Arutlus 1.Kas Esimese maailmasõja puhkemine oli juhus? Ma usun, et küsimusele kas esimese maailmasõju puhkemine oli juhus või mitte saab vastata nii eitavalt kui ka jaatavalt. Siiski kaldun isiklikult arvama, et see pigem ei olnud juhuslikult. Esiteks tooksin välja põhjenduse sellele, et esimene maailmasõda siiski oli juhuslik. Nimelt muutus maailmamajandus 20. sajandi alguses väga ning turusuhted muutusid väga tähtsaks ning kaubanduse esiletõus ning raudteede areng, mis võimaldas kaupa suurtes kogustes ning kaugete vahemaade taha transportida, muutsid riigid üksteisest sõltuvateks ehk siis maailm globaliseerus. Seetõttu oli sõda tegelikult väga mõttetu nähtus ning seda ei arvatud tulevat. Selle väite kohaselt oli esimene maailmasõda pigem juhuslik. Suurriikide blokkide kujunemine näitab aga, et sõda ei olnud väga juhuslik. Kõigepealt tekkis Kolmikliit ning Saksamaa loobus Venemaaga tehtud lepingus...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin ...
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises Maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (, , ja ). Nendes riikides valitsenud (vastavalt , , ja ) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks , seda eelkõige . Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda , toimus esimene massiivne pommitamine ning toimusid esimesed tsiviilisikute massimõrvad. ATENTAAT SARAJEVO 2 Esim...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Signe Müürisepp Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA 9kl 2012/2013 1 SISUKORD Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6 · Millal? Miks? Kus ? · Sõja põhjused Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7 Tagajärjed ________________________________________________ lk 7 Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. Sõdivad ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohv...
Esimese ja Teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks Kahekümnenda sajandi esimene pool oli sõdade periood. Sellel ajal toimunud konfliktid puudutatasid kogu maailma ning muutsid ühiskonda jäädavalt. Esimene maailmasõda( 1914-1918 ) ning Teine maailmasõda( 1939-1945 ) omavad tähtsat rolli Eesti ajaloos. Kas ja mil viisil kahe sõja tagajärjed Eesti pinnal sarnanesid, millisel viisil aga erinesid? Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale per...
Esimese Maailmasõja väejuhid Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juunist 1914 11.novembrini 1918. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai ...
Esimene maailmasõda - juhus või paratamatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Keskriigid - Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Kas Esimene maailmasõda oli juhus või paratamatus ? 19. sajandi teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile - suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jagatud suurenisti Suurbritannia ja Pr...
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suure osa maailma riikidest. Sõjategevus algas 28.juunil 1914. aastal ning kestis 1918. aasta 11. novebrini. Esimeses maailmasõjas tegi kaasa kogunisti 38 riiki, mis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Nii nagu igal asjal nii on ka sõjal nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Mida antud sõda maailmalt võttis ning mida ta andis? Esimene maailmasõda, mille peamiseks puhkemise põhjuseks oli imperialistlike suurriikide vastuolud nii majanduses kui ka territooriumide osas, oli sõda, mis ületas ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varajasemad sõjalised konfliktid. Üle nelja aasta väldanud sõjas sai surma ligikaudu kümme miljonit sõdurit, osad jäid vastase kuuli ette, paljud hukkusid mürkgaasi tagajärjel. Peale sõja lõppu tekkis ,,kadunud sugupõlv". Sõjast naasnud inimesed ei suutnud rahu ajal leida oma kohta ühiskonnas ...
Esimene Teine maailma Seos maailmasõda sõda Oluline Esimese maailma Teise maailmasõjal Sellele ajal sai sõja ajal algas tehti erinevaid tehnoloogia endale leiutiste suur rohtusid tuule tiibadesse. tähelend. Leiutati haavatutele. meie jaoks praegu vajalikke asju. Leiutati mürgigaas, lennukid jne. Olulisem Esimese maailma Kuus miljonit juuti Need olid maa, sõja ajal olid tapeti teises usu, kultuuri, keele mustad sõdurid maailmasõjas. ja nahavärvi sõjad. eraldatud valgetest sõduritest, aga rühma pealik oli alati valge ametnik. Kõige olulisem ...
