Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused (1)

4 HEA

Esitatud küsimused

Milline on elektriseeritud keha?
Kuidas on võimalik kehi elektriseerida?
Kuidas saab kindlaks teha kas keha on elektriseeritud?
Mis on elektrijõud?
Millest sõltub elektrijõu suurus?
Mis on dielektrik?
Kus esineb elektriväli?
Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu?
Mis on elementaarlaeng?
Kus asub elektron prooton neutron?
Milline on nende laeng?
Mis on positiivne ioon?
Mis on negatiivne ioon?
Mis on elektrivool?
Milline on voolu suund?
Mis on elektrivool metallides?
Mis on elektrivool elektrolüütides?
Mis on voolu toime?
Mis on voolutugevus?
Millal on voolutugevus 1 amper?
Mis on alalisvool?
Mis on vahelduvvool?
Mis on vooluallikas?
Mis on vooluring?
Millal on pinge 1 volt?
Millal on juhi takistus 1oom?
Millest sõltub juhi takistus ja kuidas?
Mis on elektrivoolu töö?
Mis on voolu võimsus?
Mis on nimivõimus?
Mis on nimipinge?

Lõik failist

Elektrivoolu kordamisküsimused

Milline on elektriseeritud keha?
Kehaosad , mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad.

Kuidas on võimalik kehi elektriseerida?
Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel.
Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga .

Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks?
kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad
kaks negatiivse laenguga- tõukuvad
positiivne ja negatiivne- tõmbuvad
Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud . Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud.

Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud?
Elktroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel.
(Elektroskoobi kesta sees asetseb osutiga metallvarras . Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutatada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja ostui omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.)

Mis on elektrijõud?
Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega laetud kehad üksteist mõjutavad.

Millest sõltub elektrijõu suurus?
Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest , mida suurem laeng seda suurem jõud, ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem kaugus seda väiksem jõud.

Mis on juht? Nimeta 3 juhti.
Ained, mida mööda liiguvad elektrilaengud nietatakse juhtideks : metallid, kuld , hõbe, vask, alumiinium , meie ise, Maa.

Mis on dielektrik ? Nimeta 3.
Ained, mis ei anna elektrilaengut edasi nimetatakse mittejuhtideks, isolaatorid, dielektrikud: plastmass, kumm , klaas, portselan , õhk, destilleeritud vesi.

Kus esineb elektriväli?
Elektriväli on ruumipiirkond, kus mõjub elektrijõud. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Esineb laetud kehade ümber.

Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu?
Katse tulemusel. Laetud keha abil saab kindlaks teha, kas ruumis on või ei ole elektrivälja. Seega, kui laetud kehale mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas.

Mis on elementaarlaeng ?
Elementaarlaeng on kõige väiksem looduses eksisteeriv laeng.

Kus asub elektron, prooton , neutron ? Milline on nende laeng?
Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum, mis koosneb positiivse laenguga prootonitest ja ilma laenguta neutronitest .
Ümber tuuma tiirlevad kindlatel orbiitidel negatiivse laenguga elektronid.
Kuna prootonite ja elektronide laeng ud on võrdsed, siis aatom tervikuna laengut ei oma.

Mis on positiivne ioon?
Aatomit, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks .

Mis on negatiivne ioon?
Aatomit, mis on liitnud endaga elektrone nimetatakse positiivseks iooniks.

Kuidas kandub positiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale ja kuidas negatiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale?
1) Negatiivse laenguga keha ühendamisel nautraalse kehaga hakkavad elektronid elektrijõudude mõjul liikuma laetud kehalt neutraalsele kehale.
Elektronide üleminek laetud kehalt neutraalsele kehale lõpeb siis,kui neile laetud kehade poolt mõjuvad elektrijõud tasakaalustavad üksteist.
2) Positiivse laenguga keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkavad elektronid elektrijõudude mõjul liikuma neutraalselt kehalt positiivse laenguga kehale.
Elektronide üleminek laetud kehalt laadimata kehale lõpeb siis, kui neile laetud kehade poolt mõjuvad elektrijõud tasakaalustavad üksteist.

Mis on elektrivool ?
Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine.

Elektrivoolu tekkimise vajalikud tingimused.
1) vabade laetud osakeste olemasolu
2) elektrivälja olemasolu

Milline on voolu suund?
Voolusuund on kokkuleppeliselt positiivse laengu liikumise suund.

Mis on elektrivool metallides?
Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine.

Mis on elektrivool elektrolüütides?
Elektrivool elektrilüütides on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine.

