Lo Primitiivne leedemuld (liivmuld) S"' Sügav siirdesoomuld LI Nõrgalt leetunud leedemuld R' ja R" Väga õhuke ja õhuke rabamuld LII Keskmiselt leetunud leedemuld R"' Sügav rabamuld LIII Tugevasti leetunud leedemuld E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld Ls Sekundaarne leedemuld E2o Keskmiselt erodeeritud leostunud ja leetjas muld Keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud Kh'g Gleistunud väga õhuke paepealne muld E2I muld
.. samblarohuturbased ... Tüüpide grpp: rannavööndimullad Tüüp: veealsed mullad Alltüüp: primitiivsed veealused mullad Alltüüp: mudajad veealused mullad Alltüüp: turvastunud veealused mullad Tüüp: rannamullad ehk marsimullad Alltüüp: primitiivsed rannamullad Alltüüp: turvasjad rannamullad Alltüüp: kamardunud rannamullad Alltüüp: rannamadalsoomullad Grupp: erosioonist mõjutatud mullad A: erodeeritud mullad Variandid erodeeritud tüüpilised kamarkarbonaatmullad erodeeritud leostunud kamarkarbonaatmullad erodeeritud leetjad kamarkarbonaatmullad erodeeritud kamaleetmullad B: deluviaalsed mullad C: deluviaalmullad Alltüüp: deluviaalmullad Alltüüp: gleistunud deluviaalmullad Alltüüp: gleideluviaalmullad Alltüüp: turvasjad deluviaalmullad Allgrupp: primitiivsed tehnogeensed mullad Variandid:
AM''' Sügav lammi-madalsoomuld mds Rannikumullad Arv Sooldunud veealune muld Ar Sooldunud primitiivne muld Arg Sooldunud gleimuld ArG1 Sooldunud turvastunud muld Gr Ranniku gleimuld Gr1 Ranniku turvastunud muld Mr Ranniku madalsoomuld Av Veealune muld Erodeeritud ja deluviaalmullad K'''e Nõrgalt erodeeritud keskmise sügavusega rähkmuld sl, kl Koe Nõrgalt erodeeritud leostunud muld sl KIe Nõrgalt erodeeritud leetjas muld sl-jk LPe Nõrgalt erodeeritud kahkjas muld jk LkIe Nõrgalt erodeeritud nõrgalt (ehk väga õhukeselt) leetunud muld jk LkIIe Nõrgalt erodeeritud keskmiselt (ehk õhukeselt) leetunud muld jk
..........................................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad................................................................................ 24 7.Uuritud muldade kasutamine ja kaitse..............................................................26 7.1Muldade üldine kaitse.................................................................................. 26 7.2Muldade omaduste ja kasutamise parandamine..........................................27
3 Kõrgustikult laskumisel, kus jõed osalt on endale uuristanud pinnakattesse sügavad sälkorud, osalt aga kasutavad aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved. Mullastik Peamiselt vahelduvast pinnakattest ja reljeefist tingitult on Otepää kõrgustiku mullastik kirev nii levikult kui erimiliselt koosseisult. Suurem osa kõrgustikust kuulub erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, kus erodeeritud muldade ja pealeuhtemuldade (deluviaalmuldade) osatähtsust põllumuldade hulgas hinnatakse 70%-le. Kõrgustiku ida- ja kagupoolne ääreosa jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda. Skemaatiliselt vaadatuna on künkliku ala kõrgendikel levinud mitmesuguste erodeeritud ja erosiooniohtlike muldade, nõgudes deluviaalmuldade ning soostunud ja soo- muldade kooslus. Sõltuvalt pinnavormi
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune.