I maailmasõda I maailmasõda Sõja kulutusi, langenuid ja haavatuid oli väga palju. Seda piiri ületas ainult Teine maailmasõda, kuigi Esimest ja Teist maailmasõda pole mõtet võrrelda, sest nad toimusid erinevatel arengu etappidel. Maailmasõda on see, kus ei sõdi ainult armee, vaid ka kogu ühiskond ja sõda lõppeb alles siis kui ühel poolel pole enam vahendeid sõdimiseks. Esimese maailmasõja hind oli ränk, kuid ta lõpetas maailma rahuliku, terve sajandi kestnud arengu. Tänu maailmasõjale arenes väga kiiresti tehnikaareng. Kõige suurem muutus enne ja peale maailmasõda oli nelja impeeriumi kadumine (Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) ja uute riikide moodustamine (Vene Keisririik, Poola vabariik , Austria ja Ungari kuningriik ning Tsehhoslovakkia vabariik.) Türgi paljud maaosad läksid Suurbritannia ja Prantusmaa kontrolli alla, osa, aga loovutati Kreekale ja ...
Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajendiks sai Sarajevo mõrva ettevalmistamine. Selles maailmasõjas olid kõikidel suurriikidel oma sõjaplaanid. Sõjaplaaniks oli enamasti sõja abil oma positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne rahvas , ning lääne rindes oli ainult läänepoolne rahvas. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Idarindel sõdisid: Venemaa, Ida-Preisimaa, Austria jne. Esimeses maailmasõjas võeti muide kasutusele ka relvad. Ja nendeks relvadeks olid: haubits, tank, sõjal...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Kui noored kuulevad esmakordsel esimesest maailmasõjast, tekib neil kohe küsimus, et kes siis võitsid selle sõja? Sellele küsimusele on vastuseid mitmesuguseid ning igaüks neist vastab enamjaolt tõele. 20. sajandi alguses toimunud esimene maailmasõda muutis kogu maailma ning on üks meeldejäävamaid sõdu terves ajaloos. Kuna sõdadesse suhtutakse tihti negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju. Nagu sõja nimigi ütleb ,,maailmasõda", siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonip...
Tallinna Tööstushariduskeskus. I Maailmasõda Referaat. Laura Oiluk 206 RMÜ 27.10.09 Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt ...
Eestimaa Esimese maailmasõja ajal Juhendaja: Merike Vent Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastal. Eestisse jõudis Esimene maailmasõda 1917 aastal. Uurimistöös on antud ülevaade Veebruari revulutsioonist, Eesti kubermangudest, Eesti Rahvusväeosadest, rahvusautonoomiast ja Eesti rahva- ning rahvuskongressist. Töö eesmärgid Töö eesmärk on uurida, mis ja kuidas toimus Esimese maailmasõja ajal Eestimaal, ning saada teada ka sellest mis toimus sellel ajal poliitikas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida üheksanda klassi õpilaste teadmisi Eestis toimunust Esimese maailmasõja ajal. Metoodika Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Küsitluses osales 75 üheksanda klassi õpilast, kellele jagati küsitlus üheksa küsimusega. Küsitlus esitati paberkandjal ning see oli täiesti anonüümne. Esimene põnevaim tulemus 48 52 Teadsid ...
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult ...
Kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? 1.septembril 1939.aastal ründasid Saksa tankid ja pommitajad Poolat ning algas ajaloo veriseim sõda. Nagu I maailmasõda, nii haaras ka II maailmasõda kogu maailma, võideldi maal, õhus, merel. Sõja tulemusena purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Mitmed riigid kaotasid iseseisvuse. Surma sai 45 miljonit inimest ja suur osa Euroopast oli varemeis. Kuid kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda kehtestatud reparatsioonide eest. Vastavalt Versailles' rahulepingule oli Saksamaa demilitariseeritud. Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles olukorras tegi Stalin Saksamaale ettepan...
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, e...
Teine maailmasõda, mis toimus esimesest septembrist 1939ndast aastast teise septembrini 1945da aastani oli ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest. On palju vajeldud selle üle, kas teine maailmasõda on esimese jätk , kuid mina isiklikult seda ei arva. On palju põhjusi, miks teine maailmasõda algas, nagu näiteks poliitilised, majanduslikud ja ka ideoloogilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud toime oma ülesannetega, Versaillese süsteem osutus ebapüsivaks, Hitler ja Stalin arendasid sõjatööstust jne. Paljudel riikidel oli seotud sõjaga palju plaane ja eesmärke. Saksamaa soovis luua SuurSaksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõukogudeliit tahtis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast kaotatud riigid, sealhulgas ka Eesti. Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse ja Jaapan taht...
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad...
20. sajandi esimene pool oli sõdade periood. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal- poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi. Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigi...