Mis on voolu toime? Nimeta.
Elektrivoolu toimeks nimetatakse elektrivooluga kaasnevat nähtust.
1) Soojuslik toime- kõik juhid soojenevad, mida läbib elektrivool
2) Keemiline toime- tekib ainult elektrolüütides, voolu toimel eraldub aine
3) Magneetiline toime- kaasneb magnetilised nähtused

Millisel toimel põhineb soojendusriistade töö, ühe metalli katmine teisega , elektrimõõteriistade töö?
1) Soojendusriistade töö- see põhineb voolu soojuslikul toimel;
2) Ühe metalli katmine teisega- see põhineb voolu keemilisel toimel;
3) elektrimõõtriistade töö- see põhineb magneetilisel toimel.

Mis on voolutugevus ? Definitsiooni valem.
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laengu hulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus.
Definitsioonivalem J=q/t Voolutugevus=laeng/aeg
ühik  1A 1A=1c/1s

Millal on voolutugevus 1 amper ?
Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhiristlõiget läbib 1 sekundiga ühe kuloni .

Voolutugevuse mõõtmine.
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Skaalale on kirjutatud A.
Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust mingis tarbijas.
Ilma tarbijata vooluvõrku ühendada ei tohi.
Ampermeetriga ühendatakse järjestikustarbijaga.

Mis on alalisvool ?
Vool, mille suund ja tugevus ei muutu.

Mis on vahelduvvool ?
Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.

Mis on vooluallikas ?
On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel.

Mis muutub elektriks akudes , patareides, termoelemendis, generaatoris, fotoelemendis?
Akudes- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia .
Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia.
Termoelemendis- soojusallika siseenergia
Generaatoris- mehaaniline energia
Fotoelemendis- valgusenergia

Mis on vooluring ?
Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, tarbija või lüliti.
Elektrivool saab liikuda suletud vooluringis. Avatud vooluringis voolu ei ole.

Mis on skeem?
Tingmärkidega joonistatud vooluringi nimetatakse skeemiks.

Skeemide joonistamine.

Mis on pinge? Definitsioonivalem.
Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümberpaigutamisel ühest ruumipunktist teise.
Definitsioonivalem  U=A/q Pinge=töö/laeng
ühik  1V

Millal on pinge 1 volt?
Pinge on 1V siis, kui elektriväli teeb ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1J.

Pinge mõõtmine.
Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti.

Ohmi seadus, valem.
Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ning pöördvõrdeline juhi takistusega.
Valem  I=U/R
ühik  Amper (A)
I=voolutugevus
U=pinge
R=takistus

Millal on juhi takistus 1oom?
Juhi takistus on 1 oom siis, kui 1V pinge korral läbib juhti vool tugevusega 1A.

Millest sõltub juhi takistus ja kuidas?
Juhi takistus sõltub:
1) juhi pikkusest, mida pikem juht seda suurem takistus;
2) juhi ristlõike pindalast (juhi jämedus), mida suurem seda suurem takistus;
3) ainest, mida võtab arvesse eritakistus.

Jadaühendus.
Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda.
1) Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I=I1=I2
2) Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakndatud pingete summaga . U=U1+U2
3) Jadamisi ühendatud juhtide kohutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2

Rööpühendus.
Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult.
1) Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. U=U1=U2
2) Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I=I1+I2
3) Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2

Mis on elektrivoolu töö? Valem.
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Valemid  A=U*I*t; A=N*t; N=U*I; A=Q
Ühikud  A= 1J; N= 1W

Mis on voolu võimsus? Valem.
Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus.
Valem  N=UI
Tähis  N
Ühik  W

Joule’i Lenzi seadus, valem.
Voolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu juhi takistuse ja aja korrutisega.
Valem  A=I2Rt
Ühik  1J

Mis on nimivõimus?
Maksimaalne võimsus, mida seade on suuteline aretada pika aja jooksul.

Mis on nimipinge ?
Maksimaalne pinge, mida võib seadele pika aja jooksul rakendada.

Sulavkaitse .
Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist. See on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Hõõglamp.
Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks.
Hõõglambi tähtsamaiks osaks on hõõgniit- peenikesest volframtraadist spiraal.
Hõõgniit valmistatakse volframist sellepärast, et see aome talub kõrget temperatuuri.
Hõõgniit asub klaaskolvis, millest on õhk välja pumbatud.
Kuum volfram oksüdeeruks õhus kiiresti ja hõõgniit katkeks.
Ka õhutühjas ruumis ei peaks hõõgniit kaua vastu, sest kuum volfram aurustub.
Et seda takistada on hõõglambi klaaskolb täidetud gaasiga- nt lämmastikuga.
Kolvi sees on klaastsist tugi, millesse on sulatatud tugitraatid hõõgniidi hoidmiseks.

