Ajaloo
kontrolltöö küsimused
Esimene
maailmasõda
KT KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1.Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Suurim kolooniariik- Inglismaa 2. olulised leiutised 19.saj-20.saj algul- kiire autode valmistamine, esimene lend tehti õhulaevaga, esimene raadiosaade jõudis eetrisse, mürkgaaside kasutamine esimest korda Belgias, tankide kasutamine Somme`i lahingus 3. Millised riigid kuulusid järgmistesse sõjalistesse liitudesse: Antant , Kolmikliit .- antant- prantsusmaa, venemaa, inglismaa, serbia kolmikliit- saksamaa, austria-ungari, itaalia 4. Kes Kolmikliidust sõdis tegelikult Antandi poolel? Millised olid sõjas Keskriigid ? - Kolmikliidust sõdis Antandi poolel: Saksamaa, Itaalia ja Austria- Ungari liit, Itaalia
11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. 13. Millised impeeriumid lagunesid sõja tulemusena ja millised riigid said iseseisvaks? Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi – Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Iseseisvusid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. 14. Pariisi rahukonverents : Millal, kes osalesid, kes peamiselt otsuste tegemist mõjutas? Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liit lastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Tähtsaimad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide George Clemenceau, David Lloyd George'i ja Winston Wilsom salajastel läbirääkimistel. 15
kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1
-Marne’i lahing -positsioonisõda. 1915 Sakskased jasytasud esimest korda sõjategevuses gaasi, mille ohvriks langes 15000 sõdurit. 1916 -Verduni lahing. -Somme’i lahing. 1917 Tanki rünnalk Cambrais linna lähistel, mis luhtus. 1918 4 suurpealetungi, Antandi vastupealetung. 9. Milliseid muutusi põhjustas esimene maailmasõda majanduses ? 1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised
-Marne'i lahing -positsioonisõda. 1915 Sakskased jasytasud esimest korda sõjategevuses gaasi, mille ohvriks langes 15000 sõdurit. 1916 -Verduni lahing. -Somme'i lahing. 1917 Tanki rünnalk Cambrais linna lähistel, mis luhtus. 1918 4 suurpealetungi, Antandi vastupealetung. 9. Milliseid muutusi põhjustas esimene maailmasõda majanduses ? 1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised
· Haigused · Versailles'I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta)
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus
USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. 24. Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia. Eesotsas keiser. Suur tähtsus sõjaväelastel. 25. Saksamaa 1900 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Selle koha säilitas ka 20. sajandi konkurentsis, andes nii sajandivahetusel kui ka I maailmasõja eel 16% maailma tööstustoodangust. Kui Saksa riik ühendati, siis väga kiire tõus, puudusid tollitõkked, kaubavahetus elavnes ja keiser Wilhelm II (1871-1888) ajal hakati suurt tähelepanu pöörama laevandusele.
Kõik kommentaarid