Esimene Maailmasõda 1914-1918 Cerle siim 9.Klass Esimene Maailmasõda I MS oli suurim sõda maailma maade vahel. Kestis 28. juulist 1914- 11.novembrini 1918 Riigid kes sõdisid jaotati kaheks: Antandiks ja Keskriikideks. Varasemates sõdades pole osalenud nii palju sõdureid kui osales I MS. Hukkus 9 miljoni sõdurit. Esimene maailmasõda Esimest Maailmasõda nimetatakse ka kaevikusõjaks, ennekõike Läänerindel. Kasutati keemiarelvi, lennukeid. Toimusid ka esimesed massimõrvad paljud tsiviilisikud said surma. I MS põhjused Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallanda...
Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa ...
Esimese maailmasõda puhkemise põhjused Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte peamist põhjust. Küsimus sõja põhjustest on olnud pärast aluseks debattidele isegi Teise maailmasõja järgses Euroopas kuna Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Tähtsat rolli Esimese maailmasõja põhjustamises mängisid alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki. Liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli probleemiks see, et ainult teatud kahe riigi omavahelistesse prob...
ESIMESE MAAILMASÕJA VÕITJAD JA KAOTAJAD ESSEE 28.06.1914 kuni 11.11.1918 kestnud Esimese maailmasõja võitjariigid on kõigile teada, kuid kas tegemist oli ikkagi võidu ja võitjatega? Kas on moraalselt õige väita, et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud. Linnad olid hävitatud, kogu majandussüsteem halvatud. Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid ...
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ...
Aruküla Põhikool Essee USA majandus aastail 1920-1930 ja Eesti majandus lähiminevikus Õpilane: Hendrik Ovir 9. klass 2008 Ameerika Majandus 1920-1930 aastail 1920. aastad olid USA majanduses edukas aeg, seda perioodi nimetatakse inglise keeles prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks. 1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest, 60 % naftast, 85 % autodest. Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riie...
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba defitsii...
Tarvastu Gümnaasium ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST Uurimistöö Artur Jarmolenko 10.klass Juhendaja: õp Enna Ojaots Mustla 2018 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................3 2.Õpilaste vastustest koostatud sektordiagramm...........................4-8 3.Teine maailmasõda 3.1Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad...............................9 3.2Põjused......................................................................10 3.3Sõjakuriteod................................................................11 4.Kokkuvõte........................................................................
Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Ajaline kestvus oli 4 aastat. Üheski varasemases konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ja tagajärjed ei ole olnud niivõrd laastavad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Kolmikliit ja Antant. Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem ühinedes ka Itaalia aastal 1879 ja 1882. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile. Vastukaaluks kolmikliidule oli Prantsusmaa sõlminud liidu venemaa ja Inglismaaga aastal 1893 ja 1904 .Selle tuuma ehk Antandi eesmärgiks oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Need sõjalised tuumikud kujunesid oluliseks aspektiks maailmasõjas. Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõja algust tervitati...
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus viidi sõdima üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige suurimaks sõjaks. Võimuka sõja olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, teadusliku ja tööstusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursse. Sõjas sai surma üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo veriseima kokkupõrke. Oli vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 19...
Mart Linnas Retsensioon John Keegan'i ,,Esimene maaimasõda" ja ,,Teine maailmasõda" põhjal Maailmasõdade kohta on tänapäevaks ilmunud lugematul hulgal teoseid, teadustlikke kui ka fiktsionaalseid. Miskipärast peetakse briti autori John Keegani teoseid üheks objektiivsemateks ning tasakaalukamateks. Siinkohal üritan ma tema teoseid hinnata ning võrrelda mõne teise ajalookirjandusliku teosega. ,,Teine maailmasõda" Esmapilgul näib raamat huvitava lugemisvarana, mis võiks anda uusi perspektiive sõjasündmuste kohta. 1989. aastal valminud raamat annab üldpildi II Maailmasõja sündmuste ning protsesside kohta. Teos on kuude peatükki, suuremate rindejoonte ning pöördehetkede järgi. Samuti laskub Keegan veelgi detailsemaks käsitledes diplomaatiat või sõjale järgnenud tagajärgedele. Kui võrrel...
ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA TULEMUSED I MS põhjuste küsimus · Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist põhjust. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest. · Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Peamised põhjused 1 · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkus...
