100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gerdakas123
Õppematerjali autor
Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustatud. Algas nn kummaline sõda. 17. septembril tungis Poolale kallale ka NSVL. Sõjategevust ei alustatud arvatavasti selle pärast, et lääneriigid soovisid NSVL purustada Saksamaa kätega, Saksamaa ja NSVL vahelises sõjas oleks ka Saksamaa nõrgenenud ja võitjatena oleksid välja tulnud Lääneriigid. MRP tõttu polnud kummalgi poolel probleeme Poola vallutamisel. MRP oli kõige otsustavamaks eelduseks Teise maailmasõja puhkemiseks. b) lõpp 1) Euroopas: Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal Karlshorstis. NSVL ja lääneriikide väed kohtusid Elbe jõel. Võidupühat pidas NSVL 9. mail, teised riigid 8. mail. Võidule andis suure hoo teise rinde avamine Normandias 1944. aasta kevadsuvel. 2) Üldse: Pärast seda, kui 6. ja 9. augustil 1945. USA oli visanud Nagasakile ja Hiroshimale tuumapommid, Jaapan kapituleerus 2. septembril, millega lõppes 6 aastat ja 1 päev kestnud Teine maailmasõda. 4
Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli Vana-Rooma ajal. Saksamaa Natsionaalsotsialistlik. Diktaktuur kehtestati 1933. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Versailles' süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt. II maailmasõda II maailmasõjal on mitmeid põhjuseid: 1. Poliitilised eeldused Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei saanud oma ülesannetega hakkama ning Saksamaa tahtis oma I maailmasõja kannatuste ja alanduse eest kätte maksata. 2. Majanduslikud eeldused Hitler tahtis Saksamaa majanduskriisist väljumiseks arendada sõjatõõstust ning ootas edukaid vallutussõdu. Ka Nõukogude Liidu eesmärgiks oli tugeva sõjaväe loomine, mis vajas samuti sõjalist rakendust. 3. Ideoloogilised eeldused - Hitler tahtis saksa rahvale eluruumi juurde saada, Stalin tahtis aga kommunismi mõjuvõimu laiendada. I maailmasõda sai alguse 1
Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase. Vanad tööstusharud: tekstiil, rasketööstus (metallurgia). Iseloomulik on monopolide teke väikeettevõtted ühendatakse suurettevõteteks. USA-s oli neile levinud nimi trust, Saksamaal kontsern. Tähendus on ikka monopol, nagu ka sündikaat ja kartell. Toimus kapitali eksport. Kaks viisi üks oli ettevõtja kapital ehk investeeriti kolooniasse või teise riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha. Laenukapital pank või riik ei arendanud tööstust, vaid laenas raha välja. Tulu sai dividendidest. Rantjee omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud pangaprotsentidest. Kujunesid välja rahvusvahelised ettevõtted. Raha oli erinevat päritolu. Oma tootmise kaitseks rakendati kaitsetolle. Neomerkantilism, sest see oli ka absolutismi ajal, aga
ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 2 Maailm pärast Esimest maailmasõda Kolm põhilist jõudu ,kes olid esimese maailmasõjaga mitterahul: 1.Saksamaa põhiline kaotajariik kes pani väga pahaks territoriaalseid kaotuseid ja kontributsiooni mida pidi maksma Versaille´i lepingu alusel. 2.Itaalia üks võitjatest leidis et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured. 3.Jaapan samuti üks võitjatest oli ebaõnnetu oma võimetusest krabada võimu Ida-Aasias. Sõja põhjused Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid olid pärast I maailmasõda
valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid rahulepingu ümbervaatamise ja kuigi nad kaotasid ikkagi alasid, saavutasid selle, et ei pidanud palju maksma. Kogu poliitilist korraldust, mis pärast esimest maailmasõda Euroopas oli, nimetatakse Versailles'i süsteemiks. Rahulepingud on sellest üks osa, aga selle osa on ka see, et esimese maailmasõja tulemusel lagunesid neli suurt impeeriumit: Osmani, Austria-Ungari, Saksa impeerium (kaotas kolooniad) ja Vene impeerium. Tekkis ka palju uusi riike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart enne esimest maailmasõda? On suur Austria-Ungari impeerium ning Venemaal ja Saksamaal on ühine piir. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart pärast esimest maailmasõda? Poolal on Poola koridor, seda
5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 6p probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased
· Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk. Põhjused
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid