Arutlus Prantsusmaa Esimeses maailmasõjas. (0)

Arutlus
Prantsusmaa
Millised olid teie riigi argumendid sõja alustamiseks või sõtta astumiseks? Kas teie riigil oli vaja rünnata või kaitsta?
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast.
1914. aastal kuulutas Saksamaa 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Esimese maailmasõja süüd tahetakse seega panna Saksamaale. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa, kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Esialgu tuli Prantsusmaal ennast kaitsta ja see õnnestus neil edukalt.
1915. aastal Prantsusmaa ja Suurbritannia said läänerindel puhkeaega, mida nad kasutasid
varude loomiseks ja jõudude koondamiseks.
1916. aastal saksa ülemjuhatus otsustas anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee , mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Ka sellel aastal pidi Prantsusmaa ennast kaitsma.
1917. aastal Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain . Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias.
Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles ' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Kindlasti tekitas see palju vastuolusid ja inimesed teadsid ise ka, et sellise lepinguga ei saa vältida järgmist sõda. Samas ei tehtud ka selle jaoks midagi muud. Prantsusmaa osa sõjas oli ennast passiivselt kaitsta.
Juhendaja:
Õpilane:
Klass:
Tartu 2010