Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ESIMENE SEMINAR ASJAÕIGUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aõsaras, hüpoteesallasasi, lahkub, õiguspärane, nõusolekuta, rikkumine, maastikuauto, üürnik, südamerabandus, teovõime, seminararastatud, aknast, jookseb, oligi, nõudma, erinorm, õigusrahu, kitsal, kinnisasja, selliselt, piire, jalgratturarastab, omanikust, teostab, tegelikku, müügileping, teadnud, regulatsioon, jalgrattaga, sureb§ 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub, et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja. Eeldus nr 2 kontroll Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui
§ 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub, et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja. Eeldus nr 2 kontroll Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui
vahel ja võõrandaja annab üle valduse. Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui tegemist on avaliku enampakkumisega) I seminar Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? LAHENDUS: 1) Kas on täidetud AÕS § 41 lg 2eeldused? + - Kas omaabi rakendatakse vallasasja suhtes? (
Asja võib samamoodi nagu omanik vallata ka varas. Seoses sellega eristatakse Saksa õiguses täiendavalt veel oma ja võõrvaldust. Omavaldajaks loetakse isikut, kes valdab asja nii, nagu see kuuluks temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt, näiteks kaubamaja müüja müügil olevate kaupade jms suhtes. Selline isik on valduse teenja. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel
03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1 vaidleb vastu, et tema ei ole enam reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik ja kõik nõuded on nüüd juba aegunud. Ka A2 tugineb aegumisele. Hüpotees: Kas Õ saa nõuda A1-lt raha VÕS § 108 (1) alusel ? Eeldused: 1. kohustus maksta raha? reaalkoormatis. Sissenõutavaks muutunud § 239 (1) A1 sai omanikuks 2001 aastal ja vastutab nende nõuete eest kuni 2003 aastani A1 3x100 000 eurot 2. rikkumine ? + 3. aegumine ? § 236 TsÜS § 154 (korduv) A1 saab sissenõuda ainult 2x 100 000. 4. Kas Õ saab nõuda A2 lt ? a. § 239 b. rikkumine ? c. aegumine ? Vallasasja pantimine (varasemalt on olnud eksami kaasus) Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, sõlmides pandimaja pidajaga P kirjaliku pandilepingu käsipandi seadmise kohta. Jalgratas jääb pandimajja. Pandimaja pidaja annab selle tagatisel laenu 505 eurot
Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Vallas- ja kinnisasjade puhul realiseerub publitsiteedi printsiip kinnistusraamatus. Igaüks saab järele vaadata kellele kuulub see vallas- v kinnisasi. Publitsiteedi printsiip realiseerub läbi valduse. 3. Määratletuse põhimõte - kõik õigusmuudatused asjaõiguses saavad toimuda
et ta on vaba oma omandi tõestamisest, mis on teatud asjaoludel raske. Valdust kasutatakse kui õiguse ülekandmise vahendit ja vormi, vallasasjade puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend. III. Valduse reguleerimine. Õiguskord seab endale valduse õigusliku kaitse reguleerimisega eesmärgiks välise rahu säilitamine. Tegelik olukord peab olema vahelesekkumiste vastu kaitstud isegi siis, kui see ei ole õiguspärane. IV. Valdus kui õigussuhe. Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta õigus kinnisasjale. Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina. VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine: VÕS par 36 1. Valduse omandamine tegeliku võimu saamisega Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmisega; ta lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. o Tegeliku võimu olemasolu
TEINE SEMINAR Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuepealt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktsioonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas ABC saab H-lt talad nõude AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1.1§ 92 lg 1 kohaselt ? a) omandi üleminek (vargal ei ole õigust omandit üle anda) 1.2 Kas § 95 kohaselt sai H omanikuks ? Vallasasjad, kas valdus anti üle, kokkulepe,pädevuse puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heau
Asjaõiguse järelarvestus Nimi: Kursus (sh päevane/ avatud ülikool):II, päevane Kuupäev: 18.03.13 O1 on sõiduauto VW Golf omanik. Varas V varastab selle auto. Peale vargust müüb O1 auto O2-le maha. O1 ja O2 lepivad kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le ja et O2 võib minna ja autot varga käest nõuda. Mõni päev peale seda pargib V auto ühe poe ette, mille katuselt kukub auto kapotile suur jääkamakas, mis kahjustab autot. Auto väärtus langeb õnnetuse tagajärjel 10 000 eurolt 5 000 eurole. Nüüd nõuab O2 V-lt auto väljaandmist ja 5 000 euro hüvitamist. V vaidleb raha nõudele vastu, väites, et tema autot ei lõhkunud ja et tema ei ole jää kukkumises süüdi. Kas O2 saab nõuda V-lt 5 000 euro hüvitamist? Lahendada kaasus kaasuste lahendamise metoodika järgi. Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama iseseisvalt.
