.........................................................................................................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK..........................................................................
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle
Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis). SRÜ asutamine otsustati Valgevene, Venemaa ja Ukraina poolt 1991. aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist. Veidi hiljem ühinesid Alma-Ata deklaratsioonis nende kolme riigiga teised endise NSVL-i riigid. Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt
Riigiteaduste Instituut MILLINE ON EESTI ENIMLOETUIMA ONLINE-MEEDIAVÄLJAANDE POSTIMEES.EE NÄGEMUS UKRAINA JA VENEMAA VAHELISTEST SUHETEST NING NENDEVAHELISEST SÕLTUMISEST KRIISI AJAL JA SELLE JÄRGSELT? Kvalitatiivsed uurimismeetodid (3EAP) Mariin Virolainen Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Metoodika......................................................................... 5 Tulemused........................................................................7
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli
Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale
NSV Liidu lagunemise põhjused Anastassia Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad. · 19201921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidzaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud
(linnu-, sea- või loomakasvatus) ning alustati suurfarmide rajamist. SURM: Stalini tervis hakkas halvenema pärast teist maailmasõda. Tal oli tugevast suitsetamisest tingitud ateroskleroos. 1953. aasta 2. märtsil diagnoositi tal ajuverejooks, mille oli põhjustanud kõrge vererõhk ja kõhuverejooks. Stalin suri 3 päeva hiljem 74 aasta vanuselt. HRUŠTŠOV Nimi: NIKITA SERGEJEVITŠ HRUŠTŠOV ( 1953-1964) Päritolu: Kurski kubermang, Ukraina Majandus: Majanduselus pööras Hruštšov rohkem tähelepanu kergetööstuse ja põllumajanduse arengule, andes rohkem otsustamisvabadust tootjatele. See tõi kaasa olukorra, kus rahva elatustase paranes. Majandusnäitajad kasvasid sedavõrd kiiresti, et Hruštšovi arvates pidi Nõukogude Liit üsna varsti jõudma olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980.
Lev Trotski Else Altvälja 12b Lev Davidovits Trotski, sünnipärane nimi Leiba Davidovits Bronstein oli juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi ,,Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi
poliitiliste vaenlaste julma kohtlemist. Husseini suhtutakse pooldavalt Palestiina rahva hulgas kuna toetas neid oma valitsusajal nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Saddam tuli Iraagis esimest korda võimule 1963. aasta baathistliku revolutsiooni (14. ramadaani revolutsioon 8. veebruaril) käigus. Ent uus reziim, mida vaevasid parteisisesed lahkhelid, kukutati seitsme-kaheksa kuu pärast. Pärast võimuvahetust Saddam vangistati 1964, kuid 1967 ta põgenes vanglast. Paljud biograafid rõhutavad, et Saddam ei unustanud kunagi partei esimese võimuoleku aegseid sisepingeid, ning hoidis partei ühtsust ja püüdis halastamatu otsustavusega säilitada võimu ja tagada sotsiaalset stabiilsust. 1968 aitas ta juhtida edukat ja mittevägivaldset baathistlikku riigipööret
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ................................................................................................
tõusis Hrustsov paari aasta jooksul peale Beria kukutamist aegamisi partei ja riigi tegelikuks liidriks. Kuid jätkuvalt oli ta sõltuv vanadest Stalini-aegsetest poliitbüroo liikmetest. Veebruaris 1955 jõudis Hrustsov nii kaugele, et saavutas Malenkovi asendamise Ministrite Nõukogu esimehe kohal Bulganiniga. Malenkov jäi poliitbüroo liikmeks, aga Hrustsov oli nüüd kindlalt riigi esimene mees. Juulis 1955 lisati poliitbüroosse kaks uut meest, KK sekretär Mihhail Suslov (1902-1982) ja Ukraina KP 1. sekretär Aleksei Kiritsenko (1908-1975). Uueks kaitseministriks sai marssal Zukov. Veebruaris 1956 toimunud partei 20. kongressil pidas Hrustsov kõne, kus kritiseeris Stalini isikukultust ja vägivallapoliitikat. Hrustsov samal ajal kaitses kommunismiideed ja Leninit, süüdi kogu vägivallas ja õigelt teelt kõrvaleminemises oli Stalin. Olgugi ametlikult salajane, sai see kõne kiiresti tuntuks nii lääneriikides kui ka sotsialismileeris
