Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ERIVAJADUSEGA LAPS JA TEMA ABISTAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andeka, andekus, andekuse, muusika, erivajadus, varakult, andekate, erivajaduse, rääk, tunnevad, keeleliselt, intelligentsus, pakku, taluda, protesti, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, abistamine, reet, mõdriku, asjana, puue, hüperaktiivsus, düsleksia, tähelepanuta, unarusse, nendest, kompleks, igapäevases, käsitlust, esinevatTALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.............................................................................................8 3.2
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.......................
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad
Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist.
Andekate laste ja noorukite sotsiaalne elu Need noored, kellest andekuse raamatus kirjutatakse, jagavad ühte ühist fakti nende areng on ühes või enamas kognitiivses või akadeemilises valdkonnas edumeelne. Hoolimata sellest, on andekad nii rahvuselt kui ka sotsiaalmajanduslikust küljest väga erisugused. Nad erinevad nii pere koosseisu ja pere dünaamilisuse poolest, erinevad loovuse, taiplikkuse, motivatsiooni, energiataseme, enesekindluse, temperamendi ja sotsiaalsete oskuste poolest.
Andekusest ja andekatest lastest · Tavakooli õppekava ei stimuleeri piisavalt andekaid küllaldaselt. · Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne.
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades
Tähtis on, kuidas lapsevanem suhtub kõrvalseisjate püüdlustele nende tähelepanu juhtida oma lapse erivajadustesse. Oluline on lapsevanemat toetada, nõustada ja mõista selles olukorras. http://www.teatoimeta.ee/Erivajadusega_laps_lasteaias_680.htm d. Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele. Andekuse komponentide ja andekate laste eripärade tundmine aitab meil neid andeid paremini avastada. Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Igale lapsele tuleb läheneda individuaalselt. Andekatele lastele soovitatakse tegevusi, mis arendaksid leidlikust, loovust, mälu. Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi.
abil arendad lapse nõrkki külgi, siis hakkab seda märkama ka laps, saades aru et vaid oma andeid arendades ei lähe midagi kaotsi. See on aga väga tähtis, kuna lapse usk oma annete ja võimete kestvussesse on nende õppimise üks mõjukamaid faktoreid (Carlsson, 2010). Pedagoogilised lähenemised, mis ei kutsu last pingutama ja ei paku talle väljakutseid, viivad paratamatult lapse motivatsiooni vähenemisele. Arvatakse, et osad andekate lastega seotud probleemid nagu hüperaktiivsus, keskendumisraskused ja impulsiivsus, tulenevadki liiga rutiinsest ja lihtsast õpetamisest ning valest ajastamisest. Seega kui laps ei saa koolis piisavalt väljakutseid ning seal tehtav ei stimuleeri teda piisavalt, hakkab ta puudjääki otsima mujalt (Carlsson, 2010). Seda enam saab nõustuda Ruusi (2004) väitega, et tegelikult peaks koolis olema nii tööd kui
Andekad lapsed 19. Millised on andekad lapsed? Need, kellel on erilised võimed mingil alal. Neil on suur uudishimu, neile meeldib õppida, nad esitavad palju küsimusi, neile meeldib lugeda entsüklopeediaid, juba lapsepõlves oskavad nad tegevusi planeerida, nad hakkavad vara rääkima ja neil on lai sõnavara, millele lisandub keeruline süntaks, neid huvitavad paljud asjad, nad teevad mitmeid asju korraga. 20. Millised on andekuse 3 liiki? Kunstiline, üldine intellektuaalne ja akadeemiline, kreatiivne e loominguline 21. Palun nimetage vähemalt 5 lapse käitumisviisi, mille järgi on võimalik aru saada, et see laps on andekas. Lugupidamatu suhtumine normidesse, vähene tähelepanu korrale ja töökorraldustele, peen huumor, suurem sotsiaalne andekus, silmahakkav temperament, nendele lastele meeldib lugeda sõnaraamatuid ja entsüklopeediaid 22. Mis on sotsiaalne andekus
See aga ei pruugi olla sama adekvaatne, sest tegelikkuses ei toetuta vaid õpitule ja raamatutarkustele. Kuna mina, kui tulevane tavakooliõpetaja puutun arvatavasti kokku rohkem õpilastega, kellel on õpiraskused või mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad erineva taustaga perekonnast, neil on erinevad kultuurilised ja keelelised taustad, siis arvan, et kõige
· 1. Edasijõudmine koolis · 2. Kognitiivsed võimed · 3. Psühhosotsiaalne kohanemine ja motivatsioon · 4. Keskkondlikud faktorid · 5. Meditsiinilised näidustused Kooliõpetuse kohandamine · Õppimise aja pikendamine · Otsene juhendamine-õpetamine · Individualiseeritud õpetamine · Üldistamine ja praktiseerimine uudsetes kontekstides · Zetoonimajandus · Emotsionaalne toetamine · Mitmekülgne õpetus Andekad lapsed · Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Mönks & Mason, 2002) · Väga heterogeenne rühm · Nimetatakse erinevaid omadusi, mis võivad viia positiivsete tulemusteni, aga ka tekitada probleeme Kõrge üldine võimekus Kõrged spetsiifilised võimed Kõrge loovus ja loovmõtlemine Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad
Antisotsiaalne käitumine Sekkumine Koolieelne iga Tolerantsus; kasvatusviis peaks olema suunav, mitte autoritaalne; lapsele on oluline piirid panna; laps vajab palju tähelepanu ja individuaalseid jutuajamisi Noorem kooliiga Tolerantsus, Prepuberteet ja puberteet Tolerantsus Soovitusi vanematele ja õpetajatele Lapsevanem: Ole järjekindel Sea sisse rutiinid, kindel päevakava Ära muuda tegavusi äkki Muusika võib soodustada lapse uinumist Julgusta last üksi mängima Loo lapsele kindlustunnet Väldi võitlusmänge teiste lastega Õpetaja: Oluline on teada ADHD olemasolust ja väljendusest Võimalda lühemad õppimisajad Vähenda lapse tähelepanu kõrvljuhtimise, hajumise riski Anna võimalusi liikumiseks Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus Vajadusel kasuta eripedagoogide abi Prognoos ja riskid
arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega
Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel. Neid lapsi tuleb märgata ja ära tunda, aidata ja suunata. Igale haridusliku erivajadusega lapsele tuleb pöörata tähelepanu. Kuna ma ei ole töötanud hariduslike erivajadusega lastega, siis on mul kindlasti nõrkusi, mis vajavad täiendavat koolitust ja kindlasti kogemusi. Ma arvan, et mul võib oma töös tekkida raskusi andekate probleemsete lastega, kellele on õpetajatega sageli konfliktid. Nad kipuvad teiste jutule vahele segama ega suuda keskendunult. Andekatele lastele ei pruugi meeldida rutiin ning nad võivad protestida normide vastu, mis pole nende arvates mõistlik. Neil probleemsetel andekatel lastel võib olla ka raskusi kaaslastega suhtlemisel ja läbisaamisel kuna nad tajuvad oma vaimset üleolekut. Sellise lapse õpetamine ja kasvatamine nõuab suurt pingutust, tähelepanu ja valmisolekut
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia MUUSIKA MÕJU LOOTELE JA IMIKULE Referaat Tallinn SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Muusika ime ................................................................................................................ 4 Beebid armastavad muusikat ....................................................................................... 5 Muusika turgutab enneaegseid beebisid ...................................................................... 7 Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama .......................................... 8 Kokkuvõte .......