jne. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine) Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt). Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime. Esindamine on ka võimalik. Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese valduse üle teisele isikule, kuid lepib temaga kokku õigussuhtes, millega üleandjale luuakse kaudne valdus. Kaudne valdus võib tekkida ka siis kui senine otsene valdaja säilitab oma valduse, kuid astub teise isikuga õigussuhtesse, millega teine isik saab kaudse valduse.
pärimisega jne. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine) Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt). Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime. Esindamine on ka võimalik. Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese valduse üle teisele isikule, kuid lepib temaga kokku õigussuhtes, millega üleandjale luuakse kaudne valdus. Kaudne valdus võib tekkida ka siis kui senine otsene valdaja säilitab oma valduse, kuid astub teise isikuga õigussuhtesse, millega teine isik saab kaudse valduse.
alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. 13. Mis on omavoli? Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. 14. Millised valduse kaitse võimalused asjaõigusseaduses ette on nähtud? Omandi kaitse Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue
7. Milliseid õiguse subjekte seadus eristab? Õigusteooria eristab objektiivset ja subjektiivset õigust. Obj. õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Subj. õiguse all mõistetakse õigusobjektile kuuluvat õigustust teatud viisil käituda. 8. Millised võimed iseloomustavad füüsilist isikut? Füüsilise isiku õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud. Otsusevõime: õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Deliktivõime: alates 14a 9. Milliseid eraõiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus. 10. Milliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikes huvides loodud juriidiline isik. 11
07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla toimunud ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ja rikkuda nende õigusi. 3-2-1-100-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 25-26 Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. Seetõttu nõuab ka alates 01.07.2003 kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on
isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 113. Mis on üürileandja kohustusteks? Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kosutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega
KOLMAS SEMINAR Tülitsevad kaasomanikud A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m2. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei ole sellega nõus, et A kinnisasja omale saab ja tahab,
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandaj
valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusse üleandmise nõudega. Kui nõue ei sisalda valduse taastamise nõuet, ei ole tegemist vindikatsiooninõudega. 1.4.3. Vindikatiivsed kõrvalnõuded 1.4.4. Negatoorhagi Negatoorhagiga (AÕS § 89) saab kõrvaldada asja kasutamise ja käsutamise õiguse rikkumisi, mis ei ole seotud valduse kaotusega (naaberkinnistult tuleb paksu suitsu, naaberkorteris lärmatakse pidevalt, postkasti pannakse tahtevastaselt materjale jne). Rikkumine ei eelda rikkuja süülist käitumist. Lisaks rikkumise lõpetamisele saab nõuda ka kahju hüvitamist. 2. VALLASASJAÕIGUS Omand jaguneb lähtuvalt asjade liigitusest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest, kas omandiõigus eksisteerib vallas- või kinnisasjale. Erinevus kahe omandi liigi vahel on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. Asjaõigusseadus tunneb seitset vallasomandi tekkimise alust. Vallasomandi tekkimise aluste puhul omab väga suurt rolli valdus. 2.1
Seaduslik ja ebaseaduslik Possessio iusta vs possessio iniusta Eristatakse omandamise aluse olemasolu järgi, aluseks omandikaitsehagi esitamisel AÕS § 34 valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Kehtib seadusliku valduse eeldus. 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) Possessoorhagid Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omaabi AÕS § 41 - valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga,
