Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed
..................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
alustamine võimaldab ära hoida (ennetada), leevendada või kõrvaldada teiseseid mahajäämusi (Häidkind, 2007). Selline ülesanne nõuab õpetajatelt loomulikult suurt vastutust, pädevust, aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009)
kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguetappi (0-1a.) suunab valdavalt pere,
erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid,
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Eesti lasteaiad liiguvad kõigi laste koosõpetamise suunas. Siiski ei tohiks erivajadustega laste kaasamine m
Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei osanud ta ei suhelda ega korralikult süüa. See näitab, et kasvukeskkond on üks väga tähtis määraja inimese arengus. Juba enne või vahetult pärast lapse sündi märkavad raskemaid puudeid kõigepealt arstid ja lapsevanemad. Perekonna juhendamist ja vajalikke lisateenuseid koordineerivad esialgu meditsiiniasutuse spetsialistid ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Lapse erivajadusi võidakse märgata ka alles lasteada minekul, koolieelsete aastate jooksul. Tähtis osa on selles lapsevanema ja lasteaia õpetaja koostööl. Tavarühmades saab varajane sekkumine alguse erivajadustega lapse märkamisest teiste laste hulgas, sobitus- ja erirühmades keskendutakse iga erivajadustega lapse arengu toetamisele. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
M. Põlluste. Pärnu Lasteaia Päikesejänku väärtuskasvatuse programm,, Väärtusega väärikamaks". Suurepärane raamat just näidiste tõttu. Leidsin vajalike nõuandeid enda planeeritud tegevusteks lasteaias. 3.Inge Unt ,, Andekas laps" ( 110 lk) Kirjastus Koolibri, 2005 Raamat on mõeldud õpetajatele ja lapsevanematele. Raamatus antakse ülevaade ühest inimese psüühilisest omadusest ja mitmetest sellega seotud probleemist nagu on andekus. Autor annab ülevaate : Mis on andekus ja kes on andekas? Mida võiks annete arengu soodustamiseks ette võtta ja mida peaks selleks tegema ning, kes saab seda teha? Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest,
ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia? Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks? Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma
(Rantala jt 2009: 119) Lisaks lasteaedadele on ka teisi varajase sekkumisega tegelevaid organisatsioone, näiteks emade- ja lastenõuandlad, kus nõustamisega alustatakse juba enne lapse sündi. Nõuandlate personali teadmiste taset ja aktiivsust püütakse tõsta koolituste, superviseerimise ja konsultatsioonide kaudu. (Tamminen, Räsänen 2006: 371) Negatiivne joon siinkohal on aga see, et liialt mitme organisatsiooni töö erivajadusega lapsega võib tekitada lapsevanemas trotsi, lapsevanem ei suuda süsteemi terviklikult tajuda. (Rantala jt 2009: 119) Rantala (Rantala jt 2009: 119) järgi jagunevad varajase sekkumise teenused nelja põhilisse gruppi: a. lasteasutus b. lastehaigla c. sotsiaaltöö d. teraapiad Lasteaia rühmad jagunevad: a. tavarühm: umbes 20 last rühmas b. integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas c. erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas
...........................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas.
Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega. Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja
huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika · Vastastikune suhtlemine laps, vanem , pedagoog · Teooria ja praktika katsetamine · Avatud keskkond · Laps on avastaja ja looja · Projektiõpe Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses Rollis olemine rollimängud Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu. "Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla" Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad,
................................................................................. 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID ............................................................................... 12 4. VANEMATE KAASAMINE ........................................................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................
