, kui poleks erialalisi teadmisi. Varasemad autorid ja uurijad (20.saj
– Laboratoorne ≠ reaalne • Inimesi ja organisatsioone ei saa lõpuni kontrollida ja juhtida – Harva võimalik kasutada riigi/ühiskonna uurimisel – Eetilised probleemid, nt sääsevõrkude kasutamine malaariapiirkondades Pooleksperiment • Erisus eksperimendist – ei rakendada juhuvalikut • Näited vahenditest: – Korrelatsioonanalüüs – Katkestatud ajaseeriad – Kõige erinevamad statistilised meetodid • Pluss – praktilisus ja usaldusväärsus • Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment Mitteeksperimentaalne andmeanalüüs • Kolm võimalust: – Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole – Võrdlusgruppide järelmõõtmine – Järelmõõtmine ilma võrdlusgruppideta • Hea – kirjeldava ja normatiivse uuringu jaoks • Probleem – raske interpreteerida, kuna ei välista teisi võimalikke seletusi Matemaatiliste mudelite loomine • Range disain põhineb arusaamisel, et sotsiaalteadus kui
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Põhjendatavus Kõige olulisem tunnus. "Iga väidet, mis pretendeerib tõele, tuleb avalikult põhjendada" (Ketonen, 1974). Avalikkus ja edastatavus tähendavad ennekõike kolme seika. Väide ja selle põhjendused on vaja esitada avalikult. Teadus peab põhimõtteliselt olema avatud kõigile. Kriitilisus, isekorregerivus ja autonoomsus on üksteisega tihedalt seotud tunnused. Isekorrigeeriv on teadus selles mõttes, et teaduslikke tulemusi tuleb alati mõista kui tinglikke ja esialgseid. Teaduses ei saa keegi nõuda endale autoriteedi positsiooni, sest igasugune teadmine võidakse mingil hetkel tunnistada ekslikuks ja kummutada see uue tõestusmaterjaliga. Kriitiline on teadus selles mõttes, et teadlane peab alati suhtuma tõena esitatud väidetesse kahtlusega. Teaduse edasiarenemine On edasiarenev selles mõttes, et teaduslikku tegevust võib vaadelda kui pidevat liikumist tõe suunas. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus
Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne? Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost. Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist
Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne? Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost. Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist
mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. (http://et.wikipedia.org) Analüütilist meetodit järgides, kus eeldatakse, et sellised puhtast mõistusest tulenevad tunnetused on tegelikult olemas, võib tugineda vaid teoreetilise tunnetuse kahele teadusele, nimelt puhtale matemaatikale ja puhtale loodusteadusele, sest ainult need võivad anda objekte kaemuses; ja järelikult, kui neis leiab aset mingi aprioorne tunnetus, võivad nad selle tõesust või selle vastavust objektile näidata in concreto, s.t. näidata selle tegelikkust, kust seejärel võib juba analüütilise meetodiga üle minna selle võimalikkuse aluse juurde. See teeb asja palju kergemaks, sest nüüd üldarutlusi mitte ainult ei rakendata faktidele, vaid nad ka lähtuvad faktidest, samal ajal kui sünteetilise meetodi puhul tuleb neid täielikult in abstracto tuletada mõistetest.
otsustuste kehtivust ei saa näidata puhta loogikaga, selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele
lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 18. Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid vaatlevad tõde lähtudes vastavussuhtelt: väide-objekt. Tode on vastavuses väite ja väidetava
• Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest… • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav:
• Mõõtis närviimpulsside kiirust ja avastas, et see on arvatust väiksem. • Pertseptsiooniteooria. Vaatleja varasem kogemus muudab aistingu pertseptsiooniks. • Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev. • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile Ewald Hering (1834-1918) • Ruumitaju kui aprioorne, kaasasündinud omadus – mitte kogemuste abil tekkiv. • Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides. Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828) • Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni. Pakkus sellele kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju
absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...). Palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus e. virgusaste; temperatuur; hapnikuvaegus jpt. 5. Tõekspidamiste kujunemise meetodid (autoriteedimeetod, visadusmeetod, aprioorne meetod, teaduslik meetod), - mille poolest erinevad? (õpik) Autoriteedimeetod: Võtta kellegi teise sõnu tõepähe Usaldusväärne autoriteet (vanem) ütleb, mis on õige ja mis vale Religioossed uskumused Visadusmeetod Inimene keeldub vankumatult omandatud teadmistest loobumisest, kuigi teadmised on ümberlükatud Kitsarinnalised usklikud Võimaldab inimestel säilitada ühtne ja püsiv arusaam asjadest ning see võib säästa
Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: BA töö teema ei saa olla liiga lai Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas: Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme. Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele see huvi võiks pakkuda? Uurimisprobleem Uurimistöö algab uurimisprobleemist!