Wrangel (1878-1928), parun Roman von Ungern-Sternberg (1886-1921), jpt. Väga suur osa neist olid kasakad. Ukraina oli peamine sõjaväli, kus põrkusid nii erinevad maailmavaated kui majandushuvid. Punaarmee ja valgekaartlaste kõrval tegutsesid seal kohalikud rahvuslased (Roheline armee) ja anarhistid (Must armee). Sageli ei olnud võimalik küll aru saada, kes olid mingi idee pärast sõdimas ja kes lihtsalt röövlid. Anarhistidest ja rahvuslastest tuntuim oli Nestor Mahno (1888-1934). Ukraina kõrval sõdisid oma iseseisvuse pärast ka eestlased, lätlased, poolakad, kaukaaslased ja teised rahvad tsaari-Venemaa äärealadelt. Kodusõja käik: Konflikt algas kohe peale bolsevike riigipööret. Põgenema pääsenud Ajutise Valitsuse juht Kerenski üritas koos Krasnoviga bolsevikke kukutada, ent ebaõnnestunult. Lõunas asusid kasakad toetama Ajutist Valitsust. Endised tsaariarmee ohvitserid hakkasid värbama vabatahtlikke
ajal oli Eestil väga tugev sõjavägi mis Eestil üldse olnud on ja ma olen kindel, et me oleks pidanud vastu ja säilitanud vabaduse, eriti kui oleks näiteks soomlastega koostööd teinud. Aastatel 1932-1933 talvel oli Ukrainas suur näljahäda, aastaga hukkus üle 7 miljoni inimese ja kes selle põhjustas, ikka NSV Liit ja eesotsas Stalin. Ukrainast viidi välja kõik inimeste varud ja mitte midagi ei jäetud alles. Seda tehti kuna Stalin kartis, et Ukraina võib NSV Liidu vastu mässama hakata ja tahab iseseisvaks saada, sellepärast Stalin mõtleski välja plaani viia välja kõik varud ja hiljem korjata kõik laibad kokku ja isegi pool elusad inimesed ja neid maeti maha. Tänapäeval on need kohad kuhu maeti inimesed alles, sinna on pandud mälestusmärgid ja platsid on tehtud ilusamaks. Stalin tuli sellise teoga välja lausega: ''Meie ei saa edasi areneda, kui me peame hoidma madalamat rassi, kes ei suuda enda eest hoolitseda''
võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud, vahendab ERR Uudised. Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai Eesti mullu 157 varjupaigataotlust kokku 24 riigi kodanikelt ja ühe taotluse, mille esitaja kodakondsus ei ole teada. Eesti rahuldas taotlustest 20 ehk seitsme sudaanlase, nelja Süüria ja nelja Kosovo kodaniku taotluse, samuti said asüüli kaks Bangladeshi ja kaks Palestiina okupeeritud alalt saabunud põgenikku ning üks Venemaa kodanik. Enim taotlusi sai Eesti Ukraina kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud. Varjupaika taotlesid Eestist enim Sudaani kodanikud ehk 22 ning järgnesid Venemaa 19, Egiptus 12 ja Süüria seitsme taotlusega. Taotlusi esitasid ka Mali, Valgevene, Gruusia, Kameruni, Elevandiluuranniku, Albaania, Alžeeria, India, Eritrea, Kongo DV, Kõrgõzstani, Kasahstani, Iisraeli ja Iraagi kodanikud. 2013
Kui Eesti taasiseseisvus, oli riigil olemas väga selge välispoliitika, võeti vastu palju keerulisi otsuseid ning valiti Eestile selge suund. Vaadati läände ning eelkõige Euroopasse, selleks astuti ka reaalseid samme ning muudeti sisepoliitikat. Praegu tagasi vaadates võib jääda mulje, et see oli lihtne tee, et teisi võimalusi polnudki, kuid teiste Nõukogude Liidust lahkunud riikide näitel (Georgia, Ukraina, Valgevene) on näha, et oleks saanud valida ka läänekaugem tee, mis oleks toonud ning hoidnud sõbralikemaid suhteid Venemaaga. Võib ju öelda, et valikuid oli ka rohkem, kuid reaalsuses mingeid vahevalikuid vähemalt realiseerunud ei ole – riigid jäid kas Venemaa rüppe või läksid Venemaaga tülli ning liikusid Euroopa poole (Kirna, 2013). 3
Vene mõistatus. Ilmamaa, Tartu, 2007, 203–204. 2 Гайдар Е. Т. Гибель империи. Уроки для современной России. 2-е изд., испр. и доп. РОССПЕН, Москва, 2006, 18–19. 3 Samas, 17. 4 Lauristin, M. Hästi lõimunute rolli on alahinnatud. – Mõte. Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri, 2007, 28. sept, 6–7; Koch, T. Venelaste arvates astus Eesti 1940. aastal vabatahtlikult NSVLi. – Postimees, 2007, 21. mai. 5 Vt raamatuid seeriast “Venemaa tee”, nt Казинцев А. На что мы променяли СССР? Симулякр, или стеколъное царство. Яуза, Эксмо, Москва, 2004. 6 Vt Сорокин К. Э. Геополитика современности и геостратегия России. РОССПЕН, Москва, 1996; Колосов В. А., Мироненко Н. С
1986-1987 keskkonnakaitse loosungite alla alanud vabadusliikumine kasvas üle 1987 a teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks · 28. Augustil 1987 nõuti meeleavaldustel köigis kolmes Balti pealinnas MRP salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. · Protestiliikumiste kasv. 1988. A kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti baltimaade olukorda. Haritlaskond liitus. · 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon Eestis. Toodi meeleavaldustel välja seni keelatud sinimustvalge lipp, millest sai vabadusvõitlus iseloomustav sümbol. Juuni alguses kogusid sajad tuhanded inimesed Tln lauluväljakule, kus lauldi Eestile vabadust. Võimud ei suutnud kontrolli tagada. Moskva oli sunnitud järelandmistele. · Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas · Eestist levis laulev rev. Edasi Lätti ja sealt Leetu.