Mart Linnas AI-11 Kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla? Maailmasõdade vajalikkuse või ebavajalikkuse üle on arutlenud juba mitu põlvkonda ajaloolasi. Selleks, et arutleda selle üle, kas maailmasõjad võinuks olemata olla, peame me teadvustama, kas sõdade põhjusteks olevaid konflikte oleks saanud ka teisiti lahendada. Ma nõustun kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk. Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud. Esimese maailmasõja peamiseks põhjuseks peetakse Euroopa suurriikide imperialistlikke soove, mis sooviti saavutada teist...
1. Hügieenisidemed- Väike USA firma külasta 1914. Aastal paberitootmisettevõtet ning leidsid materjali mis imendub viis korda paremini kui puuvill. Nad võtsid materjali tagasi USA’sse ja kaubamärgistasid selle. Kui 1917 USA sõtta läks nad hakkasid tootma vatti kirurgilistel eesmärkidel. Kuid lahinguväljal olevad medõed kasutasid seda kui hügieenitarbena. 1918 aastal ei olnud vati nõudlus nii suur armee ja medõdede jaoks ning nad lõid uue turu. 1920 aastal müüdi esimesi hügieenisidemeid nimega puuvillane tekstuur. 2. Salvrätikud karpides- Hügieenisidemeid polnud lihtne turundada, osaliselt ka sellepärast, et naised jälestasid nende ostmist. Seetõttu käidi peale, et poed oleksid nõus hügieenisidemeid klientidele müüma nii, et raha jäetakse karpi ning klient saaks lahkuda oma soovitud tootega. Nende müük küll paranes, kuid Kimberly arust mitte piisavalt ki...
KAS I MAAILMASÕDA OLI VÄLTIMATU VÕI OLEKS SAANUD SEDA VÄLTIDA? Esimene maailmasõda, mis toimus aastatel 1914-1918, oli esimene ülemaailmse mastaabiga sõda, milles osales ligikaudu 40 riiki. I maailmasõja näol oli tegemist imperialistlike riikide, eriti Inglismaa ja Prantsusmaa võitlusega Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Saksamaa kiire areng oli viinud juba jaotatud võimutasakaalu maailmas tugevlt paigast ära- Hoolimata kaalukatest põhjustest, miks sõda puhkes, oleks olnud võimalik leida ka muid lahendeid. Kõige kapitaalsem põhjus, miks ei osatud sõda ära hoida, oli kogemuste puudumine ja sellest tulenevalt ka ohu alahindamine riiklikul tasandil. Varem polnud toimunud nii laiaulatuslikku sõda ja suurriikide valitsused uskusid, et seegi kord piirdub konflikt vaid piirkondlike sõjaliste kokkupõrgetega. Maailmasõda tundus liiga ebareaalse lahendina, et selle vastu võidelda. Kuigi tegelikkuses oleks võinud I maailmasõda pidamata jääda kun...
Miks puhkes I maailmasõda? 20. sajandi algul hakkas maailm globaliseeruma- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Paljude tolleaegsete teadlaste arvates muutis see suured sõjad lausa võitmatuks. Esimest maailmasõda on nimetatud maailmasõjaks, sest see kaasas arvuliselt kõige rohkem riike ja esimene suurima sõdurite hulga poolest. Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maa...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4 Tähtsamad lahingud _________________________________________ lk 5 Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7 Tagajärjed _________________________________________________ lk 8 Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.Saksamaa õhutusel...
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikid...
Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed On ilmselge, et ükski sõda ei tule kui välk selgest taevast. Alati on mingi põhjus ja alati on pinged erinevate osapoolte vahel. Samuti on igal sõjal tagajärjed. Mis põhjustas Teise maailmasõja, mis toimus Eestis ja mis olid sõja tagajärjed? Sõja peamiseks põhjuseks oli Esimeses maailmasõjas lahendamata jäänud vastuolud ning Saksamaa rahulolematus Esimese maailmasõja kaotusega. Sõda algas 01.09.1939 kui Saksamaa ründas Poolat. Pinged kasvasid veelgi ,,Kummalise sõjaga", mis kestis 1939 aasta sügisest kuni 1940 aasta kevadeni ja kujutas endast kaevikutes istumist, vastase ärritamist ja minimaalset tulevahetust. 1939. aastal oli sõlmitut Molotovi-Ribbentropi pakt, mis kujutas endast Eesti minekut NSV liidu mõjusfääri. Tänu baaside lepingule mis sõlmiti 28. septembril 1939, rajati Eestisse NSV sõjaväebaasid. 16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile noodi ja nõudis s...