JÕUKOHASUSE PRINTSIIP NÄITLIKKUSE PRINTSIIP INDIVIDUAALISUSEERIMISE PRINTSIIP Õppemeetodid: Õpetajakesksed: Seletus Jutustus Näitvahendi tutvustus Koostöömeetodid Õpetaja ja lapse koostöö: Laste küsitlemine Lastega vestlus Rühmatöö Lapse iseseisev tegevus Kasvastusstiilid ja kasvatusmeetodid Kasvatusstiil on kasvatusviis ehk vanemate kasvatuslik eripära. Lapsevanemate käitumisviis, mis väljendab nende arusaama, kuidas olla hea lapsevanem. Stiilid: Autoritaarne- vanemate käskude/keeldude kaudu kasvatamine, ranged reeglid, mida peab jälgima. Lapsel pole õigust vaielda/ettepanekuid teha. Lapse asi sõna kuulata. Kasvatus põhineb korral ja traditsioonidel, laps peab kuuletuma Autoriteetne- vabameelsus, laste ja vanemate rohked nõupidamised. Vanemad suudavad ühendada selged piirid ja sooja koduse keskkonna, juhendavad last olemata võimukad, lubades lapsel osaleda tähtsate otsuste tegemisel
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arvestatakse eri puuetena arengut segavaid puudeid , mis ei kaasne haigustega. Liitpuue on väga erinevate puuete kooslus, mis on iga
H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib * Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37 -Igaühel on õigus haridusele -Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. -Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. -Lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel -Hariduse andmine on riigi järelevalve all
Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhteliselt raske toime tulla erivajadusega lapsega, kui tal puudub eripedagoogiline haridus või ta pole läbinud vastavaid koolitusi. Kuigi kõik lapsed võivad olla ettearvamatud, on erivajadustega laste puhul ootamatu käitumine tõenäolisem. Need teadmised ja oskused, mis aitavad maha rahustada tavalast ei pruugi toimida intellektipuudega lapse puhul. Suured erinevused on ka nende õpetamisel. Lihtsam on sobitada kergema puudega lapsi. Kerge ja mõõduka vaimse alaarenguga, kuulmislangusega, nägemis-ja kõnepuudega lastele on mõeldav sobituskasvatus
erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning neid ka igapäeva tegevustesse kaasama. (Smart, 2012, lk 237) Lastel, kellele esineb selles eas mahajäämusi või selgeid erivajadusi, on olulisel kohal varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad teadlikud erinevatest võimalustest, millist lasteaeda või kooli valida oma lapsele ning mil moel saaks lapsi suhtlemiseks ettevalmistada. Samuti on oluline tagada erivajadustega lastele võimalus professionaalsele teenusele. Õige ning mitmekülgne abi saab alguse siiski perekonnast. (Smart, 2012, lk 238) Väikelapse east kuni eelkoolieani on ka periood, mil areneb kujutlus oma kehast. See on
o Avaldumine sama probleem võib ilmneda erinevalt, lapsel võib olla rohkem kui üks probleem. o Raskusaste üks ja sama probleem võib esineda erinevas raskusastmes, mida raskem probleem seda harvem. o Põhjused väga erinevat laadi (ka ühe puudeliigi piires), konkreetse lapse puude põhjust ei pruugita teada. o Esinemissagedus võib olla erinevate probleemide puhul väga erinev. o Sekkumine erinevad võimalused vastavalt erivajaduse liigile. Arenguhälvete põhjused 1. Prenataalsed tekivad enne sündi ja mõjutavad arengut juba enne sündi, ka peale sündi. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 10 o Geneetilised: Pärilikud (probleem olemas vanemorganismis) ja geneetilised (vanemad ei kanna aga järglasorganismi alguses võivad tekkida). Võivad olla monogeensed,
Ta peab tagama, et laps saaks vajaminevat järeleaitamist ja et koostöö partnerid, sealhulgas lapsevanem ja lapsehoidja, saaksid kogu vajamineva informatsiooni Norras on kohalikel omavalistustel kohustus tagada professionaalne abi ja majandusressursid erivajadustega lastele ja nende peredele ning samuti kordineerida toetust ja ressursse, mis neile peredele antakse. Lasteaiad / sõimed kuuluvad Laste ja Pereasjade ministeeriumi alla ja eripedagoogika kuulub Haridus ja Teadusministeeriumi alla. Erivajadustega lapsed saavad lasteaeda / sõime eelisjärjekorras. Kõigil erivajadustega lastel on õigus minna tavalisse lasteaeda, kus nad saavad erinevat tuge. Vähem kui 0,5 protsenti erivajadustega lastest lähevad erilasteaeda või erirühma tavalises lasteaias (v.a kurdidlapsed ja sügava puudega ning mitme õpiraskusega lapsed). Selliseid lasteaedu on Norras ainult mõned, enamasti suurlinnades.