............................................................................12 5.1. Sissekande tegemise kohustuslikkus ....................................................................................12 5.2. Sissekande tähtsus ..................................................................................................................13 5.3. Asjaõiguskokkuleppe ja sissekande õiguslik iseloom ...........................................................13 6. Käsutuspiirangud, teovõime äralangemine ja surm, õigusest ilmajäämine ...................................15 6.1. Käsutuspiirangud pärast asjaõiguskokkulepet ja enne sissekande tegemist ..........................15 6.2. Teovõime äralangemine ja surm ............................................................................................16 6.3. Õigusest ilmajäämine..............................................................................................................16 7
AÕS §41 (omavoli vastu) §40 lg 2 5. AS Karu (üürileandja) annab AS-ile Mumm (üürnik) üheks aastaks üürile kontoriruumid. Üürilepingu tähtaeg möödub 31. detsembril 2015. 5. jaanuaril 2016 tuleb AS-i Karu esindaja kontoriruumidesse ja palub Mummil välja kolida. Mumm keeldub ruume vabastamast ja väidab, et seadusest tulenevalt on üürileping muutunud tähtajatuks. Üürileandja lahkub, kuid palkab oma õiguste kaitseks turvafirma, mille töötajad hõivavad õhtul pärast tööpäeva lõppu vaidlusalused ruumid, murdes üürileandja käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Järgmisel hommikul ei saa AS Mumm ruumidesse enam sisse. 1) Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada? 2) Kas AS Karu võis ruumide valduse üle võtta? Vt mh AÕS §-d 40 ja 41, VÕS § 310
isikute kohustus hoiduda omaniku õiguste rikkumisest. Omand on tähtajatu ja pärandatav Omand tekib vaid seaduses sätestatud juhtudel. Numerus clausus printsiipomandi tekke alused on seadusega piiritletud ja isikud ei saa kokkuleppega uusi omandi tekke aluseid luua ega omandi tekke hetke teisiti määrata kui seaduses. Omand on põhiseaduslik õigus – PS §32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Kuna kohtulik kaitse kujunes alles ajajooksul, siis oli algselt omandi kaitseks peamiselt omaabi, s.t. isiku oma jõud. Tänapäeval mõistetakse omaabi all teolt tabamist ja omandi kaitsed rikkumise toimepanemise ajal. Kannatada saanud omanik ei tegele ise õigusrikkumise uurimisega, selleks on olemas riiklikud organid. Kui Roomas hakati eristama asjaõiguslikke instituute, siis hakkas välja kujunema ka kohtulik omandi kaitse. Algselt oli omandi kaitse aluseks õiguse rikkumine, mitte õigus kui selline. Arvatavasti arenes selles välja omandi kaitse rei vindicatio kujul.57 Peregriinide ja Rooma kodanike vahelised eraõiguslikud suhted olid korraldatud ius gentium'iga (,,rahvaste õigus"), mille eesmärgiks oli Rooma kodanikke kaitsta nende eraõiguslikes suhetes mittekodanikega. Ius gentium kehtis vaid Rooma riigi territooriumil.58 Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja
saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Pärimine – pärimisel lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Ka kinnisomand läheb üle. Kinnisomand jääb esialgu valeks, pärija peab ümber tegema. Vajalik kande hilisem tegemine kinnistusraamatusse. Sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest ( PS § 32 lg 1 ja kinnisasja sundvõõrandamise seadus). KINNISOMANDI KÄSUTAMINE Kinnisomandi käsutamine:Igasuguseks käsutamiseks on vaja notariallset tõestatud kokkulepet ja avaldust. 1) Kinnisasja ülekandmine 2) Kinnisasja koormamine asjaõigustega 3) Kinnisasjade ühendamine ja jagamine-Selle puhul jäävad kinnisasjal kolmandate
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76). 41.Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral? Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 42
Nt: A varastab B-lt jalgratta ja värvib selle üle. KAA rakendusala tegelikult laiem kui võiks tunduda. Siia alla läheb ka tühiste/tühistatud lepingute alusel sooritatu jms. 3-2-1-25-08 11 30. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt? Soodustatu täielik teovõime ei ole oluline. Teoreetiliselt võimalik, et 3-aastane A ajab 4-aastase B asja. Siiski: asjaajamise heakskiitmiseks peab soodustatud isik olema täieliku teovõimega kui soodustatu avaldab tahet asja ajamiseks - see on kehtiv ainult täieliku teovõimega soodustatu isiku korral eeldatav tahe piiratud teovõimega isiku puhul tema seadusliku esindaja eeldatav tahe.