Mis on lühis?
Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga , mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused #1

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused #2

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused #3

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused #4

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helenahellu Õppematerjali autor

1. Milline on elektriseeritud keha?
Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad.
2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida?
Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel.
Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga.
3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks?
kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad
kaks negatiivse laenguga- tõukuvad
positiivne ja negatiivne- tõmbuvad
Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud.

jne

elektrivool füüsika klass kordamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Elekterilaeng

11. Milline osake aatomis on laenguta, negatiivse laenguga, positiivse laenguga? Negatiivse laenguga elektron, positiivse laenguga prooton, laenguta neutron 12. Millise laenguga on aatom? Laenguta, sest prootoneid ja neutroneid on ühepalju. 13. Mis on positiivne ioon? aatom, mis on andnud ära ühe või rohkem elektroni. 14. Mis on negatiivne ioon? Aatom, mis on juurde saanud ühe või rohkem elektroni. 15. Voolu tekkimise vajalikud tingimused? Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 16. Mis on vool metallides ja elektrolüütides? Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. 19. Voolu soojuslik, magnetiline ja keemiline toime? Soojuslik kõik juhid mida elektrijuhid läbivad soojenevad. Magnetiline vooluga juhitud kehade ümber tekivad magnetilised omadused

Füüsika

docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli on tugev laetud kehade läheduses, kehast kaugenedes elektriväli nõrk. Elektrivälja olemasolu kindlakstegemiseks saab kasutada teist keha, kui sellele kehale mõjub elektrijõud, siis on ta kindlasti mõne teise laetud keha Tööleht 3 Elektrivool 1.Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? V: elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda 2.Mis tingimusel tekib elektrivool? V: Elektrivool tekib ,kui on olemas elektriliselt laetud osakesed ,mis saavad vabalt liikuda, ja neile mõjub jõud. 3.Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? V: Et saada kestvat elektrivoolu ,tuleb kasutada vooluallikat 4.Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: elektrivoolu suunaks loetakse

Füüsika

doc

Füüsika kordamine 9. klass

KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse soojushulgaga, mis eraldub kütuse ühikulise massi täielikul põlemisel. Kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (siseenergia hulk) on võrdeline kütuse massiga ja oleneb kütusest. Q=qm - sulamissoojus 1 J Q=Km kg Q sojushulk 1J m aine mass 1kg 12. Mis on elektrivool? ELEKTRIVOOLUKS nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nim. vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib järgmistel tingimustel: · On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; · Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõudjõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli.

Füüsika

doc

Tähtsaim elektriõpetusest

Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide

Füüsika

doc

Elekter

Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t

Füüsika

doc

Elektrivool - alalisvool

Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool. · 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper. · Punktlaeng on selline laetud keha mille mõõtmed antud tingimustes ei ole olulised.. · Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud teineteist mingi vahelüli(niit, juht, varras) kaudu. Üldisemas mõttes aga keskkonna kaudu milles mõju kandub edasi ühest punktist teise. · Kaugmõju teooria kohaselt toimub mõju edasi kandumine vahetult läbi tühjuse.

Füüsika

odt

Elektriväli ja magnetväli

kiirus c = 3×108 m/s, leia u-kvargi mass kilogrammides, kui elektronvoltides on see 2,3 MeV. Vastus: 4,1*10-30 kg Voolutugevus Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolu suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund. Ühik: 1 A (üks amper) Tähis: I Valem: I = q : t (Voolutugevus = elektrilaeng : aeg) Kontrollküsimused: 1.Olgu elektrivool läbi lambi hõõgniidi 0,31 A. Mitu elektroni läbib hõõgniidi ristlõiget ühe sekundi jooksul? Vastus: 1.9 * 1018 2.Milline on kokkuleppeline elektrivoolu suund? Vastus: Positivsete laengukandjate liikumise suund 3.Voolutugevus on... Vastus: laengu hulk, mis läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4.Juhtme ristlõiget läbib tunnis elektrilaeng 600 C. Leia keskmine voolutugevus. Vastus: 0,17 A 5.Kui suur on voolutugevus lambis, kui 1,5 minutiga läbib hõõgniiti elektrilaeng 45 C?

Bioloogia

doc

Vooluringi mõisted spikker

Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis.

Bioloogiline füüsika

Rohkem sarnaseid