1911 avatai Tallinnas eestimeelne lasteaed Tallinna Eesti Haridusseltsi poolt, ka seal alustas lasteaednike koolitus. Eesti Vabariigi perioodil laienes rahvuslik kasvastus, 1923 Eestis 34 lasteaeda, mis olid kas munitsipaal- või eraomandis. 1930 hakkas ilmuma ajakiri Lasteaed. 1931 loodi Eesti Lasteaednike Selts. Oluline mõju haridussüsteemi kujunemisele oli P. Põllul. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus. Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927.
Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema võimalik järgida ja ka mingil viisil mõõta. Arenguvestlus on konfidentsiaalne, toimub lapsevanema eelregistreerumise alusel ja planeerima peaks selleks umbes 60 min. Ideaalis võiksid sellel osaleda mõlemad lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad, vajadusel annavad oma hinnangu ka muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed. Miinimumvariant oleks aga 1 lapsevanem + 1 õpetaja. Et suhteliselt lühiajaline kohtumine arenguvestlus oleks tulemuslik ja täidaks oma eesmärgid, on oluline mõlemapoolne ettevalmistus. Enne arenguvestlust koostab õpetaja ja edastab lastevanematele kodus ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Küsimustikus küsitav võib lasteaiati pisut erineda, aga üldjoontes sisalduvad seal päringuid lapse harjumuste, meelis- ja välditavate
Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt ametlik õigus kasutada mingit kindlat vahendit. Enamasti puudutab see teste, mille kasutamine eeldab litsentsi olemasolu ja see saadaksegi vastava koolituse läbinuna. Võimaluste all mõeldakse siinkohal õpetajatööst tulenevaid võimalusi - õpetajad veedavad koos lapsega suure osa päevast ja neil on seega väga head võimalused last vaadelda. Teised hindamises osalevad spetsialistid nii heas olukorras ei ole. Samuti saavad õpetajad kasutada mitteformaalseid hindamisprotseduure ning ka küsitlusmeetodit. Kui küsida, millise hindamistüübiga on õpetajad kõige enam seotud, siis selles osas on nad ilmselt heas positsioonis kompleksseks hindamiseks ja sõeluuringuteks, aga ka progressi hindamiseks. Laste uurimise vahendid ja võimalused. Laste arengu hindamisel saab kasutada erinevaid meetodeid, mille abil infot koguda: vaatlust,
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka
Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja vanemad)häält ei tõsta, ei püüa kellestki üle karjuda. Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·
Silmapaistvateks tulemusteks võimeliste laste hulka kuuluvad need, kes on näidanud mõnda järgmistest võimetest kas eraldi või kombineeritult: üldist intellektuaalset võimekust; spetsiifilist akadeemilist võimekust; kreatiivset e loomingulist mõtlemist; liidrivõimeid; võimekust tegeleda kujutava või näitekunstiga; psühhomotoorset võimekust" (Lindgren, Suter 1994: 448) väitel (Unt 2005: 15). Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida nagu kullatera. Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel üks on andekas ühel, teine teisel alal (ibid). Levinuim haridusringkondades kasutatav definitsioon andekuse kohta pärineb
See aga ei pruugi olla sama adekvaatne, sest tegelikkuses ei toetuta vaid õpitule ja raamatutarkustele. Kuna mina, kui tulevane tavakooliõpetaja puutun arvatavasti kokku rohkem õpilastega, kellel on õpiraskused või mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad erineva taustaga perekonnast, neil on erinevad kultuurilised ja keelelised taustad, siis arvan, et kõige