Arenguliinid Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) arenguliin. Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi. Kultuuriline arenguliin pakub tuge bioloogilisele arenguliinile hetkel kui see on vajalik. Tavalises arengus need liinid kattuvad. Ebatavalises arengus bioloogiline ja kultuuriline arenguliin lahknevad, enamasti on bioloogiline areng maha jäänud. Andekuse puhul on ette jõudnud. Tasandid probleemist rääkimiseks Käitumine esmalt paistab probleem välja käitumises Psüühika käitumine kujuneb tänu psüühikale, siin tasandil on probleemid tunnetusprotsessides Anatoomia, füsioloogia psüühika alus, mille järgi toimib, räägime närvidest, rakkudest jms Geenid ja keskkond kas geneetilises materjalis on midagi teisiti, kas keskkond pakub piisavalt stimulatsiooni
N.A. 1999: 16-17.) 10 1.1 Nancy Ann Tappe neli tüüpi indigosid: 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga. Selle asemel toovad nad kõik korraga lagedale, kuni mänguasjad on mööda tuba laiali pillutud ja nad võivad neid isegi mitte puutuda. Nad on sellised lapsed, kellele tuleb jätkuvalt meelde tuletada, et olete palunud neil oma tuba koristada. Nad ei suuda tähelepanu kuigi
Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% keskmiste, 13% kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 94% inimestest on niinimetatud. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga (5). Vaimse alaarengu põhjused on peamiselt geneetilist päritolu, kuid need võivad olla tingitud ka varastest ajukahjustustest, halbadest keskkonnatingimustest või õnnetustest (5). Vaimselt väga andekate kohta käibiv stereotüüpne arvamus, et nad on tavaelus saamatud, arglikud ning sotsiaalselt kohanematud ei pea paika. 1920-te aastate algul Lewis Termani poolt alustatud uuringud 1500 väga andeka lapsega (IQ üle 140), mida jätkati 60 aasta jooksul, näitavad vastupidist. Juba algul olid selle grupi liikmed füüsiliselt, akadeemiliselt ja sotsiaalselt võimekamad kui nende eakaaslased. Nad olid ka keskmisest tervemad,
suureks muusikuks, peab olema eelnev kokkupuude muusikamaailmaga. Kui lapsel pole kodus sellist keskkonda, peaks see olema koolis. Seepärast ongi tähtsad mitmesugused huviringid. · Mõttekaaslus ande väljaarendamiseks peab inimesel olema oma ,,väli" inimesed, kellega saab oma mõtteid jagada. Koduses õhkkonas vanemad, koolis aga suunavate küsimustega õpetajad, kes ei põlga ära lapse tüütuna näivaid küsimusi. · Andekus andekuse avastamine pole alati lihtne. Seda enam, et eri valdkondades ilmnevad sünnipärased eeldused eri ajal. Alati ei pea andekust omistama üksikisikule, üha rohkem on ka loovaid kollektiive. Näiteks ülikoolides rakendatakse palju rühmaõpet, mis eeldab seni koolis alahinnatud annete kaasamist nagu hea inimestetundmine. (Ruus, 2009) LOOVUS JA TÄISKASVANU Maslow uuringud loominguliste inimestega viisid teda sinnamaani, kus ta pidi loobuma
suhtume. Tänapäeval öeldakse sedasama Nad ei anna kellelegi rahu, vaid kurnavad oma nii: me ei ela reaalses, vaid omaloodud ammendamatu energiaga tähenduste maailmas. Seega ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse pole kunagi ülearune uurida, mis tähendusi tõsiselt proovile panna." mingile tugevale kujundile, sümbolile või sambale on antud, sest selline Miks tunnevad paljud õpilased ja õpetajadki koolis analüüs aitab kaitsta end manipuleerimise tüdimust? Sest praeguses koolis on eest, jääda vabaks. vähe loovust. Rohkem loovust annaks kõigile uut Põgenemine vabaduse eest energiat ja elurõõmu. Erich Fromm kirjutab oma raamatus ,,Põgenemine vabaduse eest", et vaid väike Subjektiivse heaolu ehk õnnelikkuse
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmuse
neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas. Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles
väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja
koos oma klassiga edasi minna ka siis, kui ta aasta tulemused pole kuigi head. Paljude Eesti haridusametnike jaoks on see nonsenss. Aga kui see poiss lõpetas 8. klassi ja läks 9. klassi, siis ta hakkas õppima. Tema käest küsiti, miks ta siis hakkas õppima? "Ma märkasin, et nüüd tuli aeg, kus ma tahtsin õppida." Ta lõpetas kooli hästi ja nüüd ta lõpetab ülikooli paralleelselt kahes teaduskonnas. Ta on kunsti alal väga andekas. Ta võib üksi anda etendust, kus kõik, ka muusika ja kulissid on ta enda poolt tehtud. Ta on selgeks õppinud vene keele ja 19-aastasena üksi sõitnud läbi kogu endise Nõukogude Liidu, elades läbi erinevaid seiklusi. Siis õppis ta selgeks hiina keele, et sõita Hiinasse. See kõik mahtus 6 aasta sisse aega peale 15. eluaastat. Aga mis oleks temaga enne seda juhtunud tavalises koolis? Pärast 3. või 4. klassi oleks ta halbade hinnete tõttu juba istuma jäänud. Siis veel- ja veelkord. Oleks ehk vahetanud mitu korda kooli, oleks oma
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja
terve kõnekeskkond. Suur osa maailma rahvastikust kasutab igapäevaelus mitut keelt kaks- ja mitmekeelsus on maailmas pigem reegel kui erand. Samas sureb maailmas pea igal aastal välja ligi nelikümmend keelt, seega ka sama palju rahvusi ja kultuure. Järelikult on iga keele alalhoidmine ka austus oma esivanemate ja nende kultuuri vastu. Kahe keele oskus aitab inimesel edaspidi ka kolmandat ja neljandat keelt omandada. Kakskeelne laps mõistab juba varakult, et mõtete väljendamiseks on erinevaid viise ja et keelte struktuurid on erinevad. Järgmist keelt õppima hakates ei arutle laps, miks uus keel erineb nendest, mida ta juba oskab, vaid võtab erinevused omaks. Lapsega suheldes tuleb järgida põhimõtet ,,üks keel üks inimene, üks keskkond üks olukord", see tähendab, et kindlas olukorras või kindlate vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt.
