50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andresur
Õppematerjali autor
oletada, et D-vitamiini tarvitatakse kõige rohkem just vähese päikese tõttu. (D-vitamiin ehk …, s.a) Ka SYNLABi laboriarst Meeli Glükmann on öelnud, et D-vitamiini ja C- vitamiini võetakse juurde just kevadel ja sügisel, sest siis on nende vitamiinide tase organismis kõige madalam. (Mägi, 2019) Kõige paremad C-vitamiini allikad on puu- ja köögiviljad, marjad, mustsõstrad, punased sõstrad ja maasikad. (C-vitamiin ehk…, s.a) Küsitlus viidi läbi jaanuarikuus, sel ajal pole meil aiast ega põllult võimalik värsket C-vitamiini allikat võtta, toidud on C-vitamiini vaesemad ja seetõttu võtsidki õpilased C-vitamiini juurde. 3.4. Vitamiinide tarvitamise aeg Vitamiinide tarvitamise aeg 6000% 5500% 5000% 5000% 4500% 4058% 4000% 3500% 3000% 2500% 2000% 1500% 1000% 580% 500% 145% 217% 0%
.............................................................................................21 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................22 LISA 1. Õpiharjumuste küsimustik......................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Viimasel ajal räägitakse õppimisega seonduvast palju, kuid erandiks võib siinkohal tuua õpiharjumused, mille kohta kirjutisi väga palju pole. Helle-Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas: teemat on kajastatud meedias, isiklik huvi antud teema kohta, autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on:
Arengut toetasid ratsaspordiinstruktorite ettevalmistamine vabariigi kõrgkoolides (TRÜ ja TPI), ratsutamise viljelemine kolhoosides ja sovhoosides, ratsutamisosakondade loomine laste ja noorte spordikoolide juurde. Ehkki spordiala arengut takistasid ratsutajate kesised treeningutingimused ja ebapiisava kvaliteediga hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV takistussõitjad üleliidulistel võistlustel kõrgetele kohtadele. Esimese eestlasena pääses Nõukogude Liidu koondvõistkonda Jüri Villemson, kes 1963.aastal osales Euroopa meistrivõistlustel." (Teele Metstak, 2014). ,,1970-ndatest aastatest alates hakkasid ratsutajate treeningutingimused paranema avati uued ratsaspordibaasid Niitväljal (1976), Jüris (1980), Tallinnas (1990) ja Luunjas (1990). 1980-ndatel aastatel kerkisid esile uued andekad takistussõitjad Konstantin Prohhorov, Elson, Rein Pill jt. 1990.aasta 26
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
aastal kompositsiooni eriala Rimski-Korsakovi klassis ning professor Tironi klaveriklassi. 5 Konservatooriumi vanemal kursusel õppis Artur Kapp klaverit F. Cerny juures, kes pani palju rõhku klassikalisele muusikale. Konservatooriumis tutvus ta esmakordselt Rudolf Tobiasega, kelle mõjul alustas ka Artur komponeerimisega. A. Kapp kirjutas viisi Karl Eduard Söödi sõnadele ,,Metsateel", mis on kujunenud väga menukaks. Just sel ajal (1899) valmis Arturil eksamitööna ,,Don Carlos" sümfooniaorkestrile, mis kanti esmakordselt ette 1901. aasta suvel Pavlovskis. ,,Don Carlos" sai suurt tähelepanu kogu Eesti muusikas. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta Peterburis õpetajana, samal ajal esinedes organistina Moskvas ja juhatades Eesti Käsitöölise Abiandmise Seltsi. (Anton 1968: 6-8, Joost 1987: 77-78, Artur Kapp 2013) Konservatooriumi lõputööna kirjutas Artur 1900. aastal kantaadi ,,Paradiis ja Peri"
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon.......................................
Kaplinski ja Vainola sõnaraamat on nii-öelda traditsiooniline, kus sõnad on tähestikulises järjekorras ning iga slängisõna on iseseisev üksus, millele lisatud kirjakeelne vaste. Töö lisana nr 2 on esitatud võrdlustabel sõnadest, mis leiti Loogi ja Kaplinski-Vainola sõnaraamatutest ning küsitluse vastustest. Küsitlus aitas aru saada, et släng on viimase 20 aasta jooksul märgatavalt muutnud. Muidugi kasutasid Mai Loog ning Kaplinski ja Vainola omal ajal tunduvalt suuremat uurimisgruppi ning töö oli põhjalikum ja materjali rohkem, aga siiski võib teatud järeldusi teha. Esimesena võib välja tuua, et sõnal õpetaja oli aastal 1991 kuus populaarset vastet: õps, kõõm, mutt, nõid, õbi, õpa (Loog, 1991: 76), küsitluse vastustes esines neist ainult kaks vastet: õps ja mutt (üks vastaja). Sõnal ema oli aastal 1991 palju vasteid: mutt, emme, muti, mamps, mammi, mamma, eit,
võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut” (Piisang, Laanes 2003: 4). Tunnis kujunenud oskus hinnata, arendada ja suutlikkus kontrollida oma kehalisi võimeid ning käitumist aitab vältida ohtlikke olukordi. Füüsiliselt aktiivsel õpilasel paraneb ka oskus näha probleeme ja leida neile mõistlikke lahendusi, seada endale eesmärke ja leida sobivaid viise nende teostamiseks. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma klassikaaslastesse tunni ajal 9 toetab õpilase isiksuse kujunemist. Kollektiivis spordiga tegelemine ja koostöö õpetab õpilast inimeste erinevusi aksepteerima, neid arvestama, ennast nende järgi kehtestama, kujundab toimetulekuoskust ja julgust riske võtta ning sealjuures pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Austades mängus kaaslasi ja reegleid, on sellel positiivne mõju tulevikus inimese seadusejärgimisele. Kehalise
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid