Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos (0)

1 Hindamata
Punktid
Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20 sajandi ajaloos #1 Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20 sajandi ajaloos #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kettli Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus ­ Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha l

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti Vabariigi loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos

Eesti Vabariigi loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos Kui Esimene maailmasõda hakkas lõpusirgele jõudma, pidi Venemaa keisririik tunnistama endale, et on Veebruarirevolutsiooni tõttu kokku lagunemas. Eesti poliitikud hakkasid nõudma ainuvalitsemise õigust Venemaa Vabariigi Ajutiselt valitsuselt ning kuna Venemaal ei olnud enam põhjust sellele vastu seista, sai Eestist autonoomiariik. Kuid see õitseaeg jäi üürikeseks ning peagi hakkasid riiki varitsema uued murepilved. Millised olid uued probleemid ning kuidas eestlased nendele vastu seisid? Kuidas Eesti saavutas ikkagi oma iseseisvuse? Venemaa vabariigiks kuulutamise ajast tekkis Eestil lootus, et nüüd on viimaks võimalus taotleda autonoomiat. Venemaa Ajutine Valitsus oligi nõus sellega, et Eestimaa saaks minna uuele korrale üle. Selle tulemusena liideti üheks suureks kubermanguks Eestimaa ja Põhja- Liivimaa ning selle kubermangukomissariks sai selle aegne Tallinna linnapea Jaan Poska. Peagi alust

Ajalugu
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

teadnud, kuidas; enamlased (tahtsid revolutsioonilist diktatuuri, Lenin) ja vähemlased (tahtsid reforme) RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUL, SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1872 ­ Kolmekeisriliit: SM + Austria-Ungari + VM o Probleemiks oli VM ja A-U vatuolud Balkanil ­ liit lagunes, sest mõlemad tahtsid võimu Balkanil o Olulised olid Türgi piiril 2 väina: Booporus ja Dardanellid 1879 ­ Kaksikliit: SM + A-U -> 1882 Kolmikliit, lisandus Itaalia o Hiljem liituvad Rumeenia ja Bulgaaria o Liit tekitas teistes Euroopa tiikides rahutust o Saksa keiser Wilhelm II loobus Vmga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega SM oli kohustatud mitte ründama PMd ja VM A-Ut (SM ei lubanud enam, et ei ründa PMd) o SM kartis IM ülemvõimu merel o SM tahtis laiendada oma territooriumi VM arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas

Ajalugu
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

1900-1920 kasvas USA rahvaarv 76´lt miljonilt 106´le miljonile. · Sotsialistlikud õpetused ja töölisliikumised Marksismi ja kommunismi tekkimine, AÜ teke, liberalismi, sotsiaaldemokratismi ja konservatismi teke. I MAAILMASÕDA (1914-1918) Sõjaliste liitude tekkimine 19 saj. lõpul ja 20 algul ei suutnud suurriigid üksikult oma huve kaitsta ja hakkasid kujunema sarnaste huvidega riikide sõjalised liidud. 1. Kolmikliit ehk keskriikide blokk- 1879 tegi Bismarck Austria-Ungari keisrile Franz Josephile ettepaneku abistada teineteist juhul, kui Venemaa peaks alustama sõda. 1882 ühines selle liiduga ka Itaalia kuningriik, kes lootis liitlaste abiga saada endale Prantsusmaa poolt 1881 vallutatud Tuneesia. Itaalia lootis saada tagasi alasid Lõuna- Prantsusmaalt, mis olid läinud Prantsuse võimu alla ja kus elas arvukalt itaallasi. Nii kujuneski kolmikliit. 2

Ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides.

Ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Sotsialismivastased seadused tühistatakse 1890, siis Bismarck ka lastakse Wilhelm II poolt lahti riigikantsleri ametilt. 1914 ongi Sotsiaaldemokraatlik partei suurim partei. Bismarcki sisepoliitika ei anna soovitud tulemust. Bismarcki liidupoliitika 1871-1890 Annab Saksamaale väga hea tulemuse. Eesmärgiks on Prantsusmaa välispoliitiline isoleerimine nii, et ta ei leiaks endale liitlasi. Bismarck saab hakkama ka sellega, et saavutada kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa vahel, tahab seda seepärast et nad ei oleks kuidagi liitlased Prantsusmaaga. Ta ütles ka, et Saksamaa ei soovi muuta riigipiire Euroopas, et on saavutanud oma soovitud piirid. Prantsusmaa seevastu just oli riik, mis tahtis oma piire muuta ja Prantsuse-Saksamaa sõjast kaotatud kohad tagasi saada. Peale Prantsusmaa ei pidanud Bismarcki ajal keegi kartma Saksamaad. Vilhelm I aeg kuni 1888a oli välispoliitiliselt ,,rahulik". Venemaa ja Austria-Ungari

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu



Lisainfo

Esimese maailmasõja tähtsus. Liidud on välja toodud. Ise sain max punktid.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun