· Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul · Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga · Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. 1912
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku Austria-Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, tuli maha suruda Serbia domineerimiskated ja saada Sks toetus, kui peaksid kaasa tooma sõja Vm-ga Itaalia- nõrgim lüli, kaitsta end Pr rünnaku eest, vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutada see oma kolooniaks nimega Liibüategi ära Antant- Prantsusmaa- soovis vähendada Sks mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel)
lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks)
Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku. Kogu lääner pealetungi tagasi, purustades tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja. 1915 Ypres’i lahing (22.04). Antandi Gorlice lahing (02.05).
6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim
4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette
· PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast mõjupiirkondade ja asumaade pärast sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt · ALGUS: · 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ja tema abikaasa tapeti. See sündmus vallandaski Esimese MS. (Gavrilo Principi- üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi) · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks - Saksamaa
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist
käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne 3. Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel? · Tühistada Versailles leping · Suur-Saksamaa loomine · Võitjatele kättemaksmine · Atlandi ookeanist Uuraliteni Euroopa vallutamine 4. Millised olid Hitleri plaanid? Saksamaa põhivaenlased? vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. 5. Kuidas hinnata Lääneriikide (Inglismaa, Prantsusmaa) käitumist sõja eel? Millega nad seda põhjendasid? 6. Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust? Austria ja Tsehhoslovakkia 7. Mis oli MRP sisu (avalik ja salajane)
Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia
moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud? - USA, kuna tahtis tõusta oma maailmajao suurvõimuks, selleks pidi ta tegema lõpu eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas. 4. Millal algas sõda? Millised riigid ja kelle poolel osalesid? Neutraalsed maad? - 1914a. Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Itaalia), keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Neutraalsed maad Hispaania, Sveits, Taani, Rootsi. 5. Millised olid suurriikide peamised poliitilised eesmärgid? - *Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. *Austria-Ungari eesmärk oli endale saada Serbia ja Tsernogooria. *Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia.
Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad
varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. 3 2. Esimese Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Satajevos 28. juunil 1914. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Austria- Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletromi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne- Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Venemaa asus toetama Austria. Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni
Preisimaa), Vene ja A-U vahel oli edelarinne. See tingis, et Pariisi ei suudetud ümber piirata, sest põhjatiib oli liiga nõrk. Põhijõud oli kulunud ekspeditsioonikorpuse neutraliseerimisele. Seega plaan ebaõnnestus üldiselt. 2) Briti plaan oli sekkuda Eur-sse vaid ekspeditsioonikorpusega ja pidada üldiselt meresõda, anda liitlastele raha ja relvi. Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära
1.Maailmasõda. 1. Põhjused: Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured
I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. Juulist 1914 11. Novembrini 1918. I maailmasõja algus - 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas Esimese MS Gavrilo Principi üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sõdivad riigid jagunesid Antaandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri. I MS põhjused: - Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast
liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Tapmise sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-Us ja muljagi Euroopas tekitas atentaat troonipärijale pahameelt, kuid see ei oleks pidanud viima maailmasõjani. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, kastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Selle peale esitas Saksamaa Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist, kuid seda ei tehtud ning selle pärast kuulutas Saksamaa 1
võimalus ennast teostada. Ajend : · AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi · ja tema abikaasa Sophie tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 · Atendaadi organiseeris salaorganisatsioon Must Käsi (viis täide üliõpilane Gavrilo Princip) Põhjalikumalt : · 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. · Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia eesmärgiga liita Bosnia Serbiaga. Marjanne Priidik 12.c klass · Atentaadi viis ellu: Cavrilo Princip · Tapatöö põhjus: FranzFerdinand oleks takistanud SuurSerbia loomist. sõjaplaanid ja sõdivad koalitsioonid NB ! Sõdivad koalitsioonid : Kolmikliit · Saksamaa
Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?
eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul kui need sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga; Itaalia oli nõrgim lüli; Itaalia oli liitunud kolmikliiduga selleks et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest; Antant ja selle eesmärgid
Lev Trotski- juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. vürst Lvov- Ajutise valitsuse juht Vladimir Uljanov- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Woodrow Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921. David Lloyd George- Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister Ferdinand Foch- Prantsuse kindral Marne'I lahingus Johann Laidoner-Eesti vägede ülemjuhataja Johan Pitka-admiral,soomusrongid,eesti mereväe looja Ernst Põdder-kindral(võnnu lahingus juhtis) Aleksander Tõnisson-kindral,ida rinne Julius Kuperjanov-tartu linna vabastamine Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede
miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungari konkurents Balkanil. 3) Kolooniate jagamine. 4) Prantsusmaa ja Saksamaa vastasseis 5) Natsionalism 6) Liidusuhted 7) Võidurelvastumine SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID: Saksamaa sõjaplaan: Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama.
kindralstaabi ülem krahv järgi Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870 1871 aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud.
osalised, just kahes üksteisega konkureerinud riikide blokis. · Väiksemad liidud. Väiksemate liitude all mõistetakse Vene-Serbia ning Briti-Belgia omavahelisi leppeid. Nendes kokkulepetes lubasid suurriigid oma väikeriikidest partnereid agressiooni korral abistada. Niisuguste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid, nii nagu 1914. aastal Austria-Ungari ja Serbia vahel, võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71
vahel · Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust · Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates
mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Aastal. Sarajevos asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kui atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Sõjaplaanid ja eesmärgid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid.
1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak
liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Tapmise sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-Us ja muljagi Euroopas tekitas atentaat troonipärijale pahameelt, kuid see ei oleks pidanud viima maailmasõjani. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, kastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Selle peale esitas Saksamaa Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist, kuid seda ei tehtud ning selle pärast kuulutas Saksamaa 1
1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 – 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki -aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese
juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2. augustil. Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan Marne'i lahing
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