Indeksid ja täiendavad märgid muldade sifrites lu - lubisetted tähendavad: "+", r, v, kb,k, pk, p, lu - karbonaatne(kihisev materjal) (g) - nõrk liigniiskus (KI(g) - s+40-70- savi, kihiseb 70 cm sügavuselt gleistumistunnustega leetjas muld) e - nõrk erosioon (KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld) Koreselisust väljendatsakse astmetega alljärgnevalt: d - nõrk deluviaalsus (KId nõrgalt deluviaalne r1 ... k°1 - nõrgalt koreseline, sisaldus 2 10 % mulla leetjas muld) mahust a - nõrk alluviaalsus (GIa - nõrgalt alluviaalne r2...k°2 - keskmiselt koreseline, sisaldus 10 20 %
Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomullad Peipsi ääres. Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmullad Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. väga palju erodeeritud muldi kompleksis
laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon, üldmõisted. Denutatsioon on ekogeensete jõudude poolt tekkinud murendkivimite purustev tegevus. Akumulatsioon kuhjav tegevus. 8. Vee geoloogiline tegevus. Jaotatakse neljaks: *ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus (moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne(tekivad deluviaalsed mullad). *alaliste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus(jjõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus, sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige. Jõeorus voolav vesi purustab põhjekivimeid. Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid,
Universaalse kasutussobivusega head põllumaad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veerežiimiga. Siin saab kasvatada intensiivset harimist nõudevaid ja viljakuse suhtes nõudlikke kultuure. 2. B rühm. Keskmised maad. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. Lõimis kerge või raskem kui A rühma muldadel. Niiskusrežiimilt parasniiske, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Kuuluvad veel erodeeritud ja deluviaalmullad. 3. C rühm. Rohumaatüüblised maad.Piiratud kasutussobivusega mullad. Puudused, mis takistavad neid kasutamast põllumaana: erosioon, suur koreselisus, reguleerimatu veerežiim, turbakihi esinemine. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskidevähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldadekahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu,
tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid. a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis
Mulla h. Sisaldus määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega , et huumuse koostis on 58% C Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965- 1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad 19. Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid · Bakterid mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000 kg/ha.Osadel bakteritel on võime siduda endaga molekulaarset õhulämmastikku. Liblikõieliste juurtel elavad
sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade jalameile ja nõgudesse, moodustades tüseda (sageli kuni ühe meetri paksuse, mõnikord isegi paksema) huumusrikka pealeuhte- ehk deluviaalhorisondi. Mullakaartidel võib sageli leida omapäraseid muldade leviku kombinatsioone. Erodeeritud mullad katavad positiivsete pinnavormide lagesid ja nõlvu. Neid ümbritsevad harilikult kontsentriliste sõõridena deluviaalmullad, mis vastavad küngaste või seljakute jalameile. Nõgude põhjades on aga tavaliselt glei- ja turvasmullad. Erosioonialade muldade taoline muster on väga hästi jälgitav kevadel, 5 kui maa on küntud, aga vili pole veel tärganud
piiril; pikkus 2000 km, laius 60-150 km. Jaguneb Polaar-, Lähispolaar-, Põhja-,Kesk-ja Lõuna- Uuraliks. Kõrgeim tipp Narodnja (1895 m) asub Lähispolaar-Uuralis. Maavarariks; mäe-ja masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau (1640 m) ja kahetipuline Iremel (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis. Pilt Pilt Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uural4 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Uural
Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid
millest tulenebki Vahemere nimi Liikide rohkus Tänu erinevale kliimale ja maa reljefile, on erinevates piirkondades erinev taimestik. Vahemere maadel kasvab üle 10000 erineva taimeliigi, umbes 5 korda rohkem kui Kesk- Euroopas. Vahemere maadel on väga palju taimi mis kasvavad ainult seal, ligikaudu 38%. Maasikapuu Taimede omadused Vahemeremaade taimed on väga vastupidavad. Enamus Vahemeremaade taimeid taluvad hästi põuda. Mõned taimes suudavad kasvada isegi erodeeritud ja toitaine vaesetel maadel. Üks selliseid taimi on viinamari, mis kasvab sealsetes tingimustes väga hästi. Kõige levinumad taimed Kõige rohkem kasvab seal igihaljaid taimesi, näiteks nagu salvei, rosmariin, oleander(eeterlikke õlisi sisaldavad taimed). Lisaks kasvab palju erinevaid viljapuid, nendest levinuim on oliivipuu, nähtavasti sel põhjusel et inimesed kasvatavad enda kasuks. Rosmariin Majandus Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja
kõrgemal merelistes liivades. Turbakiht ei suurenda siiski lihkeohtlikkust. Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi
2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik Mullatüübid:, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks.
