kronoloogia tähendab seda, et mingi objekti saab paika panna teiste objektide kaudu. Relatiivne kronoloogia tuleb välja ka näiteks kultuurkihis: vanem ese, on allpool, noorem aga ülevalpool. Sellist kihtide järgi vanuse määramist nimetatakse stratigraafiliseks meetodiks. Selle meetodi puhul tuleb arvestada, et varasem kultuurkiht võib olla segatud. Relatiivse kronoloogia alla kuulub ka tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius). Arheoloogilised esemeleiud on jagatud liikidesse: nt relvad, tööriistad, ehted, millest igaüks omakorda jaguneb all-liikideks: nt mõõgad, odad jne. Esemeliigid omakorda jagatakse valmistusmaterjali alusel. Lisaks kuulub iga ese omasuguste seas teatud 4 kindlasse arengujärku kajastades oma aja tehnilisi oskusi, maitset ja stiili. Esemete seeriad, mis on valmistatud ühest materjalist, jagatakse kindlate välistunnuste alusel tüüpideks tüpoloogiline sari. Analüüsitakse muutusi eseme kujus
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad
Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused. Australopiteegid valmsitasid esemeid. 10.09.2015. a grupp antropolooge teatas uue homoniidi avastamisest (homo naledi) Homo naledi 2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km
abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1 *Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia jm) *Militaararheoloogia Arheoloogia jagamine uurimiskeskonna järgi:
kirja ja riikide tekkimiseni. Kuna kirjalikud allikad antud ajalooperioodist puuduvad, siis uuritakse muinasaega muististe abil, mille järgi on võimalik teha järeldusi: - inimasustuse leviku ja etnilise ajaloo kohta. - ainelise ja vaimse kultuuri arengutaseme kohta. - majanduse ja ühiskonnakorra arengu kohta. Muinasaja periodiseerimise aluseks on materjal, millest olid valmistatud peamised tööriistad: Periood Aeg Iseloomulikud tunnused Paleoliitikum 6 - 5 milj · Inimese eellaste hargnemine (Vanem kiviaeg) tagasi inimahvide eellastest. · u 200 tuh a tagasi Homo sapiensi 2,5 milj a (e nüüdisinimese)
Täitis saksa vallutusplaane. Leidis , et muinasgermaanlased elasid Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Aaria rass , kus on kõige intelligentsemad, ilusamad ja targemad rahvad. Vere Grdon Childe (1892-1957) . Arheoloogiateoreetik."Mõiste neoliitiline revolutsioon"20.saj ürit välja pakkuda mitmeid põhjuseid, miks muistsed kultuurid muutusid (rändude migratsioon). Muinasteooria katsetused ajaloos. Vaadetelt oli ta marksist.Neoliitilne revolutsioon . Neoliitikum,mis toimus inimarengus tõi kaasa revoultsioon (Inim üleminek põllumajandusele ). ,,Uue arheoloogia'' rajajad 1968 Lewis Roberts Binford ja David Leonard Clarke . Tõid välja rida uut metoodikat , mille abil on võimalik saada rohkem ja täpsemat informatsiooni. Kohati hakkasid tegelema teoreetilise arvamusega. 1970-1980ndad aastad pstprotsessuaalne arheoloogia ja suundused ( monomarksism jpt vt ÕIS-ist) . 1990.a keskpaik Eri suundumuste üleandmiskategooriaid ,, tõlgendav arheoloogia"
oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi
Homo habilise koljumaht oli veidi vähem kui pool tänapäeva inimese omast. Arvatakse, et Homo habilis kasutas kivist tööriistu (eoliite). Teda peetakse hilisema liigi Homo ergasteri esivanemaks. Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leaky 1964. a. Olduvai mäekurust (tänapäeva Tansaania). Homo ergaster (elas 1,9-1,4 milj. a. tagasi) Arvatakse, et Homo ergaster on vahelüli Homo habilise ja Homo erectuse arengu vahel. !Homo erectus georgicus - Gruusia inimene. Arvatakse, et tegemist on Homo habilise järeltulija ning Homo erectuse eellasega. Homo erectus (sirge inimene) on Homini, kes elas u. 1.8 milj - 140k a. tagasi. Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele. Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene
EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri
kuduma. Toimus muutus ka uskumustes: põlluharijad hakkasid kummardama päikest ja maad. Ajavahemikku 5000-2500 eKr nimetatakse eneoliitikumiks ehk vase-kiviajaks. Metallidest õppisidki inimesed tundma kõigepealt vaske. Sel perioodil toimus kiire areng eelkõige Mesopotaamias, kus leiutati potikeder ja ratas(-veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama toortelliseid. Pronksiaeg (2500-1300 eKr) tõi kaasa uue metalli kasutuselevõtu tina ja vase sulamist saadi pronks, millest tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ningvaranduslik kihistumine.
