Essee on lhike ldarusaadav teadusliku sisuga kirjutis, mis analsib mingit probleemi vi situatsiooni lbi autori isikliku lhenemise. Essee ei ole referaat!!! seetttu ajaloosndmuste mberjutustus, institutsioonide kirjeldus, erinevate autorite hinnangute refereerimine jms. ei anna le 13 punkti 25-st. Essee peab omama hte keskset ksimust kuna tmaht on lhike, siis t struktuuri ja kontseptsiooni selgena hoidmiseks tuleb keskenduda ksnes hele probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba t alguses konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c
ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma
Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? o Kas on piisavalt teemakohast materjali? o Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused? o Kas selle teemaga tegelemine arendab mind, võimaldab mul näidata oma Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest teadmisi ja oskusi? o Millistele küsimustele ma otsin vastust? o Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda
o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? SISUJUHT o Kas on piisavalt teemakohast materjali? SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest o Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused? o Kas selle teemaga tegelemine arendab mind, võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi? o Millistele küsimustele ma otsin vastust? o Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse.
..........12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE...............................................................................................16 1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded............................................................. 16 Uudsus ja aktuaalsus.................................................................................... 16 Objektiivsus..................................................................................................16 Tõestatavus...................................................................................................16 Süsteemsus................................................................................................... 16 Selgus..................
........................................................................................ 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikate loend...................................................................................................... 12 Lisa 1. Tiitelleht.................................................................................................................
teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on · erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
1., 1.2., 1.3. jne; võib vormistada ka ilma punktita teise numbri järel 1.1, 1.2, 1.3), tuleb neid ka sisukorras näidata, soovitavalt taandega. Kui töös on palju lühendeid, järgneb sisukorrale järgmisel lehel lühendite loetelu (selgitus), pealkirjaks Lühendid Põhitekst koosneb järgmistest osadest: Sissejuhatus töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s.t mõtlemiskontekstide avamine (Teie töö teoreetiline taust, raamistik) ning vajadusel sellega seoses antud probleemi uurimisseisust üldse; töö tervikstruktuuri lühitutvustus. Soovi korral võite sissejuhatuse lõpus tänu avaldada Teid oluliselt abistanud isikutele.
algus tekstiks. Millised on sissejuhatuse eesmärgid? 1. Elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal antud teema kohta on. 2. Püstitada teksti põhieesmärk. 3. Juhata lugeja teemasse 4. Luua lugejaga usalduslik suhe ning sobiv meeleolu. Sissejuhatuses tuleks alustada rahulikult ja tasakaalukalt, ei ole hea alustada sissejuhatust kriitiliselt. 5. Ülesehituselt võib sissejuhatuse jagada järgmiselt: Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest; Armastus teemast ei saa alustada Evast ja Aadamast ,,Isamaa koidule luules"; Kirjaniku loomingu põgus iseloomustus ,,Ibseni tegelaste maailm"; Teatmekirjandusest lähtuv teemakohane info ,,Eesti keele saatusest";
Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, 4 · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht
............................................................................................. 10 5.5. Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 5.6. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 10 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED .................................................................. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE .............................................................................. 13 8. VIITAMINE .......................................................................................................................... 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms ................................................................................ 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .................................
Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses formuleeritakse töö
1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi. Kuigi lõplikus allikaloendis kasutatakse eesnimedest ainult algustähti, tuleb eesnimed kaardile märkida täielikult. Kuskil võib vaja minna täielikke nimesid. 2) Väljaande ilmumisaasta. 3) Väljaande nimi ja võimalik täpsustav nimetus. Märgi vahemärgid hoolega. Kui tegemist on kirjutisega, mille autorit ei ole nimetatud, toimib kirjutise nimi indentifitseerimisvahendiga. 4) Perioodilisel väljaandel aastakäigu number, toimetatud teose nimi, sarja nimi ja väljaande number sarjas ning need leheküljed, mille artikkel paikneb. 5) Ajalehe nimi ja ilmumise kuupäev. 6) Kirjastaja asukoht ja kirjastaja. 7) Kui tegemist on isiklikult saadud teabega, siis tuleb märkida, kellelt on teavse saadud ja täpne kuupäev.
· korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud); · objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele)
3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja jälgib töö valmimist ning suunab autorit töö vormistamisel. Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda õpilase juhendamisest, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpetajal on juhendatavate tööde piirarv täis. Töö algusfaasis kooskõlastab õpilane juhendajaga töö esialgse kava ning edaspidi esitab selle alusel valminud osad juhendajale läbivaatamiseks. Õpilase kohustus on hoida juhendajaga kontakti ja teavitada teda tööprotsessi edenemisest.
andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni
probleemidega; *mis on sulle südamelähedane ja mille arendamisel suudad jääda iseendaks ja vältida üldtuntud fraase ja mõttekäike; *mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1.ainestiku kogumine; 2.ainestiku piiritlemine; 3.mustandi kirjutamine, 4.teksti viimistlemine; 5.puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed
.. Kokkuvõtte pikkus on 12 lehekülge. Kokkuvõtte ülesandeks on anda lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on koostatud, lühidalt ülevaade kogu tööst: eesmärk, käsitletav probleem, uurimismetoodika, tulemused, järeldused ja tehtud ettepanekud. Kokkuvõttes tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele. Vajadusel lisatakse kõige olulisemad arvandmed, joonised vms. 3.3. Sisukord Sisukord kirjeldab töö struktuuri. See sisaldab iga alaosa pealkirja ja vastavat lehekülje numbrit. 6 3.4. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1. Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2
probleemidega; * mis on sulle südamelähedane ja mille arendamisel suudad jääda iseendaks ja vältida üldtuntud fraase ja mõttekäike; * mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1. ainestiku kogumine; 2. ainestiku piiritlemine; 3. mustandi kirjutamine; 4. teksti viimistlemine; 5. puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed
9.10.2015, reede Millised on uurimistöö osad? Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine;
arutelu. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad 3.8.1. Üldnõuded Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid, samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud
kirjanduse lehekülgedele, esitatud joonistele, tabelitele, lisadele); 4) köidete korrektsust (õmmeldud ja liimitud, metallklambriga ja liimitud, ei ole soovitav köita ainult liimköites). Lõputööd kaitstakse lõputööde kaitsmiskomisjoni lahtisel istungil. Üliõpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on: 1) töö pealkiri, ülikool, autor, juhendaja (esimene slaid, PowerPoint); 2) teema valiku põhjendus (vajadusel); 3) töö aktuaalsus, uudsus, eesmärk ja ülesanded (teine, kolmas slaid); 4) probleemi olemuse käsitlus (kirjanduse põhine); 5) uurimistöö metoodika (objekt, aeg, osalejad, diagnoosipäevikute päised, mõõtmis- kohad, mõõturid, tegevuskavad, valemid, joonised); 6) tulemused (esimene osa, jaotis 3); 10 7) tulemused (teine osa, jaotis 4); 8) tulemused (kolmas osa, jaotis 5, 6, 7, 8);
55 Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö Loovtöö muusikateose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja. Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile. Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine. Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne. Kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt kehtestatud nõuetele. Näide kunsti- ja projektitöö kirjaliku osa ülesehitusest ..
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
ette uurimistöö või praktilise töö tegemiseks ja läbi viimiseks. Kooli direktor kehtestab õpilasuurimuse ja praktilise töö läbiviimise, juhendamise, esitamise, retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö
raamistik, mis võimaldab antud teemast antud võtmes kirjutada. Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Teooria - Teoreetiline pool ongi kirjanduse ülevaade. Nt sümboliline interaktsionism, sotsiaalne konstruktivism jne.. mis annab alust. Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Kvalitatiivses eelkõige küsimused, sest hüpoteesid nõuavad tõestamist ja see on mugavam arvulise info kaudu. Hüpoteesid võivad ka piirata teema avatust. Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus kuidas teemat uuritakse? miks just need meetodid on valitud? Valimi (uurimissubjektide) kirjeldus ja vajadusel ka põhjendus kelle abil/kaudu objekti uuritakse? Miks just need inimesed või tekstid? Uurimise läbiviimise ajakava 2 faas: andmete kogumine ja korrastamine 3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine 6. loeng 13.märts Teaduslikuks teemaks ei ole soovitatav teemat esitada küsimusena ja eelkõige veel ka miks- küsimus.
