Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos (0)

Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos
Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Ajaline kestvus oli 4 aastat. Üheski varasemases konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ja tagajärjed ei ole olnud niivõrd laastavad.
Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Kolmikliit ja Antant. Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem ühinedes ka Itaalia aastal 1879 ja 1882. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile . Vastukaaluks kolmikliidule oli Prantsusmaa sõlminud liidu venemaa ja Inglismaaga aastal 1893 ja 1904 .Selle tuuma ehk Antandi eesmärgiks oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Need sõjalised tuumikud kujunesid oluliseks aspektiks maailmasõjas.
Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõja algust tervitati ülevoolava rõõmuga kuid peagi olukord muutus. Sõda tekitas inimestes tüdimust ning pettumust. Ka naiste roll ühiskonnas muutus. Nad pidid pere hoolitsemise kõrvalt tööle asuma tehastesse, kaevandustesse, kuid palka said vähem kui mehed omal ajal. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elanud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud enam kohaneda normaalse eluga. Sõjas osalenud põlvkonda nimetatakse „kadunud põlvkonnaks“
Maailmasõda kujunes oluliseks eelkõige Venemaal, kus kõik muutus. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Toimusid revolutsioonid, mis tõid kõik kaasa midagi head ja halba. Veebruarirevolutsioonil kukutati keiser ning toodi sisse demokraatlik valitsemisvorm . Loodi Ajutine Valitsus, mis pidi täitma rahva soovid ja lõpetama sõja Saksamaaga. Kuna muutust ei toimunud, tuli Oktoobripööre, mis kujunes hoopis hullemaks kui esialgu loodeti – diktatuur ja plaanimajandus. Rahvalt võeti sõna,-koosoleku-ja trükivbabadus. Võimule tulid enamlased ja Venemaa sai nimetuse Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Peagi sõlmisid Saksamaa ja enamlased vaherahu ja sellega oli sõda Venemaa jaoks lõppenud.
Sõja lõpus astus astus maailmasõtta ka USA, kuulutades 6. aprillil 1917 Saksamaale sõja. Saksamaa alustas pealetungi läände, kus aga sai lüüa ning 29.septembril 1918. tegi Saksamaa ettepaneku alustada rahuläbirääkisimi. Saksamaa jäi liitlastest ilma, ning 11.novembril 1918 kirjutati alla Compiegne’i vaherahule mis lõpetas esimese maailmasõja. Seejärel toimunud Pariisi rahukonverentsil 18.jaanuaril sõlmiti Saksamaaga Versailles ’ rahuleping mis nõrgestas Saksamaa konkurentsivõimet maailmaturul ja piiras tema suveräänsus. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus
Maailmasõja tagajärjel lagunenud impeeriumide rõhutud rahvad asusid oma riike looma. 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome, 16.veebruaril 1918 iseseisvus Leedu ning 24.veebruaril Eesti. Tõeline iseseisvumiste laine algas Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemisega. Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Enamlased kuulutasid avalikult välja Punase Terrori, mida nad olid teostanud võimuletulekust saadik. Sõja võitsid enamlased, mille tulemusel nad suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas.
Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. See oli esimene suurim sõda, mida maailm oli seni kohanud. Olles nii suur ja mahukas, nõudis sõda palju inimelusid ja impeeriumide lagunemist. Maailmasõda purustas paljud illusioonid ning maailm kalestus. Sõda ei lahendanud ühtegi probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk Teise maailmasõjani.