..................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
perekonnaliikmetega. Kodu "näo" psühholoogilises mõttes kujundavad inimestevahelisd suhted. Lapse arengut mõjutavad mitte üksnes need suhted, milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Üheks väga oluliseks arengu näitajaks on lapse tegevuse - eelkõige mängu areng. Uurijad on tõestanud, et madala intellektuaalse arengutaseme korral mäng ei saavuta vanusele iseloomulikku taset, varase andekuse avaldumisel (muusika, matemaatika) on mäng eriti mitmekülgne. Õpetaja peab veel arvestama sellega, milline tervis on lastel. Tänapäeval palju lapsed on haige. Võib olla nendel on vaimsed või füüsilised puudumine. Tihti lastel on neuroloogilised probleemid. Õpetaja peab teadma lapse haiguse kohta ja rääkida rohkem vanematega, kuidas lapsed arenevad. Kasavtust määratletakse arengust ja kasvamisest sõltuvaks ning selles nähakse ennekõike lapse arengu toetamist
vajavad eripedagoogilist lähenemist". Selline lähenemine on vajalik, kui lapsel on: Suuremad raskused õppimisel, kui tema ealistel tavaliselt; Puue, mis välistab või takistab kasutamast koolis olevaid ruume, teenuseid; Alla viie aastane, kuid langeb suure tõenäosusega oma erivajaduselt kas esimese või teise punkti alla, saades vanemaks kui viis aastat. Inglismaal ei lähe HEV definitsiooni alla muukeelsus ja andekus. Haridusseaduse (1996) nõuab KOV-delt oma piirkonna laste arengu hindamist, kui kohalik omavalitus leiab et lapsel on HEV, leiab ta vastavad võimalused lapse jälgimiseks ja arendamiseks , mis erinevad tava laste jälgimise võimalustest. Nii jälgitakse lapse arengut juba varasest eelkooli east ja nende saavutused salvestatakse alusastme profiili, andmaks tervikpildi sellest, mida laps on saavutanud, teab ning oskab teha. The Foundation Stage Profile
Peamine sekkumine oli koolikiusamise vastase poliitika kaudu, mis hõlmas konsultatsioone, õpetajate, õpilaste, vanemate jt koolitöötajate vahel. 6. Sotsiaalse teadlikuse teke Kuidas hakkavad lapsed mõistma ennast ja teisi · Imik peab omandama arusaama, et ta erineb teistest. Selle üht varast pöördepunkti on nimetatud ,,isiku jäävuseks", mida on hinnatyud selle järgi, kuidas imikud teisi ära tunnevad ja neid otsivad. Isiku jäävuse mõistega on lähedalt seotud ,,enese jäävuse" mõiste, mida kasutatakse mittesotsiaalseid objekte käsitledes. Mõlemad saavutatakse sensomotoorse arengu ajal. · ISIKU ENDA ÄRA TUNDMINE Lewis ja Brooks- Gunn leidsid tõendeid, et juba 9-12 kuused imikud suutsid mõnel määral eristad pildilist kujutist endast ja teistest. Oma pildi peale naersid nad rohkem.
annaabi.ee 
