Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud hei
2 või 4 külgust ja tagauks, 4+ külgakent. Kupee kere kinnine, tagaosa maht võib olla vähendatud. Katus jäik, paikselt kinnitatud, salongis 2 või enam istekohta. 2 külgust ja 2 või enam külgakent. Kabriolett katus jäik või pehme, katusel peavad olema järgmised asendid : suletud, kere kaetud ja avatud, kere avatud. Salongis 2 või enam istekohta, vähemalt 2 istmete rida. 2 või 4 külgust, 2 või enam külgakent. Mahtuniversaal sõiduauto, mille rooliratta keskpunkt asub kere pikkuse esi/neljandikus. Autobussid projekteeritud ja ehitatud enam kui 9 sõitja ja nende pagasi veoks. Võib olla kuni 2-korruseline ja võib vedada kerghaagist. Linnaliini buss Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate ja seisvate reisijate ning nende pagasite veoks linna- ja lähiliikluses. Peab olema tagatud bussis vaba liikumine sisse ja välja. Reisibuss buss, mis on projekteeritud ja ehitatud kaugliikluseks, sõitjate ning meeskonna
käiguossa. Tagarataste rummud Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks. Esisillad Esisilla abil toimub höövli juhtimine. Koosneb: 1. Sillatala 2. Käändhoovad 3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal. Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu. Töö käik 1. Sõites höövliga tasasel pinnal otse edasi, pööra esirattad otse ning peatu 2
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri .......................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1
INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 1.2 Nõudmised...........................................................
raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18. Mootorsõidukiga teel olles tuleb sõit katkestada, kui
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kihnu Referaat Autor:Marek **** Juhendaja: Miki Hiir 2011 Marek Sisukord Kihnu....................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajaloost.................................................................
seadmete rikked, ja võtma tarvitusele abinõud rikete kõrvaldamiseks, et tagada laeva, lastitööde ja keskkonnaohutus; 8) tegema sissekanded masinapäevaraamatusse kõikidest laevamehhanismide ja seadmete tööga ning samuti remonttöödega seotud asjaoludest. Ohutustehnika 1. Üldnõuded 1.1.Kõik laevapere liikmed peavad tundma töödeohutusnõudeid ja neid täitma. 1.2.Laeva lubatakse isikuid alates 16 eluaastast (praktikandi juhendaja juhendamisel). Iseseisvalt tööle ja laevamehhanisme teenindama lubatakse alates 18 eluaastast, kes omavad mereharidust tõestavat kutsetunnistust ja kehtivat meremehe tervisetõendit ja oskavad laevas kasutada ettenähtut kaitsevahendeid. 1.3.Töötamise ajal laevas peab olema tööriietus terve , vastama töö iseloomule ja ilmastiku tingimustele. 1.4.Kaitsekiivri kandmine on kohustuslik-töödel kõrgustel, töödel poordi
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas U
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mihkel Mandel RIKNENUD AUTOAJU LÄBILÕIGE INFOTEHNOLOOGIA ÕPPEVAHENDIKS Kursusetöö õppeaines "Inseneriinformaatika" TE.0556 Lennunduse side- ja navigatsiooni süsteemide käitamise eriala A3 Üliõpilane: "....." ............... 2011. a ........................Mihkel Mandel Juhendaja: "....." ............ 2011. a ........................lektor Mart Hovi Tartu 2011 ABSTRACT Mandel, M. Cross-section of an automobile's engine control unit as a learning material of infotechnology. Tartu: EMÜ, 2011. XX pages, XX figures, X tables, format A4. In Estonian language. In the current coursework I have pointed out modern automob
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu................................................
Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 6. Abieluvararežiimid Merilin ja Indrek abiellusid 06.06.2011, abieluvaraleping vara juurdekasvu tasaarvestuse režiimi valiku kohta sõlmiti 10.01.2012. Enne abielu sõlmimist oli Merilinil auto Audi A3 (väärtus 15 000 EUR, jääk 10 000 EUR) liisingusse võetud. Indreki ainsaks varaks oli enne abielu sõiduauto Toyota Avensis (väärtus 20 000 EUR), mille liising lõppes 2 kuud enne pulmi. 04.05.2012 võtsid Merilin ja Indrek pangast eluasemelaenu (väärtus ja laen 200 000 EUR) ühise korteri ostmiseks Tallinna lähedale. 23.09.2013 müüs Indrek Toyota Avensise maha ja ostis 30 000 eurose Mercedese. Merilini mõlemad vanemad surid autoõnnetuse tagajärjena 2014.a suvel ning Merilin päris vanematele kuulunud maja Saaremaal (väärtus 250 000 EUR), mille ta
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas.Lootsin saada ka keelepraktikat. Võtsin endale eesmärgiks saada uusi töövõtteid, saada palju informatsiooni Selveris müüdavate
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2
- 58. Pärnu Vibuklubi Meelis 123 1 371 24 678.- 59. Pärnu Linna Spordikool 120 1 090 19 620.- 60. Sõmeru Vallavalitsus 30 210 3 780.- 61. Lasteaed-Algkool Tõruke 80 480 8 640.- 62. MTÜ Nõmme Matkakeskus 69 606 10 908.- 63. OÜ Valkla Rand 230 1 378 24 804.- 64. Saaremaa NNKÜ-NMKÜ 101 854 15 372.- 65. Võru Vallavalitsus töölaager 41 481 8 658.- 66. Järvakandi Vallavalitsus töölaager 50 350 6 300.- 67. Päästeamet 210 1 260 22 680.- 68. Kose Vallavalitsus töölaager 20 240 4 320.- 69
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ..
Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine..............
nemad ehitajad teavad seda sellest, et paljud kohalikud on kohapeal käinud uurimas, mis ehitis siia tuleb ja on rahul sellega, et tuleb 3 kordne ehitis, kus I korrusel on kauplused. Linnavalitsus ei nõustunud OÜ väidetega ja esitas hagi kohtusse hoonestusõiguse lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu AÕS § 244` alusel. 15.1. Millise otsuse teeb kohus? Kohus rahuldab linnavalitsuse hagi. 16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja
puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. (lisa 12. pilt lepast). Paju (Salix) pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Pajuurva tunneb igaüks niisamagi ära. Pajude perekond on väga mitmekesine, ta ei koosne ainult suurtest ilusatest pargipuudest. Väga palju on Eestis liike, kes moodustavad tiheda pajutihniku metsaserval või võsa raietööde või põlengu järel tekkinud lagendikul. Usinasti kipuvad nad metsastama ka hooletusse jäetud heinamaid: viie aastaga katab niitu peaaegu hävitamatu pajuvõsa. Paju koor on tuntud ravimtaimena paljude tõbede puhul. Kuid väga ammusest ajast on teda kasutatud naha parkimiseks. Lehtedest ja koorest on saadud ka kollast ja musta värvi
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
6.1 Olukord Lätis Alates 1995. aastast kehtib Lätis praegune nn. loodusressursi maksu seadus (Likums pardabas resursu nodokli; 14.09.95), mille kaudu kogutud raha kasutatakse keskkonnakaitselistel eesmärkidel erinevate probleemide lahendamiseks. Eesmärk on limiteerida loodusvarude ebaotstarbekat kasutamist, samas ka vähendada looduses ohtlike toodete tootmist ja müümist. Selle seaduse alusel maksab iga rehvi ostja lisaks uue rehvi hinnale loodusressursi maksu, mis ühe sõiduauto rehvi kohta teeb keskmiselt 0,5 latti. 1 tonni tekkivate vanade sõidukirehvide kogumiseks ja töötlemiseks koguneb seega keskmiselt 50 latti, millest 5 latti eraldatakse tootearendusele, uuringutele jne. Ülejäänud 45 latti kuulub kogumisele ja käitlemisele, mis jaguneb omakorda kaheks: 15 latti kummide transpordile käitluskohta ja 30 latti jäätmete lõppkäitlemisele [27]. Lätis ei ole vanarehvide kogumine üheselt organiseeritud, seal on suuremates
TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON JA TARBIJAKÄITUMINE II kodutöö Turukommunikatsiooni eri vormide kasutamine ja nende efektiivsuse analüüs Mayeri pesupulbri kampaaia näitel Koostanud: Elis Naumanis Reelika Ojakivi Nele Normann Juhendaja: Esta Kaal Tartu 2008 SISSEJUHATUS Meid ümbritsev loodus on ainulaadne. Loodus vesi, päike ja õhk mõjutab igapäevaselt meie kõigi elu ning kujundab ka inimeste harjumusi. Määrab, kui tihti pestakse riideid ja aknaid, kuidas hooldatakse põrandaid ja puhastatakse nõusid. Ainulaadset loodust ja sellest kujunenud unikaalset inimest tema harjumuste ja tavadega arvestati nii Mayeri toodete loomisel kui ka kommunikatsiooni väljatöötamisel.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