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud reg
Igast vallasasja valdajast eeldatakse et ta on valduse ajal selle asja omanik. Valdus on aluseks ja vallasasja heausksele omandamisele, kui võõrandajal ei olnud õigust asja üle anda. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes. Eesmärk nn välise rahu säilitamine. Faktilist olukorda tuleb rünnete eest kaitsta isegi siis kui valdus ei ole õiguspärane. Valduse kaitsesks kohtusse hagi esitamisel piisab kui tõendatakse valduse fakti, õigust asja valdamiseks ei pea selles protsessis keegi tõendama. Valduse finktsioonid: signaalfunktsioon (valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu ja näitab vallasomandi üleminekut), kaitsefunktsioon (valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse kaudu), kontinuiteedifunktsioon (valdus on vallasomandi tekkimise aluseks igamise või leiu teel).
kohustuse täitmine teise isiku asja ajamiseks (A on B-le võlgu. C maksab A võla ns ära), tehingu tegemine (A märkab raamatupoes teost, mida B juba ammu tahtnud on. A ostab rmt ära). Hoiab ära vastutuse või kahju tekkimise või suurenemise (A takistab juhiloata B-l rooli minemast, A sõidab autoga, B kargab teele, A sõidab kraavi, et otsasõitu vältida). Esineb juhte, kus isik soodustab nii ennast kui teist. Nt üürnik parendab korterit ning üürileandja ütleb, et tegi parendusi enda jaoks. Piisab sellest kui asjaajamine ulatub kasvõi osaliselt teise isiku huvisfääri 3-2-1-168-14. 30. Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui ÕKAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus? Saab jaatada, kui asjaaja teab, et asi kuulub võõrasse huvisfääri ja teiseks ta tahab kasvõi osaliselt tegutseda teise isiku kasuks. 3-2-1-1-15 ja -129-16
kokkulepitu sisust tuleneb niisugune põhi(sooritus)kohustus; b) leping või tahteavaldus ei ole kehtetu - tulenevalt erinormidest spetsiifilise õigussuhte kohta (nt testamendi vaidlustamine PäS § 93 ja 94 kohaselt); võlaõiguse eriosast, võlaõiguse üldosast (nt tüüptingimuste tühisus VÕS § 42 alusel) ja tsiviilõiguse üldosast (nt heade kommete vastasus, täitmise võimatus, teovõime puudused, vormivead, seaduslik keeld, tühistamine). 4. samm. Nõude/õiguse äralangemine Kontrollitakse, kas algselt tekkinud nõue võib olla hiljem ilmnenud asjaolude tõttu tagantjärele ära langenud (lõppenud), näiteks: Täitmise tagajärjel või muul sarnasel viisil (täitmine, hoiustamine, tasaarvestus, loobumine, taganemine); Täitmise takistuste tõttu (täitmise võimatus, viivitus, põhikohustuse rikkumine, kõrvalkohustuse rikkumine);
TSIVIILÕIGUSSUHTE TEKKIMISE ALUSED: sündmus – tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest õiguspärased teod – tehing, leping (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele) muud õiguspärased teod – õigustoimingud kaasnevad nimetatud teoga seadusest tulenevalt, ei ole seotud vastava tahte ja tahteavaldusega õigusvastane tegu – kellegi teise subjektiivse või objektiivse õiguse rikkumine 2. Subjektiivne õigus SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE: Subjektiivse õiguse kaks õigustuse liiki: 1) õigus ise teatud viisil käituda ja 2) õigust nõuda teistelt isikutelt teatud kätimust ja eelkõige nende koustuste täitmist (nõudeõigus). Subjektiivne on õiguslikult tagatud,st et on õigus riigi kaitsele ja kohaldada õiguskaitsevahendeid. Subjektiivse õiguse teostamine ehk maksmapanemine ehk volitused, mida subjektiivne õigus
Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on õigus valida, missugusel alusel ta nõude esitab, siis lepinguõiguse poolt on ta paremini kaitstud kui deliktiõiguse poolt. 3-2-1-123-05 4. Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Kuigi ka lepingu rikkumist tuleb iseenesest pidada õigusvastaseks käitumiseks, ei kujuta lepingu rikkumine endast siiski õigusvastast tegu deliktiõiguse tähenduses. Kuid samas võib see tegu, millega lepingut rikuti vastata delikti tunnustele. Sellisel juhul võibki tekkida lepinguõiguslike ja deliktiõiguslike nõuete konkurentsi probleem. § 1044 lõikest 2 tuleneb üldine reegel: on välistatud deliktiõiguslikud nõuded juhul, kui kahju hüvitamist saab nõuda lepinguõiguse alusel. Selles regulatsioonis väljendub ka lepinguõiguse esimuse põhimõte deliktiõiguse ees.
annaabi.ee 