Esimesed sensatsioonilised luud tulid välja pärast 8-tunnilist kaevamist, töötasid seal 28 aastat ja tulid ka järgnevad leiud. Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama. · 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad. Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel. · Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja, pidi Amsterdamis professoriks saama, 1841 läks aga Jaavale, et leida puuduv lüli. Tegutses sõjaväe arstina ja sai sõduritelt abi, et kaevata
leiud, on ca 1000 a varasem kui Trooja sõda Mortimer Wheeler • Doktoritöö Rooma-aegsest keraamikast Reinimaal (1920) • Kaevamismetoodika pioneer (Wheeleri-Kenyoni koolkond) • Mitmed linnusekaevamised Inglismaal ja Wales’is (Maiden) • Teise maailmasõja järel tegutses Indias • Populaarne esineja, s.h televisioonis Lewis Binford ja uusarheoloogia • Uusarheoloogia rajaja > protsessualism • Etnoarheoloogia rajaja • Peamised huvialad: paleoliitikum, kivitöötlemine, kütid-kalurid (-korilased) Colin Renfrew ja indoeurooplaste päritolu • Cambridge’i emeriitprofessor • Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres) Ian Hodder ja postprotsessualism • Tegelenud esmalt ruumi-analüüsiga (Ian Hodder & Clive Orton, Spatial analysis in Archaeology, 1976) • 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul – etnoarheo-loogia (“Symbols in Action.
(kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr) ARHEOLOOGIA ALLIKAD - a) Irdmuistised (üksikleiud) b) kinnismuistised (n Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, asulakohad, ka kultuurikiht - n peatuspaik, linnused, kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b) Eestis kõige paksem Tartu matusepaigad - kõige uuritumad (maahauad, maapealsed
muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV Ajalooline aeg Mesoliitikumis kõige rohkem tegid inimesed endale riistad kivist, luust ja sarvest: o tulekindel kvarts- väikesed tööriistad (kõõvitsad, nooleotsad) o kristalne kivim-suuremad tööriistad (kivikirved, talbad)
Kuidas on võimalik, et keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel? Tegelikult kultuurkiht sõltub in tegevuse intensiivsusest ja sõltub ka sageli ehitusmaterjalidest ja sellest, kui palju asula või linn on omal ajal õnnetusi üle elanud. Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi üle 30 m paksune, see tekib siis kui on kasutatud toortellistest hooneid, mis aja jooksul lagunevadki ära, heh. · Inimese maj tegevusega seotud muistised Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ja Aasias neandertallased, kelle arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemini.
20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna järgi: allveearheoloogia, koobaste arheoloogia, aeroarheoloogia. Aeroarheoloogias otsitakse muistiseid õhust vaadates. Kaevatud ning kraavide kohas on taimekasv
Esiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr. 200 000 a eKr ilmusid neandertallased, kes olid uuteks inimlasteks ehk hominiitideks. Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal
leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4. 2 miljonit aastat tagasi Homo erectus, tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor 5. 700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees. Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7. 250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased
Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui
Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest. Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj
b) Uusaja esimene pool (1629-1819) c) Uusaja teine pool (1816-1918) Tänapäev ehk lähiajalugu (1918-....) 3. Millised on muinasaja ajaloo allikad (koos selgitusega) Munasaja ajalooallikad a) Arheoloogia (esemelised allikad) b) Anitiikaja (esemelised, kirjalikud allikad) c) Ajalooline aeg (kirjalikud ajalooallikad) 4. Mis eristab keskmist- ja nooremat kiviaega Eestis. Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale II at.kp.eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad varasest rauaajast 6.sajandist eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis, siis on neid kahte perioodi ka sageli nimetatud ühise nimetajaga varane metalliaeg. 5. Millega tegelesid kiviaja inimesed (naised, mehed, lapsed) Naised tegelesid korlisusega, keraamika valmistamisega, käsitöö ja kodune majapidamine.
luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud. Põldu hariti sarvest või luust kõplaga. Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga. Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhjalõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada. Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde
Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada , küttida veelinde ja loomi kes olid veeäärde tulnud jooma 2. Ühtlasi pakkusid järved paremaid liiklemisvõimalusi kui raskesti läbitavad metsad Töö- ja tarberiistad 1. Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust 2. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi 3. Kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis siis kasutati ka kvartsi 4. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid , harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid jne. Elatusalad: 1. Veekogu ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks 2. Tähtis oli ka jaht 3
Kliima esialgu karm, külm, sarnanes tundrale. Hakkas soojenema 8000ekr. 8213 Billingeri katastroof, Läänemere pind langes 20-30m. 6. Esiaja algus Eestis – Pulli asula. Kus see asus, mis ajast see pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne
saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastamisest, küttimisest ja korilusest, kasutasid kivist ja luust tööriistu, elasid vete ääres. Tähtsamad tollest ajast teada olevad asukoad olid Sindi ja Kunda lähedal. Neoliitikumi ajal elupaigad püsisid veekogude lähedal. Õpiti valmistama varasemast paremaid tööriistu nt venekirved, hakkasid levima kumera põhjaga paja taolised savinõud,
Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma eelastega, oli neil arenenumad tööriistad. Neandertallased olid esimesed
Jutt inimese päritolu kohta Inimese teke on keerukas protsess, mis ulatub 2,5-3 miljonit aastat tagasi. Inimese eellane kujunes välja Aafrikas. Australopiteekus e. lõunaahvlane osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimese vahel. Homo habilis e. osavinimene (kujunes umbes 2,5 miljonit a. tagasi) valmistas esimesi tööriistu. Homo erectus (umbes 1 milj a. tagasi) oskas ise tööriistu valmistada ja kasutada. Neandertallast pidas osa uurijatest Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, seega tark inimese otseseks eellaseks, kuid praeguseks on see teooria ümber lükatud. Neandertallased (umbes 150 000- 35 000 a tagasi) kohanesid väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug
Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid. Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum: arvatakse, et kiviaeg üldse hakkas kuni 2 000 000- 5 000 000 aatat tagasi. Vanemat kiviaega ei ole Eestis mõtet eristada, sel ajal kattis Eesti alasid mandrijää. Kuid siiski on võimalik, et juba jää taandumise ajal vanema kiviaja lõpus jõudsid Eestisse esimesed inimesed. b) Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum: 9000-5000 aastat eKr. c) Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum: 5000-1800 aastat eKr.
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused.
Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba
Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba
Pronksiajal hakati tööriistu valmistama pronksist, kuid selliseid tööriistu oli Eesti aladel vähe. Pronksi valmistamiseks ei leidunud Eestis vajalikku vaske ja tina, milletõttu tuli tööriistu naaberaladelt sissetuua ja pronksist tööriistad olid üpriski kallid. Pronksiaega iseloomustab ka kivist tööriistade taseme täiustumine, mis tuli sellest, et kivi oli kättesaadavam kui pronks. Rauaajal hakati valmistama rauast tööriistu, mis olid tugevamad kui pronksist tööriistad ja ka paremini töödeldavamad. Kuna keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud, valmistati tööriistade kõrval ka relvi(kirveid, odasid jne). Muinasaja lõpuks hakati valmistama kvaliteetseid rauast odaotsi, mis olid ilustatud hõbedaga ja ka ornamenteeritud mõõgapidemeid, mõõgateramikke. Kahest viimasest perioodist on leitud palju aardeleide, mis olid ohverdatud, peidetud maasse või lisatud matmisel hauapanusteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