30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraalia) piinia (Vahemere maad) lavendliistandus (Vahemere maad) salvei (Vahemere maad) loorber
selgitustega LP tüüprofiil: A Baf Elg Bt C2 A huumushorisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Bt tekstuurne sisseuhte ehk illuviaalhorisont C2 lähtekivim LPg tüüpprofiil: A(Bafg)ElgBtgC A huumushorisont Bafg amorfse raua gleistunud akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Btg gleistunud illuviaalhorisont C mulla lähtekivim D deluviaalmuld: Ae-C Ae erodeeritud huumushorisont C mulla lähtekivim Muldade omadused Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Näivleetunud mullad - LP Nende muldadeoluliseks tunnuseks on mullaprofiilis selgesti nähtavad sügavad "keeled" ja sopistused, mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga. Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega
Tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud orgaanilisest ainest toorhuumusest. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. Erodeeritud mullad esinevad kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning on ärauhte mõjul lahunenud või täiesti kadunud huumushorisondiga. Levivad Lõuna-Eesti kõrgustikel. Pealeuhtemullad on kõrgendike jalameile kuhjunud paksu huumushorisondiga. Tehismullad on inimese poolt kujundatud uus muld aladel, kus see on maavarade kaevandmise, ehitustegevuse käigus või muul põhjusel hävitatud. Esinevad põlevkivi- (Ida-Virumaal) ja fosforiidikarjäärides (Maardus) ning suuremates
aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt skoripion aaloe, kaktus), loomadel pole higinäärmeid Vahemereline kuiv, päikseline erodeeritud, korgitamm, muflon, vein, põõsastik ja suvi, jahe ja toitainetest oliivipuu, känguru, ida- põllumajandus, mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am
- teravaservalised kivid e. rähk (lubjakivist tekkinud) - suures osas põldudeks üles haritud - esineb ka looduslik taimkate Leostunud, leetjas LEET- e. väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale. Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud ERODEERITUD- Lõuna Eestis, kõrgustikel , kus on huumushorisont ära uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE * Muld tekkib väga aeglaselt * MINERAALVÄETISED N: Mg, B, Ca *ORGAANILISED VÄETISED (kasulikum) N: sõnnik
Kõrgustikud Kõrgustik on laialdane ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel harilikult leidub väiksemaid pinnavorme. Tuntumaiks on Haanja, Otepää, Sakala, Karula, Vooremaa ja Pandivere kõrgustikud. Kõrgustikku iseloomustavad liigestatud pinnamoed ja erodeeritud mullad. Haanja kõrgustik asub Kagu-Eestis ning selle kõrgustik kõige kõrgem punkt on 318 meetri kõrgusel Suur Munamägi. Ligikaudseks pindalaks on 2500 ruutkilomeetrit. Leidub palju künkaid ja suuri kupleid. Mägi jätkub Lätis ja Venemaal. Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas laskuvad sügavad orud - Kütiorg ja Piusa
kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest erodeeritud liivakivi randadest, mis olid isoleeritud. kiht turvast või huumust katab neid, kuid need kaovad ära kui naturaalne vegetatsioon lõpeb Metsad on väga toitainete vaesed Koosluse püsima jäämiseks on vaja järgmisi tegureid.. Küllaldast valgust, Niiskust- et samblikud saaksid elada Muld peab olema viljakas kuna palumets on liigirohke mets. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Kui pole piisavalt valgust siis ei kasva männid nii suureks nagu palumetsale kohane
0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud. Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veereziimi järgi. Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st. E(all)I1...4 happelised kihisemiseta mullad. Erosiooniastmed: 3-5 kr. nõrk; 5-10 keskmine; 10-15 tugev: üle 15 väga tugev.
fluvioglatsiaalsetes ja lakustriglatsiaalsetes setetes ning ka moreenides sporaadiliselt esinevate saviliivaste ja kruusaste läätsede ja vahekihtide põhjaveed. 9 Mullastik Liigestatud pinnamoe ja niiske kliimatingimustes on Otepää kõrguslikul looduslike protsesside ja inimtegevuse tagajärjel kujunenud äärmiselt mitmekesine mullastik. Kõrgustik kuulub Otepää-Karula erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, mida iseloomustab erodeeritud ja deluviaalmuldade laialdane levik. Tugeva erosiooniohuga paistab kaitseala kaguosa, samuti Päästjärve- Kääriku- Mähe järve vaheline ala. Vaid kõrgustiku tasasema reljeefiga ida- ja kaguserv kuulub Lõuna- Eesti kamar- leetmuldade valdkonda. Üldiselt on kõrgendikel mitmesuguses astmes erodeeritud ning erosiooniohtlikud mullad, nõgudes aga pealeuhtemullad, soostunud ja soomullad. Kõrgustiku tasasema reljeefiga äärealadel on põllualad ulatuslikumad ning mullastik vähem vahelduv
Uurali mäestik Uural ∗ Uural ehk Uuralid on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast. ∗ Mägedes on jõed jäätunud vähemalt pool aastat külma kliima ja aeglase voolu tõttu.
kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha sügavamale ja pindmised kihid jäävad toitainetevaesemaks-viljakus kahaneb. Toitaineid eraldub ringlusest põhjaveega. Eesti mullad ~10000a/vihmametsadel 100000a. *noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima-
Profiil A-Bmg-Cg või A-Cg · 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rähkmuldade valdkond · 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond · 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond · 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond · 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond · 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond · 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele. Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust. Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele.
kahkjaid muldasid.8)luvisols-mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutamist,mullas esineb väljaühtehorisont,puudub tugevasti happeline reaktsioon,meil leetjad mullad,osa kahkjad muldasid 9)cambisols-mullad kus esineb murenemise tagajärgjel muutunud horisonte nagu Bm,meil leostunud mullad,osa rähkmuldasid 10)arensols-vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad,meil osa rähkmuldasid,erodeeritud mullad. 11)regosols- vähearenenud või degratsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasut reference base ühiku ees täiendsõna,see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi.III taseme mulla nimetust esitades tuleb kasutada teist täiendsõna- see tuleneb sekundaarset mullatekkeprotsessi või muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest
Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine. Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti. Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja
Mullad Haanja kõrgustikul Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. 1 km²-l esineb keskmiselt 160- 170 mullaeraldist (maksimaalselt kuni 400) ja mullaliikide arv on keskmiselt 14-15. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires.
Mulla tekkeks on vaja: *lähtekivim- murenenud kivim, kuhu kasvavad taimed ja millest muld tekib. (murenemine) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus
Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 6.Mis on oorti pilv Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst.
· Lõunapoolseimas osas avanevad devoni settekivimid. · Pinnakatteks erinevatel aegadel settinud moreen. · Enamik Voori koosneb moreenidest. · Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee liivasid, kruusasid ja veeriseid. · Jääjärvede setted. Mullastik · Tasasemaid voorelagesid katavad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamar- leetmullad. · Voorenõlvadel leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad. · Leidub ka erodeeritud muldi järsematel nõlvadel. · Voorte jalamil ning madalatel lamedatel künnistel esinevad gleistunud ja soostunud mullad. · Mullad on viljakad. Veestik · Iseloomulikeks piklikud voortevahelised järved. · Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Eslistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv, Ilmjärv. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-7-1.htm
· on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal. erodeeritud karbonaatsed mullad kihisemine maapinnal - Ek erodeeritud leostunud 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud. Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada. Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad D MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad Dg MKT: sõnajala
5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) - gleistumistunnustega g - gleistunud (roostetäpid) G - gleihorisont( kahevalentne raud) Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all 6. Liithorisondid ehk komplekshorisondid N: AC, AB, EB, EaB(ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Täiendavad tähistused: e- erodeeritud (pealt ära uhutud) d- deluviaalne (peale uhutud) a- alluviaalne (kihiline ehitus) k(p) - mullaharimisel segatud horisont B?; B??; B??? - prime, secund, terts (allhorisondi tähis) Mullaprofiilivalemid: O2-A-C; A-D; O1-AO-G; ? Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega: · pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0; pH < 4,5 ilma kriipsuta pH 5,5 - +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne. Karbonaatmullad ehk rendsiinad
Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750800 mm ehk 100150 mm enam Eesti keskmisest. Muld ja taimkate Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe
on mahetootmine jne); Dünaamika uuring; Marsruudi uuring; Erosiooni-deflatsiooniuuring olulisim, annab infot vee- ja tuuleärakande kohta (deflatsioon on tuuleärakanne). Üks olulisemaid probleeme, hinnangute alusel hävib erosiooni tõttu 2 milj.hektarit põllumaad maailmas seega päris suur probleem. Levinud vaid teatud piirkondades Eestis (Lõuna-Eestis näiteks erosioon, deflatsioon rannikualadel). Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda
pealispinda. Transporditakse materjali ühest kohast teise. Seega leiab aset maapinna dekudatsioon ja akumulatsioon. .1 Vee geoloogiline tegevus: ajutiste vooluvete geol. tegevus ilmneb seal, kus on tegemist liigendatud reljeefi alaga (kuplitel, nõlvadel, lumesulamis vesi, sademete vesi ei nõrgu maapinda ja nõrgub mööda maapinda alla.). Seega leiab aset vee erosioon (kulutus) elluurium jääb kuplile alles, delluurium jääb kuplite vahele. Erodeeritud muld muld, mis ära kantakse. Deloviaalmullad neile kantakse peale. Eestis on erosioon kõige ulatuslikum Haanjas, Otepää kõrgustikul. .2 Alaliste vooluvete geol. tegevus: seondub jõgede vete toimega. Kulutavad, transpordivad ja akumulleerivad. Delta ala kogub endale materjali, mille jõed endaga kaasa kannavad. Sõltub: millises suunas asub. Millisel poolkeral asub (Põhja Lõuna) Alluminaalmullad e. lammimullad.