sageli nimetataksegi õpitud sisemisteks seisunditeks, mis mõjutavad inimeste isiklikke valikuid esemete, sündmuste ja isikute seast Õpimotivatsiooni puhul ei saa arvestamata jätta seda kujundavate sotsiaalsete teguritega, mis on leidnud suurt tähelepanu klassi kui õpikeskkonna ja koolis valitsev õhkkond ja elupiirkonnas domineeriv mõju kooliõpingutesse. Motivatsiooni tõlgendamine biheivorismi, A.Bandura eduootuse kontseptsiooni ja tarvete teooriate valguses. Bandura teooriale mõjutab eesmärgipärast inimkäitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi, toetudes varasematele kogemustele, püüame hinnata, milliseks võiksid meie järgneva tegevuse tulemused kujuneda. "Kui ma kõvasti õpin, saan ma eksamil läbi!" Teiseks motivatsiooni allikaks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. Töötades kindla eesmärgi nimel, kujutavad inimesed
õppematerjalidele seatud nõudeid. See tähendab, et käsitleda tuleb kõiki üheksat projektijuhtimise valdkonda (aja, kulude, riskide, … juhtimine). Tuleviku (magistritöö väliseks) eesmärgiks on tuginedes konspektile luua kursus, mille kontakttundide maht vastab PMP sertifikaadi eeldustele (vähemalt 35 astronoomilist, ehk 47 akadeemilist tundi). Kaugem eesmärk on PDU-de ja CEU-de andmise õiguse saamine. 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid Antud teemaga tutvumisel selgus, et elektroonilisi õppematerjale jagatakse enamasti internetipõhiste kursuste raames. Eraldi õppematerjale eriti ei ole. Veebipõhiseid kursuseid on tohutult. Näiteks PMI kursuste arhiiv esitas ligi 200 erinevat nime. Allikad, mida sai põhjalikumalt uuritud: 1. projektijuhtimise portaali 4PM.com kursused www.4pm.com; 2. PMI kursused http://www.corpedia.com/; 3. Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat www.sisemin.gov.ee/ministeerium/trykised.html.
kirjandus ajavahemikus 1. aastatuhande algus e.Kr kuni 5. sajand p.Kr. antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) antiutoopia vt utoopia. antoloogia algselt nimetati nii antiikluule valimikke. Tänapäeval ilukirjanduslik koguteos, eri autorite valitud teoste kogumik. Näiteks: Paul Rummo "Eesti luule. Antoloogia aastaist 16371965"(1967). antonüümid vastandsõnad, sõnapaarid , mida seob vastandussuhe. Näiteks: madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. aoidid Vana-Kreeka rahvalaulikud, kes olid ühtaegu nii laulu esitajad kui ka loojad. Aoidid saatsid end lüüral või mõnel muul keelpillil, nende esinemises oli tähtis koht improvisatsioonil. Aphrodite kreeka armastus- ja ilujumalanna
· digitaalne raamatukogu Raamatukogu ülesannetest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotatakse: · rahvaraamatukogud · rahvusraamatukogud · kooliraamatukogud o ülikooliraamatukogud o kooliraamatukogud Raamatukogutüübid funktsiooni järgi: RAHVUSRAAMATUKOGU (National library) Riigi keskne teaduslik universaalraamatukogu, kes hangib, säilitab ja teeb kättesaadavaks sellel maal, selle rahva keeles, selle maa kohta ilmunud ja selle maa autorite avaldatud väljaandeid. Raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest, võib tegutseda ka sundeksemplariraamatukoguna. Neid on reeglina riigis üks. (Itaalias ja Venemaal kaks, sest nad ei suuda otsustada). Tegevused: · säilitab ja arendab suurt ja esinduslikku kogu, k.a välismaal ilmunud oma maad käsitlevad teavikud · tegutseb üleriigilise bibliograafiainfo keskusena · koostab koondkatalooge
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