pimestab, siis näeb teisi inimesi, siis näeb puu varju, siis näeb alles päikest (reaalsus). Vang läheb tagasi koopasse ja räägib teistele vangidele, et nad pidasid illusiooni reaalsuseks. Oleksid vangid vabad, oleksid tapnud selle mehe. Platoni järgi matemaatika ja geomeetria aitab tabada eidoseid. Filosoof vaba askeldustest, soovidest. Platon tunnetab keha kui vanglat. Inimene on hing. Nägemine, kuulmine jt tunded on petlikud. Matemaatikud on õnnelikud, ei tundnud füüsikat. Hinge saatus: Hing luuakse - hing ideede maailmas (hing näeb selgelt eidoseid) hing kehastub (keha hinge vangla, hing hakkab meenutama, mis ta ideede maailmas koges) hing uuesti ideede maailmas hing kehastub (10 000 a. pärast, filosoofidel 3000 a. pärast). Õppimine toimub vestluse teel Platon arvas ka nii (dialektika). Ideaalse riigi õpetus inimene, kes valitsejaks kõlbab, peab läbima 3 klassi: töötama, sõjamees olema, filosoofiale pühenduma. 7
*Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi
1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA
on inimest mõjutav jõud), polüteism (paljude jumalate kummardamine), monoteism (ainujumala usk) 2. Metafüüsiline inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele
aastal). 2. F R ANCIS B ACON Teaduste (teadmiste ) kurb üldseis Francis Bacon (15611626) oli inglise filosoof, keda sageli on peetud üheks uusaja filosoofia teerajajaks. Tema panuse üle teaduses ja Filosoofia, mis Baconi arusaama järgi näib hõlmavat peaaegu kõiki filosoofias on siiski põhjust olnud vaielda ning 20. sajandil on teda inimteadmisi, peab andma praktilisi tulemusi; filosoofia tõesuse üle hakatud vähem hindama kui varem. Juhitakse tähelepanu järgmistele asjaoludele1:
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
Meid huvitab näiteks, mis põhjusel jääb libisev keha lõpuks alati seisma, miks metalljuhtmes tekib elektrivool, miks vesi jäätub. Kui me oleme leidnud, et keha kiiruse muutumise põhjustab alati sellele kehale mõjuv jõud või et juhtmes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida looduses toimuvatest teatud seaduspärasustest. Tavakõnes öeldakse, et igal asjal on põhjus. Teaduses on põhjuslikkuse mõistel on aga sügavam. Teades nähtuste põhjust, teame ju tegelikult seaduspärasust, kuidas nähtused kulgevad ning milline on nende ajaline järgnevus. Selline teadmine annab võimaluse ennustada antud nähtusele järgnevat nähtust.. Selles mõttes väljendavadki füüsikaseadused nähtuste põhjuslikke seoseid. Tuleb teada, et mitte kõik ajaliselt üksteisele järgnevad nähtused või sündmused ei ole põhjuslikus seoses, st
Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda. Seega peavad inimesed endid targaks, kuigi nad ei valda olulistes küsimustes teadmist. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Kui ta oma vestluskaaslase mõistete määratlemise juures kimbatusse ajab, siis ei paku ta kandvat määratust. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole.
jagatud arusaamd; MEIE valdkond. Religioon hõlmab kõiki neid arusaamu. Looduse seisukohalt bioloogiline religioon. Indiviidi seisukohalt religioossed biograafiad. Sinna vahele jääb religioosne sotsioloogia. RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE PSÜHHOLOOGILISTEST ALUSTEST 17. veebruar 2010 - Roland Karo Vanarahva tarkus ütleb, et kui miski näib kahtlane,siis parim viis selgust saada on asi oma silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse. See võib meile tunduda koomiline ja ongi seda, kui jutt käib ilmavaatlusest. Asi pole aga enam sugugi nii selge, kui kõne alla tulevad psüühikanähtused ja religiooni. Nt C. G. Jung kasutas tänaste inimeste psüühika mõistmiseks väga edukalt
antud olukorras usaldusväärne. Reliabilistliku teooria järgi millegi teadmiseks 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras) usaldusväärsel meetodil. Meetodi usaldusväärsuse määratlemine võib olla tülikas. ükski meetod pole eksimatu, seega on usalduväärne meetod selline, mis ÜLDISELT viib tõestele uskumustele. Üldine usaldusväärsus ei taga seda, et antud KONKREETNE uskumus on tõene, võib viia mõnikord väärade uskumusteni. Ei piisa sellest, et meetod viiks meid antud tingimustes tõesele uskumusele. Ta peaks viima tõestele uskumustele ka siis kui tingimused oleksid olnud veidi teistsugused. nt kell, mis seisab. Reliabilismi vastunäide: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega.
....................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused......................................................................8 3.1.1. Teoreetiline uurimus.................................................................................8 3.1.2. Empiiriline uurimus .................................................................................8 3.1.3. Arendusuurimus .................................................................................... 10 4. Uurimuse kavandamine........................................................................................11 4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine.......................................................11 4.2. Uurimuse kavandamise kesksed küsimused.................
"empirical questions". Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, 17. Teaduslik uurimus. 1) Teha vaatlusi 2) luua teooria, seadusi 3) genereerida hüpotees4) testida eksperimenteerides 5) tagasi lükata/parandada teooriat Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid: a) Induktiivne lähtumine üksikjuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja
annaabi.ee 