Arvatakse, et 65 miljoni aasta eest tabas maad Hephaistose suurune asteroid, millele järgnenud looduskatastroofis Maad asustanud dinosaurused hukkusid. See asteroid jättis endast settekihtidesse 180 km suuruse kraatri Chicxulubi, Yucatani poolsaarele. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 300 000 aastat tagasi raksatas maasse umbes 50 000 tonni kaaluv raudmeteoriit, mis oli liikunud kirdest edelasse kiirusega 14,5 km/s. Plahvatuse tagajärgi võib veel näha praegugi "roostetanud" kivist kildpallideks kutsutud kerakeste näol, mis sulasid kokku kraatri lateriidist kattega ja vooderdasid kraatri nõlvu. Maaga kokkupõrkel kvartsiidist aluspõhja deformeerides meteoriit ise suuresti aurustus
liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes näiteks erodeeritud muldadega, on deluviaalmullad oluliselt viljakamad ja nende peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Samas levivad nad nii põldudel kui ka rohumaadel (põldudevahelistes nõgudes). Deluviaalmullad on levinud Otepää lähedal ja Haanja kõrgustiku juures. Deluviaalmullad on anormaalsed mullad. Nad on kallakulised (>3°) haritavad maad, kus esineb mulla erosioon või pealeuhe, lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad uued setted, üleujutatavad või õhukeste muldadega madalad rannikualad
soostumise tulemusend või veekogude kinnikasvamise tulemusel lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale rannikumullad mere poolt lähiminevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed erodeeritud ja deluviaalmullad künklikel aladel erodeeritud mullad mäe peal deluviaal mäe jalamil 62. Eesti mullastiku valdkonnad. 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond 8
nende pindala ületab 176 tuhandet hektarit. Kõige suurem on nende muldade osatähtsus Põlva ( 47,1 %), Valga (37,1 %) ja Tartu maakonnas. Gleistumistunnustega ja gleistunud leetunud ja näivleetunud muldade osatähtsus vabariigi keskmisena on 9,7 %, kuid Põlva ja Tartu maakonnas ulatub nende muldade osatähtsus vastavalt 35,1 % ja 20,9 %-ni. Eesti haritavast maast on 2 % nõrgalt ja 1,74 % keskmiselt ning tugevasti erodeeritud. Erodeeritud muldade osatähtsus on kõige suurem Võru (20,35 %), Valga (18,26 %) ja Põlva (9,91 %) maakonnas. Samas on ka deluviaalmuldade levik kõige suurem. Tabel 1. Erinevate muldade osatähtsus maakondade haritaval maal. Table 1. Relative importance of different soils in the arable area of different counties. Kk, Kh, K K(g), Ko, Ko(g), Lk, Lk(g), Ke, E2, D LkG, Gk, G(o)1, A M SM,
b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on
b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eksamiküsimus: · Iseloomustage põhidiagnostilisi erinevusi ja kasutussobivust rähksete, leostunud, leetjate, näivleetunud, leetunud ja leedemuldade vahel. Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB
Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad
Alliitne troopilistes tingimustes. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon. Denutatsioon on ekogeensete jõudude (vesi, tuul, jää, raskustung) poolt tekkinud murendkivimite purustav tegevus. Akumulatsioon kuhjav tegevus. 8. Vee geoloogiline tegevus. Jaotatakse neljaks: 1) ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus [moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalsed mullad)]. 2) alaliste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus [jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus, sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige. Jõeorus voolav vesi purustab põhjekivimeid. Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid,
annaabi.ee 