Kaevuriamet päästis Hrustsovi I maailmasõjast, küll aga osales ta alates 1919. a. Kodusõjas, kus teenis Punaarmees noorema poliittöötajana. NLKP liikmeks astus ta juba 1918. a. Keskhariduse omandas Hrustsov pärast kodusõda töölisfakulteedis. Parteitööd alustas Hrustsov 1925. a., asudes tööle Donetski Petrovsko-Marijinski rajooni partei rajoonisekretärikssekretäriks. Eduka rajoonisekretärina jäi ta silma ühele Stalini lähimatest kaastöölistest Lazar Kaganovitsile (sel ajal Ukraina KP KK I sekretär), kes edutas Hrustsovi ning kutsus ta lõpuks endaga Moskvasse. 1931. a. asus ta parteitööle Moskvas, juhtides moskva metroo ehitust. Selle eest sai ta 1935. a. Lenini ordeni. Aastatel 1932 1934 töötas, ÜK(b)P Moskva linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretärina, seejärel ÜK(b)P MOskva Linnakomitee 2. sekretärina. ÜK(b)P XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜK(b)P KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni
Tõsist muret teeb tubakaistandustes ka pestitsiidide liigkasutamine. Ajakirjandus Ajakirjandus erastati 1993. aastal. Paljud uued trükised esindavad valdavalt huvirühmi. Arhitektuur Chisinau kesklinn on ehitatud 19.sajandil venelaste poolt. Tähtsamad hooned esindavad neoklassitsismi. Siiski äärelinnades levib tüüpiline nõukogudeaegne kortermajatüüp. Küladeski näeb enamast nõukogudeaegseid ridaelamuid ja ka eramaju. Sõltuvalt omanikust on esindatud ka tüüpilised moldova, ukraina ja ka saksa stiili majad, kuid linna infrastruktuur on siiski pärit nõukogude ajast. Tavaliselt on majadel eraaiad ja mõnikord ka viinamarjaistandused, mis on ümbritsetud ornamenteeritud aedadega. Religioon 98% elanikkonnast on õigeusku kristlased. Lisaks on väiksem hulk baptiste, adventiste, uniaate ja teiste uskumuste esindajaid. Ka juudid on peale iseseisvumist Moldovas avanud sünagoogi. Sõdade vahepealsel ajal kuulus Moldova Rumeenia Õigeusu Kirikusse, kui peale Nõukogude
Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine Riigipöördekatse läbikukkumisega oli NSV Liidu saatus otsustatud. Selle osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks, impeerium säilis peagi veel vaid paberil. Balti riikide iseseisvuse taastamise järel olid lääneriigid üksteise järel taastanud nendega diplomaatilised suhted, 6. septembril 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. 24. augustil 1991 kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. augustil Valgevene ja Moldaavia, järgnevate kuude jooksul järgnes neile enamik teisi endisi liiduvabariike. 8. detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes Belovezjes avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. Gorbatsovil ei jäänud üle muud kui toimunuga leppida. 25. detsembril 1991 loobus ta ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile
1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva. Uueks Poole kuningaks sai Stanislaw Leszczynski, kellega Karl XII sõlmis 1705. Aastal rahu- ja liidulepingu. 1706. aastal sõlmis ta rahulepingu ka Saksimaaga. 1705.- 1706. aasta talvel võttis Karl XII ette sõjakäigu Venemaale ja tekitas venelastele suuri kaotusi. Ta jätkas Venemaa-vastast sõjategevust koos Ukraina kasakate hetmani Ivan Mazepaga ka 1707 ja 1708, kuid 9. Oktoobril 1708 kaotas Rootsi Valgevenemaale Lesnaja lahingu. Veelgi rängem kaotus tabas Karl XII juhitud väge 8. juulil 1709 Ukrainas Poltava lahingus, mille kaotamine otsustas Põhjasõja saatuse. Karl XII siirdus peale Poltava lahingut Türgisse, kuhu ta jäi viieks aastaks. 1711 kuulutas Türgi tema ärgitusel Venemaale sõja, kuid juba samal aastal sõlmiti Pruti juures Vene-Türgi
suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESKi esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Lisaks Eestile ja Lätile kuulutasid 1991. aasta augustis iseseisvuse välja ka Ukraina ja Valgevene, keeldudes Gorbatsovi pakutud liidulepingust. 1991. aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Nüüd tõusis jõuliselt esile Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin. Tema eestvedamisel ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatsovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ). Paari nädala pärast, 21.
Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari liitusid mõni päev hiljem. Esialgu läks Hitleril kõik plaanipäraselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud Nõukogude lennu vägi oli purustatud ning sakslased said ülevõimu õhus. Saksa tanküksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud üksuste hävitamise järgnevate jalaväeüksuste hooleks
suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld"). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus 4 bolsevike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (ehk NSV Liit või NSVL või Nõukogude Liit). Taga-Kaukaasia lagunes hiljem Gruusia, Armeenia ja Aserbaizaani NSV-deks. (NSV Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Hiljem lisandusid Turkmeeni, Usbeki, Tadziki, Kirgiisi ja Kasahhi NSV-d. Nõukogude Liit oli totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega.
sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. · Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 3
rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust Boriss Jeltsini eestvedamisel ja gorbatsovi teadmata sõlmisid venemaa, valgevene ja ukraina 8 detsembril 1991 a minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse SRÜ paari nädala pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki 25 dets 1991 aastal loobus gorbatsov presidendi ametist jeltsin võttis üle 28A
rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust Boriss Jeltsini eestvedamisel ja gorbatsovi teadmata sõlmisid venemaa, valgevene ja ukraina 8 detsembril 1991 a minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse SRÜ paari nädala pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki 25 dets 1991 aastal loobus gorbatsov presidendi ametist jeltsin võttis üle 28A
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski
Tegevus NSV Liidu siseasjade rahvakomissarina 1938. aastal sai Beriast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juht ning Stalini üks suuremaid pikaajalisi soosikuid. Tema ülesandeks jäi Suure Terrori lõpetamine ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eksjuhi Nikolai Jezovi ja tema soosikute kõrvaldamine. Samas ei valanud Beriast sugugi vähem verd ka Stalini teised lähedased isikud, sealhulgas ka Nikita Hrustsov, kes juhtis Ukraina NSV-d Ukraina K(p)P esimese sekretärina ja lasi Terrori ajal represseerida ja hukata sadu tuhandeid inimesi. Tegevus Teise maailmasõja ajal Teise maailmasõja ajal tõusis ta Nõukogude võimuhierarhia oskusesladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja. Sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma (tema asemele tuli Viktor Abakumov) kuid ministrite
Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja keskvalitsus ei astunud sammugi reformide teostamise poole. Venemaal tekkis oht puhkeda revolutsioon ja sedagi aitas kaasa veel vene-Jaapani sõda , mis lõppes venemaa kaotusega. 1905. aasta revolutsiooni käigus algas ülevenemaane streik. Suleti ärid , koolid ja tehased. Tänavad täitusid streikijatega ja lauldi revolutsioonilisi laule.Suurel rahvakoosolekul Tallinna uuel turul aga avas sõjaväe üksus rahva pihta tule. Päev pärast seda kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, aga see enam ei suutnud revolutsioonilist liikumist peatada
Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi.Rahudekreedis-ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks maailma riikidega. Maadekreediga-likvideeriti mõisnike suurmaaomandusi. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. 13.BRESTI RAHU 1917.nov pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ja alustada rahuläbirääkimisi.Need toimusid Brest-Litovski kindluslinnas.Saksa tingimused nägid ette Poola ja Ukraina eraldamist Venemaast.Enamlased ootasid läbirääkimisteni, lootes et Saksamaal puhkem kommunistlik revolutsioon. 17.veebr 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust.Enamlased nõustusid sakslaste tingimustega.3.märts 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslastele suured maa-alad Venemaal.Lenin kinnitas, et tegemist on ajutisega lepinguga, mis tühistatakse. 14.UUTE RIIKIDE TEKE 6.dets 1917 iseseisvus Soome. 16.veebr 1918 iseseisvus Leedu. 24.veebr 1918 Eesti
Trotski-juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetikA.Koltsak- Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas.N.Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajalA.Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa relvajõudude juhte Venemaa kodusõjasMahno-Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht.1917. aastal valiti Ukrainas Huljai-Pole Nõukogu esimeheksP.von´Wrangel-baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste juhte Venemaa kodusõjas Iseloomusta inimeste maailmapilti 20.saj. Algul20. sajandi algul oli maailm valdavalt Euroopa-keskne. Arvati, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on euroopalikud ideed ja väärtused. In imkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Võtmesõnaks oli progress, muutusi oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