Muutused , mida tõi kaasa I maailmasõda Aastad 1919-1939 jäävad perioodi, mil oli just lõppenud äärmiselt ohvriterohke Esimene maailmasõda ja peagi oli algamas järgmine, Teine maailmasõda. Pärast I maailmasõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1919 ja mis toimus Keskliidu ja Antanti riikide vahel, leidis terves maailmas aset palju muutusi nii ühiskonnakorralduses, geograafilistes paigutuses, kui ka inimeste eluolus. Tänu demokraatlike riikide- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid- võidule sõjas, toimus ka terves maailmas demokraatia võidukäik ja inimeste vabadused laienesid. Näiteks Suurbritannias kasvas valimisõiguslike kodanike hulk peaaegu kolm korda, seega hakkas rahvas aktiivselt valimistel osalema. Demokraatia levis sedavõrd palju, et kui enne sõda oli Euroopas ainult 3 vabariiki, siis peale sõda lausa 13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhise...
Võrrelge Läänemere riikide valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Pärast enneolematuid purustusi, mida põhjustas Esimese maailmasõja lõpp lootis kogu maailm, et rahu kestab pikka aega. Paraku pidasid, aga Esimese maailmasõja võitjad kättemaksu stabiilsusest olulisemaks ning hakkasid Saksamaalt välja nõudma ülisuurt sõjahüvitist. Teine maailmasõda toimus 1. september 1939 – 2. september 1945 ning see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Mina oma essees võrdlen ainult Läänemere riikide ehk Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Räägin lähemalt Teise maailmasõja sündmustest, mis toimusid Lääneriikides, et välja tuua just riikide vahelisi erinevusi ja sarnasusi valikute, võimaluste ja saatuse osas. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Balti r...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda algas 1939 aastal ning kestis kokku 6 aastat. See oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Toimusid mobiliseerimised ning sõda nõudis miljoneid ning miljoneid inimelusid. Enamik tapetuid olid tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo verisema kokkupõrke. Minu arvates, ei oleks suudetud II maailmasõda kuidagi moodi ära hoida. Kuigi on käinud selle ümber erinevaid arvamusi, siis mulle tundub, et see oli kui esimese maailmasõja jätk ning paratamatu. Alustades eelkõige sellest, et peale I maailmasõda määrati kindlaks Versailles' tingimused ning need otsused paraku mõjutasid kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Ma usun, et just selle lepingu otsused viisid tee II maailmasõja puhkemisele. Näiteks võeti Saksamaalt ära talle kuulunud alad. Lisaks selle...
Arutlus Prantsusmaa Millised olid teie riigi argumendid sõja alustamiseks või sõtta astumiseks? Kas teie riigil oli vaja rünnata või kaitsta? Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast. 1914. aastal kuulutas Saksamaa 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Esimese ma...
Arutlus Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt. Eesti, Läti, Poola, Leedu, Tsehhoslovakkia ja Soome tekkeks. Riigid pidid enda majandust hakkama jälle edasi arendama ja taastama. Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu või...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Esimene maailmasõda 1. Mis oli sõja ajendiks? 28.juulil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja Saksamaa survel. 2. Millise sündmusega sõda algas? Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija. 3. Sõjalised liidud + nimeta riigid, kes sinna kuulusid. Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda? Sõda tõi kaasa totaalse vihkamise. 7. Sõja võitjad ja kaotajad. Võitsid: Liitlasväed, Kaotasid: Keskriigid 8. Sõja daatumid. Algus: 28.juuni 1914.a Lõpp: 11.november 1918.a
Julm, kuid edasiviiv I maailmasõda Esimene maailmasõda, mis mõjutas suurt osa maailmast, kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõja, kus konfliktseteks poolteks olid Keskriigid ja Antant, vallandas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandile korraldatud atentaat. Nagu elus üldse, on ka sõjas nii, et pole head ilma halvata. Nende sõjaaastate jooksul kaotati palju, kuid ka võidukarikas ei jäänud päris tühjaks. Esimene maailmasõda oli julm. Ohvrite arvu poolest on seda ületanud vaid Teine maailmasõda, kus hukkus väidetavalt ligikaudu 62 miljonit inimest. Kokku oli Esimeses Maailmasõjas rindel langenuid üle 9 miljoni, lisaks veel umbes 20 miljonit haavatut. Näiteks kõige verisem oli Verduni lahing, mis kestis ligikaudu 10 kuud. Seal jahvatati nn. sõja ,,hakklihamasinas" läbi ligikaudu miljon meest. Sõja ohvriteks võib lugeda ka nn. ,,kadunud sugupõlve". Esimene maailmasõda oli jõhker ja ebainim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
